Marca kirjutas lastehoiust ja pretensioonikast lapsevanemast ja mul vererõhk kohe tõusis. Mul on lasteaiaealine laps ja meil on ka selliseid lapsevanemaid (usun, et nad jagunevad protentsuaalselt võrdselt üle ilma, ehk siis, et iga aia või hoiu kohta on mõni või natuke rohkem).
Ma pidin lapse aeda panema pooleteise aastaselt ehk siis kohe, kui emapalk lõppes ja põdesin väga. Eks ma olin ju enne igasuguseid õudusjutte kuulnud ja lugenud ja siis minu pisike, minu väike päike ja südameke ja silmatera! Ma pole loomult teab mis leplik ja eeldasin, et tülisid tuleb palju. Juba enne lapse aeda panemist mõtlesin, et kuidas siis oleks õigem käituda, kui midagi ei meeldi. Kas öelda ja elada hirmus, et hiljem elavad õpetajad end minu lapse peal välja. Või olla vait ja kannatada nii kaua kui võimalik või... Usun, et lapse lasteaeda panek oli minu suurim lapsega seotud stress siiani.
Ja laps sai pooleteise aastaseks ja läks ja see kõik läks meil väga lihtsalt. Nüüd on kolm aastat täis ja ma olen südamest tänulik nendele inimestele, kes on suutnud panna mind uskuma, et mu laps on hoitud ja isegi armastatud (siiralt usun) isegi ajal, mil mind tema kõrval ei ole. Ja seda aega on ju kuni 35 tundi nädalas! Selle pisikese raha eest, mis ma igakuiselt maksan (omavalitsus maksab enamuse) temaga tegeletakse. Mõttes teda mitte ei hoita seal elus, vaid temaga tegeletakse - tal on trennid ja ujumine ja laulu- ja tantsutunnid, kunsti- ja käsitöötunnid, teda õpetatakse lugema ja arvutama, temaga mängitakse, talle loetakse raamatuid. Ta magab seal lõunaund ja saab kolm korda sooja sööki. Seejuures sööki, mida ta hiljem ka minult kodus nõuab "Tahan pruuni kastet nagu lasteaias või kartuliputru lihatükkidega või kiselli nagu lasteaias jne". See tähendab, et talle maitseb. Mingi programmi raames saab iga laps päevas portsu piima või piimatooteid ja teise programmi raames iga päev ühe puuvilja. Ma olen kindel, et meie lasteaias saavad paljud lapsed süüa paremini kui kodus.
Lapsega käiakse õues vähemalt kord päevas, jalgrattapäev üks kord nädalas, talvel käiakse kelgumäel, aias on aiamaa, kus iga rühm midagi kasvatab. Matkad ja jalutuskäigud, väljasõidud, ühised teatri- vms külastused. Õppeperioodil on iga kuu üks teatrietendus lasteaias sees. Vist igaastased kohtumised erinevate ametkondade esindajatega - suvehakul päästeametnikega rannas, sügisesed Lõvi Leo helkuritunnid. Ja nii edasi, ma võiks veel pikalt kirjutada.
Mu laps armastab oma õpetajaid. Kolme aasta jooksul on vahetunud nii õpetajad kui õpetajate abid, ma olen iga kord uut ja hullemat pejanud (eks kõlakad liiguvad ju kõige kiiremini) ja täiesti asjata. Meil on olnud erinevaid õpetajaid, nüüd on tükiks ajaks pidama jäänud ja väga loodan, et veavad välja lõpuni: üks noor, väga konkreetne aga õiglane, hästi energiline, tegus ja naerusuine naine ja teine pensionieelik - suur ja pehme, koguaeg midagi seletav, kanaema tüüpi. Kasvataja abi on ka nooremapoolne, malbe ja alati, alati! naeratav.
Ma näen ise ja näen ka lapse pealt - mu laps on seal hoitud ja oodatud. Kõik kasvatajad tulevad hommikul lastele riidehoidu vastu, igaüks omal
moel, kuid kõigil on alati lapsele midagi ilusat öelda või küsida. Kõik
oskavad rahustada mu jonnivat last paremini kui mina - mitu korda olen
näinud ja imestanud (mulle on öeldud, et ma luban oma lasele rohkem, kui
mõistlik oleks ja ma tean, et mu laps on kange iseloomu, suure sõnavara
ja oraatori ning organisaatori sugemetaga kasvataja jaoks kindlasti
mitte kõige lihtsam frukt). Ja milliseid patse nad mu lapsele pähe punuda viitsivad veel!
Kolme aasta jooksul mäletan kolme korda, kui olen pöördunud rühma õpetaja poole pretensiooniga. Ükskord oli nii, et läksin järgi, ilm oli väga palav, õpetajad seisid varjus, lapsed aga mängisid päikese käes ja mütsideta. Ütlesin õpetajale, et nii suure päikesega peab lapsel päikesemüts peas olema. Rohkem pole pidanud ütlema. Ükskord oli ajal, kui laps ei osanud veel ise peput pühkida ja märkasin, et teda kas ei aidata üldse või ei aidata seejuures piisavalt ja rohkem meil seda probleemi ei olnud. Ükskord oli lahtise õuevära probleem - lapsed jooksid sissesõidu teele, kus on küll sissesõidukeeld kuid millest mõned vanemad siiski kinni ei pea. Mind võeti kuulda ja nüüd on värav alati kinni. Ja rohkem ei mäletagi. Ühelgi korral ei tekkinud tüli, õpetaja kuulas rahulikult ära ja lubas olla tähelepanelikum vms.
See eest olen kuulnud, et on lapsevanemaid, kes pole rahul igasugu asjadega. Muu hulgas sellega, et mingil ajal olid lastel tõesti tihti riided valesti seljas. Ma kuulasin siis ja imestasin - see oli aeg, kui lapsi õpetati riietuma iseseisvalt. No pani särgi või sokid pahupidi või tagurpidi selga ja keeldus ümberriietumast - kah asi. Ausalt - see mu meelest on kõige väikesem probleem üldse. Pani kummikud valesse jalga - kõndigu siis selliselt, kuni aru saab, et õigesti on mugavam.
Väga imestasin inimestasin kevadel tuludeklarit esitamise aegu. Nimelt väikese lisaraha eest saab laps käia lasteaia ruumides toimuvates teadusringis, loodusringis, tantsuringis, kunstiringis jms. Korraldus on lapsevanema jaoks väga mugav - tund enne koju minekut viib kasvataja nö ringilapsed ise ringi, vanemal vaja vaid tavapärasel ajal või tunnike hiljem järele tulla. Tähendab, et ma ei pea last ise kuhugi spetsiaalselt vedama. Raha maksame nende nö lisaringide eest sulas, otse läbiviijale ehk siis tõenäoliselt läbiviijad seda maksuametile tuluna ei esita. Vastavalt - lapsevanemad selle pealt tulumaksutagastust ei saa. Terve talv olid kõik ringidega väga rahul ja siis korraga avastasid. Korraldati koosolekud, juhendajad tõmmati liistule eesotsas lasteaia juhatajaga, kes "võimaldas sellise korralageduse ja pettuse". Ma paarile tükile proovisin seletada, et FIE peab maksma maksuametile väga suure osa oma tulust ja kui me nõuame, et kõik toimuks ametlikult, siis maksame selle võrra rohkem ja et see on kindlasti suurem summa, kui see, mis ta kevadel tulumaksutagastuse näol saaks. Rohkem maksta ju keegi ei taha.Ausalt, ma pean end ka korraarmastajaks, makse maksan ja liiklust ei riku, aga antud juhul süda üldse ei valuta - raha, millest on jutt, on tõsiselt väike ja olukord keeruline. (Juhendajad pole huvitatud lisatulu näitamisest riigile ilmselt põhjusel, et viibivad lapsehoolduspuhkusel - st emapalga kõrvalt ju ei tohi teenida või siis ei tohi rohkem, kui - ma ei mäleta praegu). St, minu meelest on oluline, et mu laps saaks käia tantsimas ja teadusringis - sest talle väga meeldib seal käia. Kui juhendajale ei ole kasulik seda ringi teha - siis ta seda ei tee ja minu laps ei saa enam teadus- ja tantsuringis käis. Aga ei, inimeste korraarmastus või ma ei tea, mis asi (kahtlustan, et puhas väiklus, kadedus ja kius tegelikult) on suur - neil jäid ju mõned eurod saamata ja teine näed saab ja kirjutati. Igale poole. Tulemus on see, et nüüd me ei tea, millistes ringides lapsed sügisest jälle käia saavad ja millised ära jäetakse. Mis on ju kurb.
Ma jätan siinkohal jutu kokkuvõtmata - ma olen öö otsa magamata ja mitte et kõige teravam pliiats hetkel. Aga tahtsin kangesti öelda, et on - vaatamata levivatele õudusjuttudele - (ja minu üllatuseks) on ilma peal väga toredaid lasteaedu ja õpetajaid ja debiilseid lapsevanemaid on kah, protsentuaalselt jagunemist ei suuda hetkel oletada :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar