esmaspäev, 24. juuli 2017

Ernest Hemingway "Vanamees ja meri"

Ükspäev, istun lapse sõbra emaga ja järjekordselt (!haige värk tegelt) kaitsen ennast teemal "Miks sa rohkem lapsi ei tee?!" Olles lõpetanud seletuse igasuguste (!!) ressursside kaine hindamise vajalikkusest (ei veennud, mde, sest "Annab Jumal lapse, annab ka leiva lauale" - oeh), seletan juurde, et ma muu hulgas olen vist liiga mugav ja suure egoga. Et see on nüüd esimene aasta, kui mul on jälle mingi päris minu oma aeg. Nt et ma saan jätta lapse kuni tunniks üksinda koju ja minna jooksma. Ja lugeda. Ma saan jälle lugeda, rohkem, kui raamat kuus. Mina:
- Ma kohe tunnen, et ma jään rumalaks, kui ma lugeda ei saa...
Lapse sõbra ema naerdes ja silmi pööritades:
- Ma pole kunagi mingeid raamatuid lugenud ja ma küll ei tunne, et ma rumal oleksin...
Mina:
- Eee... mmm... noh... Lapsed, minge sööge marju ka!
(varajasemad mustsõstrad on valmis ja kirsid ka)

**
Lugemise väljakutses pakutakse lugeda raamat, mida olen kunagi lugenud ja mis jättis ereda emotsiooni. Valisin Hemingway "Vanamehe ja mere" igasuguste kahtlusteta. Sest olen lugenud, kooli kohustusliku kirjanduse raames ja siis jättis see mulle tõsiselt ereda emotsiooni. Emotsiooni nimega umbes: "Wtf, see oli nüüd?" Mäletan täiesti selgelt, et vanamees muudkui purjetas kala sabas ja purjetas ja purjetas ja ma muudkui lugesin ja mõtlesin, et no ei ole võimalik,et midagi nii igavat olemas on.

Üldse, ma arvan, et kooli kohustuslik kirjanudus on kuidagi vildakalt valitud. Ma praeguste nimekirjadega väga kursis ei ole, aga minu ajal pidi lugema mitmeid raamatuid, millest minu meelest nt keskkooliealine puhtalt vanuse tõttu ei saa ja võimalik, et ei peagi veel aru saama. Mõtlemata pakuks nt Pušinit ja kas või see sama "Mäeküla piimamees"... Või ongi see mõeldud nii, et mõnda asja peab elus mitu korda lugema... Samas, vaadates praegu raamatuid, mida loevad mu tuttavate põhikooliealised, olen tabanud end mõttelt, et loevad liiga titekaid, õigeid asju, aga hilja... Hiljuti just vaatasin, et algkooli kohustusliku kirjanduse oleme me lapsega juba suuremalt jaolt läbigi lugenud - mis ta mul siis koolis tegema hakkab, ei tea. Oleks vist pidanud eraldi teema tegema.


Aga "Vanamehe ja mere" lugesin uuesti läbi ja emotsioon on hoopis teine, muidugi. Esiteks ei ole see igav, võrratud looduskirjeldused ja tegelase sisemonoloogid. Selline - istun õhtul teetassiga aias kirsipuu all, pasknäärid sülitavad kirsikive pähe, tuul kohiseb, loen aeglaselt, igat lauset kolm korda mõttes veeretades...  Mde, nende loodukirjelduste kohta on Hemingway ühes intekas öelnud umbes, et "Ookean on seda väärt, et kirjutada temast nii nagu kirjutatakse inimesest" ja ausõna, raamatus see elabki.

Sellest, et igal medalil on kaks külge, inimese traagilisest jõuetusest ja muinasjutulisest võitmatusest, üksindusest, õnnest ja selle hinnast, sõprusest ja inimlikkusest jne, ma siinkohal ei hakka, sellest on tuhandeid arvustusi kirjutatud.

Vonneguti "Ajavärinas" (vist) on koht, kus kirjanik ütleb, et küsis ühe elupõlise kalamehe käest, et mida tema jutustusest arvab. Kalamees vastas, et jutustuse peategelane on napakas. Et vanamees oleks pidanud lõikama vees olevalt kalalt paremad palad ning tõstma need paati. Ülejäänu aga, selle, mis paati ei mahu, söötma haidele.

Ma pean ütlema, et see seisukoht on mulle palju lähedasem, kui sitkuse ja kangelaslikuse ülistused. 

St, mul on tuttav, kelle lähedasel vanainimesel on probleeme mäluga. Samas on tegu tõsiselt tubli inimesega - ta on aastaid käinud suviti seenel, korjanud müügiks ja jaganud raha lastelastele. Lihtsalt. Kuid nüüd juba mitu aastat on lähedased püsti hädas. Nimelt sõidab papi hommikul metsa ja tihti ei oska sealt enam tagasi tulla. Unustab ära, eksib ära ja siis terve suguvõsa muretseb, kihutab kohale ja otsib teda tunde. Siiani on ikka leitud. Seletada vanainimesele, et ta ei tohi metsa minna, ei ole võimalik - ta ei saa aru, solvub (sest ta noh, ei mäleta, et ta koguaeg ära eksib). Igasugu nippe on proovitud, juhiluba tühistatud (aga ega luba ju ei sõida, papi ei mäletagi, et tal see ära tühistati), autovõtmeid peidetud - läheb jalgrattaga, jms. Ja eesmärk on tal ju õilis...


Ja nüüd kujutage ette, et teie lähedane võtab paadi, kihutab ookeanile ja püüab seal midagi - kangelaslikult mitu päeva - te läheksite hulluks. Te ei peaks seda kangelaslikkuseks, sitkuseks, vaimu võitmatuseks vms, te peaksite vanameest hulluks, muretseksite endal karvad halliks ja  teeksite kõik, et seda enam ei juhtuks. Raamatust on kaunis lugeda küll, kuid päriselus mina isiklikult suhtun igasugustesse kangelastesse väga ettevaatlikult. Mulle tundub, et oskus õigel ajal taganeda või minna lasta, oskus hinnata riski ja seada prioriteete on ka kõik targa inimese tunnused.

Mulle väga meeldis Winmani "Imeliste sündmuste aastas" kirjeldatud vanadus ja vaatamata öeldule, Hemingway kirjeldatud vanadus on kohati sarnane. Osas siis, mis kujutab rahulikkust, see minu meelest on hullult oluline. See, et mingis vanuses jõuab inimene rahu ja leppimiseni. Et kõik ebaoluline kaob, et otsingud ja kahtlused lõppevad ja inimene elab, käib oma sisse tallatud radu ja on rahul sellega mis on. Sest tegelikult, TEGELIKULT, olulisi asju ongi väga vähe ja asju, mida inimene vajab, on ka vähe ja... Mina ainult sellisega olengi nõus :)

Ma nüüd teksti sättida enam ei jõua, aga postitan ära, sest muidu jääbki...

A, illustratsioonid on "Vanamees ja meri" esimesest väljaandest, googeldage, ise, eks.

laupäev, 22. juuli 2017

Sibulast ja karjumisest

Sebastian Eriksson Sebmaestro deviantart
Mul sai puhkus otsa. Me jõudsime koju ja mina jõudsin juba isegi koristada (ja lapsega ujumas käia (2x)) ja üldse on täna üks imelik päev. Üllatusterohke nt. Nt üllatasin end tõsiasjaga, et arve nr, mille ma ükspäev ühele raamatupidajale saatsin, ei olnudki minu oma. Kelle oma täpselt on, on segane, kuid raha sellele laekus juba eile. Täna ma ei viitsi isegi mõelda, kuidas ma nüüd selle kätte saan.

Suure üllatusega avastasin veel,  et kui õhtul panna külmkappi poolik sibulamugul, siis hommikul on seal sibulasalat, sibulalõhnaline apelsinimahl, sibulajogurt ja kohvipiim sibulaga. Olete proovinud? See, teate, on täiesti õudne.

Mde, tulenevalt, läksime linna sööma, kus meie linna ühes kaunimas tualetis avastasin lärmakalt suhtleva paarikese. Sõna kõige otsesemas ja vastikumas mõttes - noored tülitsesid, pisarate ja karjetega samal ajal kui kohalik cleaning manager neid sealt välja kraapida püüdis. Pikalt ja tulutult, tundus, et tüdruk tahtis teha seda just seal ja ma mõtlesin mõningase heakskiiduga, et mõned kohe oskavad perfomance`i korraldada. Meie linnas on raske leida mitte-banaalne koht tülitsemiseks, kuid temal see igatahes õnnestus. Ja siis ma kuulsin dialoogi:
- Lase, me räägime lõpuni! - röögib tüdruk.
- Te karjute nii kõvasti! Keegi kaebab ja mind tehakse lahti! Teie tulete siia siis põrandaid pesema või? - veenmisjõu suurendamiseks lööb koristaja harjaga takti, kummist nutsakas lurtsub vastu põrandat.
- Ma ei hakka iial põrandaid pesema! Te ei kujuta ettegi, kes minu isa on!

Pöördun ringi nagu nõelast haavatud, "kes isa on, ei kujuta ette, aga sina, tüdruk, oled küll saast ja koht on sulle täpselt paras", mõtlen mina ja sulgun kabiini.  Ümmargusel haagil on saba tagant tulnud, kuid mul õnnestub see siiski päripäeva pöörata ning kabiini uks lukustada. Minut hiljem taipan oma viga, sest ukse avamine näpitsaid kasutamata ei saa kerge olema, kuid tööristakohvrit mul kaasas ei ole (ei mahtunud ridiküli). Kujutan ette, kuidas pean koristajat hõikuma või helistama päästeametisse ja juba üksi ärritusest saan ukse vaevata lahti.

Fuajees näen paarikest, kes jätkab tülitsemist jäädes jäärapäiselt tualeti vahetusse lähedusse - ilmselt tõmbab tüdrukut keskkond. Ta karjub midagi umbes "Mul on kõik, ma olen kindlustatud, kuid sina oled kohustatud vähemalt..." - tõenäoliselt nõudis armastuse ja tähelepanu lisaportsu, mille poiss talle võlgu oli.

Jalutan lapsega mööda jõe kallast, vahin vett ja tunnen, et olen vihane. Mõtlen, et huvitav millest - mõistusest või närvidest. Varem näisid hüsteerikud ükskõik kummast soos mulle peamiselt naljakatena ja mõnikord isegi nunnudena. Avalikus kohas karjumine ja nutmine on alandav, loomulikult, kuid kui see on keegi pisike ja valgeke, või vastupidi - suur ja tume, võib see isegi heldima panna. See, et _see_ on nii haavatav. Praegu aga tajun karjumist hoobilt vägivallana.

Mehe peale karjuv naine on vastikuse astmelt sama, mis naist lööv mees. Karjuv mees on aga mõnikord jõledam kui kätt tõstev mees. Sest see on mahasurumise viis, millele on peaaegu võimatu vastu seista. Inimene pole sind puudutanud, isegi mitte sõrmeotsaga, isegi politseid on imelik kutsuda, kuid  sina oled seejuures demoraliseeritud ja rivist väljas. Peksmist, erinevalt karjumisest, on lihtne tõendada.

"Ta karjus kaks tundi tekitades mulle sellega arvukaid psüühilisi vigastusi"?
Noh, ma tunneks kaasa nii ohvrile, kui politseinikule/ prokurörile.

Hea, kui on võimalus põgeneda, kuid kui keegi karjub nt sul kodus? Tõsi, alati võib röökida vastu, kuid mõnedele ma kahtlustan, ei mõju see üldse. Kuid teisi see kurnab, võimalik, et poolsurnuks. Ja kui ohver on naine - siis võimalik, et keegi teda vähemalt haletsebki, kuid kahtlustan, et mehe pretensioonidest ei saada aru. Mõttes - ei võeta tõsiselt. Ja loomulikult, õnnelikud on need, kes on sarnaselt ehitatud ja suudavad mõlemad leida ses rõõmu ja rahuldust. Pole olemas midagi magusamat, kui leida keegi samade perverssustega.

Normaalsed kuid ja veidi liiga emotsionaalsed inimesed, otsivad partnerit, kellega saaks suhestuda mõlema jaoks valutult ja traagilistel mitteklappimise juhtudel nad taganevad või hoiavad oma temperamenti vaos (see on raske, kuid ma tean näiteid). Ja ainult sadist otsib ohvrit. Seepärast, mida rohkem kellegi karjumine sulle haiget teeb, seda kõvemini ta karjub ja seda suurema innuga teeb seda uuesti ja uuesti. Seda hakatakse nimetama "Meie keeruline armastus" või "saatus". Te ei mõista kaugeltki kiirelt, et tema eesmärk ei ole mitte saada "neis küsimustes" "lõpuks selgus majja" ja saavutada tasakaal, vaid see, et jätkata karjumist jälgides, kuidas te jõuetusest vingerdate.

Ja jah, täpselt nii otsib ka ohver sadisti. Te kohtate köitvat, kuid "lärmakat" inimest, ei saa olukorraga hakkama ning lähete lahku - see on üks asi. Te piinlete hullult, kuid naasete karjuja juurde regulaarselt ehmudes seejuures valulikult iga terava sõna ja kõrgema intonatsiooni peale - on aga hoopis, hoopis teine.

Kompositsioonireeglite järgi peaksid nüüd esimeses aktis mainitud näpitsad tegema pauku ja tulistama välja mõne moraali. Noh, ei oska, ma algul mõtlesin lihtsalt, et see oli naljakas, kuidas ma oleks peaaegu, et kinni jäänud linna kaunimasse tualetti ja edasi siis lihtsalt kuidagi, pärituult, hooga...

Mh, paralleelselt selle postituse kirjutamisega avastasin veel, et lemmikkleit ei istu enam. Ripub. Ripub! Ripub juba praegu ja mis siis veel õhtul saab! Aga mul on ju õhtul plaanid ja laud ja kingad ja...  sall nt on veel ja maniküür (sellest mde, teine kord)...


Ciao!

neljapäev, 6. juuli 2017

Meil on nüüd oma lätlane

Hello, Kosmos!
Viiamti käisin siin lehel nii ammu, et guugel nõudis mult praegu umbes seitsmeastmelisi kinnitusi, et mina olen jätkuvalt mina. Ma kinnitasin, ladusalt, hetkegi mõtlemata, mis muu seas tähendab, et sel aastal on suvi hea. Mis muide, on juba mitmes hea suvi järjest, mis...üldsegi mitte sellest.

Me ostsime endale hamstri. Lugu algas juba mitu kuud tagasi, kui laps helistas mulle töö juurde ja teatas, et ta sai endale hiire. Kass oli õues hiire kinni püüdnud ja mängis sellega, laps pätsas kassilt hiire ära, tõi tuppa, pani pangi, jooksis teegusid pidavate naabrite poole, laenas sealt peotäis kuiva heina ja näriliste toitu ja oli umbes poolteist tundi õnnelik, kuni kassi poolt siiski juba veidi nätsutatud hiir hinge heitis. Edasi oli laps õnnetu, väga. Mina ei saanud teda töö juurest muul moel lohutada, kui öelda, et no MÕTLEME selle peale. Selle peale, et ta endale väga mõnda väikest närilist soovib.

Sest ajast peale pole roti-hamstri-merisea (tšintšilja, küüliku ja mida suurem, seda uhkem ja üldse võiks kõigele lisaks veel võtta koera ja hobuse ja papagoid...) jutt katkenud hetkekski. Tahvlist vaatas videosid uhketest hamstrilossidest ja sõbrannadega koos meisterdas kuuri all oma veel olematule hamstrile jooksuradasid ja turnikaid koguses, et me võiks vabalt siin hamstrifarmi avada. Terve kuur on täis kruvisid täis taotud ja teibiga tugevdatud lauajuppe ja küünelakkidega lakitud veidraid ehitisi okstest (lisaks üks mädaneva peaga hernehirmutis - sest kilekott-pea täidiseks kasutati värskelt niidetud muru) ja...

Ühesõnaga, Riiast ostsime puuri - sest kolmandiku võrra odavam, kui meil ja kui me juba loomapoes olime, siis loomulikult, ostsime hamstri ka. Mitte, et hamstri pealt raha kokku oleks hoidnud, tõenäoliselt maksab loom meil ka sinna nelja euri kanti, aga no kui puur juba on ja koju vaid mõni tund autosõitu... Beeži, tavalise. Vaatamata vihmasele ilmale oli terve auto päikest täis. Laps keeldus tulemast järgmisesse poodi, otsustas, et jääb loomaga autosse ja üldse on vaja ruttu koju sõita ja ma ju korra mõtlesin, et ütlen talle, et ärgu ta konteineril kaant pealt võtku - hamster lipsab minema .

Ja ta muidugi võttis. Ja hamster muidugi lipsas.

Kui ma poest välja tulin, siis kõigepealt ründas mind kamp lätikeelseid inimesi sõimuga, millest ma sain aru ainult seda, et ma olen midagi väga valesti teinud. Edasi nägin autot ja selles meeleheitlikult röökivat last. Ei, ma saan lätlastest ka aru - nemad ju lapsest aru ei saanud ja üldse, hea, et politseid ei kutsutud. Terve auto oli heinu ja pisaraid täis ja hamster oli kadunud. Otsisime. Sõitsime paremasse parklasse ja otsisime veel. Käisime söömas ja suhkruvett joomas ja otsisime veel ja siis sõitsime loomapoodi ja see oli juba kinni.

Edasi kihutasime Valmierasse, sest keegi tark oskas öelda, et Depo on lahti hilisõhtuni ja seal müüakse loomi. Ütlesin lapsele, et ju see hamstritita ei saanud aru, kuhu teda viiakse ja põgenes poodi tagasi ja kui teises poes on, ostame uue.

Laps seletas, et ta oleks isegi mustakesega nõus, peaasi, et ta hamstri saaks.

Depos oli, valikuga, aga kääbushamstreid (ja nüüd mulle juba tundub, et meile kääbushamster sobibki paremini - armas väike ja situb vähe). Valisime valge, punaste silmadega ja olgugi, et mure esimese pärast oli veel suur (laps: kas ta ikka jõudis turvaliselt loomapoodi tagasi? mina: krt, äkki on ikka veel autos ja  kui ta nüüd kuhugi polstrite vahele ära sureb ja haisema hakkab... ), vähenes õhuniiskus autos oluliselt.

Koju jõudes panin autosse neli hiirelõksu ja lootsin, et äkki pole veel ära surnud.
Ja ta ei olnud. Kaks päeva hiljem läks autos keset ööd alarm tööle, läksin vaatama ja loom vaatas vastu. Pimestasin teda taskulambiga korra ja oligi käes. Täitsa elus, ainult hirmus näljane. Proovisin panna ühte puuri teisega, aga läksid kaklema. Õnneks üks tuttav tahtis ka oma lapsele hamstrit ja tuttava lapse tuttaval oli üleliigne puur ja nii sai meie esimene hamstrike ka endale kodu.

Meie oleme oma kääbusega nüüd juba ära harjunud ja ma pean tunnistama, et ta vist ikka meeldib mulle ka. Sööb käe pealt ja on uskumatult elav ja rõõmus ja naljakas.  Laps kutsub hellitavalt: Minu Väike Lätlane. Ja isegi kass hakkab solvumisest üle saama...

Aga muidu - puhkus on, juba mõnda aega ja kolm nädalat on veel ees ja üldse, mulle ei meeldi suviti tööl käia ja reeglina ma siis ei käi või kui just peab, siis minimaalselt. Ja kui töö pärast arvutit avada vaja ei ole, siis nii kõva blogija, et blogi pärast arvutisse logiks, vist ikka ei ole :)

Aga ma mõtlen küll. Blogivormis - hahhaah. No umbes, et oo, sellest võiks kirjutada ja sellest ja sellest... Teisi loen, juhuslikult kuidagi, telefonist, peamiselt hetkedel, mil laps mõnes järgmises seikluspargis mõne järjekordse turnika otsas nelikümmend korda järjest turnida soovib.

Näis...
:) 


neljapäev, 22. juuni 2017

Suvest ja sellest, et "kuidas" on oluline.

Karen Margulis (blogi)
Hea on. Ja ilus. Ma olen mitu päeva koristanud, rohinud ja muru niitnud, lugenud ja koristanud ja võtnud päikest ja lugenud ja rohinud ja koristanud. Kogu maja on nii puhas, et kahju oli kardinaid tagasi akende ette riputada ja kui lõpuks ette said, sai kõik veel ilusam ja laps on maja põllulilli täis tassinud. Lupiinid ja karikakrad ja tõrvalilled, tulikad ja hiireherned, kollased ja lillad ja...  kõik õitseb, kõik. Ja tuul ja esimesed oma peenra maasikad. Esimesed trikoorandid seljal, soolatud värsked kurgid, null ühikut uudiseid ja minimaalselt inimkontakte - elu nagu paradiisis.

Õhtul istusin ja vaatasin üle laua, kuidas laps arbuusi sõi. Nii lõpmata isukalt, kõike, mida ta sööb (kõike ei söö, kaugelt), sööb ta väga isukalt ja seda on lahe vaadata. Ja siis mulle meenus üks lugu, proloogiga.

Kunagi ma istusin tuttava tüdrukuga kohvikus, jõime kohvi, söögiisu ei olnud. Varsti liitus meiega kolmas, töölt tulnud näljane tüdruk. Ta tellis midagi, kartuliga ja hakkas seda sööma, kaunilt, kirjeldamatult isukalt. Me vaatasime, vaatasime ja siis ütles minu loomu poolest kiirem sõbranna selle, mida mina aeglaselt mõttes veeretasin: "Ah, ma tahan ka süüa".  Mis peale kolmas ütles viimaseid salatilehti taldrikult kokku korjates:
- Ära seda telli, see pole üldse maitsev.
- !!Aga sa sõid NII ISUKALT!
- Ma söön alati nii.

Ja minu tähelepanekutest. Mõned armunud naised räägivad oma meestest nii, et kuulajal tekib okserefleks. Ja naise silmad säravad ja epiteedid on kiitvad kuid üldpilt tuleb ikka selline, et - öak! Miks täpselt, ei oskagi öelda. Kuid sa kuulad ja saad aru, miks ta varsti õnnetu on, kui tugevalt ja umbes millal. Olles kiidulaulu lõpuni kuulanud, tuleb pingutada, et mitte öelda: "Kaunis, kaunis inimene! Helista mulle kuu aja pärast, siis, kui õlga vaja on".

Mõned teised aga räägivad nii, et tahaks käest haarata ja jooksu pista. Mul on üks tuttav tüdruk, kelle mehi ma spetsiaalselt õppisin mitte-tahma. Sest teda kuulates kujutad ette ei tea mida kõike, aga hiljem selgub ikka, et inimene nagu inimene ikka. Või, mis veel hullem, tuleb ja hakkabki meeldima ja jookse siis pärast lunides "palun luba ma kannan ka veidi, ainult paarile peole, pliiiis". Ja hea, kui ei anna, sest ma olen jälginud mõnda tema poolt kantud peetud meest peale seda, mil nad lahku on läinud. Ja alati (alati!) on selgunud, et linnuke lendas ära ja midagi huvitavat seal minu jaoks pole.

Ma arvasin, et see on "väikese õe" sündroom: kui ma väike olin ja mul isu ei olnud, siis olin nõus sööma vaid seda, mille venna taldrikust pätsasin. Kuid sel juhul käituksin või tunneksin nii alati, kuid on ikkagi veel see esimene - öak - variant. Nii ma kaldungi arvama, et kõik sõltub serveerimisest, sellest, kuidas keegi jutustab. Ja edasi mõeldes, kas üldse peaks - sest elu ei ole restoran ja sama rooga lauda ei tooda ja mina nt ei kannata, kui keegi minu taldrikust sööb..
 :)

kolmapäev, 14. juuni 2017

Niisama

Picture taken circa 1925 when a NYC policeman stopped
traffic to allow a mama cat and her baby to cross the street.
Täna peale tööd kapist paksema vatiiniga veste otsides leidsin pisikese kilekoti. Vaatasin sisse, imestasin ja peale mõningast mõtlemist meenus, et tõesti, tõesti, millalgi mai alguses teatas laps, et tema tahab ka suurte tüdrukute bikiine, mitte titetrikood ja nii me käisimegi poes neid ostmas - talle ja mulle ja.. maivõi, õhtuti on veel läki-läkiga paras. Ma ei julge aiamaale eelmisel nädalal maha pandud kurke uurima minna. Maasikad ja murelid on küll sellise näoga, et tänavu saab augustis.

Muide, midagi müstika valdkonnast. Kuni käesoleva aastani oli mul aias kaks valget sirelit. Üks suur ja üks väike, kuid ma olen täiesti kindel, et ka väike oli valge, ma olen teda juba õitsemas näinud. Ja sel aastal siis, suur on jätkuvalt valge, väike on tumelilla. Seletused puuduvad.

Üldse on tänavune kevad täiesti hull olnud. Olen mitu kuud kodus, kui üldse, siis peamiselt kotte ümber pakkimas ja magamas käinud. Aed on rohtu kasvanud. Murutraktoriga on küll mõned korrad niidetud, aga põõsaste alused, seinade ääred, ürtide peenrad - kõik karjuvad rohimise järele.

Majaga on seis suht sama. Mul pole elus poole suveni aknad ja kardinad pesemata olnud. Sel aastal aga kaunistavad elutoa aknaid ikka veel kummist lumehelbekesed (Mõtle positiivselt: aga jõulukuusk on küll välja viidud juba). Talveriided ja jalatsid on ära panemata aga no ilma vaadates - äkki sel aastal ei peagi.

Jms sellist. Õnneks on mul nüüd kuus vaba päeva. Tekitasin. Kavatsen rohida ja koristada, suvelilletaimed ja kõrvitsad ära istutada (vast miinust ikka enam ei tule?) ja koristada, koristada kõike. Kusjuures sel korral kuidagi hea meelega. Mingi koduigatsus on, tahaks rahus toimetada.
Tähistasime puhkuse algust sellega, et ostsime kusagilt tee äärest värsket kartulit, mida keetsime tilliga. Kõrvale sõime heeringa hapukoore salatit ja magustoiduks Poola maasikaid. Peale pikka aega peamiselt väljas toitumist oli kodune pärissöök niii imehea. Toidukooma.

Vot.

**
Ja tänane tarkusekilluke venekeelsest fb-st: "Fb on ohtik põhjusel, et seal on võimalik, et mõnede kassikeste pildid on populaarsemad kui Vonnegut".

esmaspäev, 12. juuni 2017

Turistidest


"Turistid", netist, autorit tuvastada ei õnnestunud.
Mul on blogimisega järg kuidagi käest libisenud, nii et ma vahetutest muljetest, muidu varsti ei julge üldse enam.
Mõni päev tagasi nt külastasin pealinna ja nägin seksides KAJAKATE SELGASID! .
 
Lisaks minule külastasid pealinna grupp noori itaallasi. Noored itaallased hulguvad mööda vanalinna keeruliselt organiseeritud hanereas. Tõeline Discovery Channel: ees ja külgedel liiguvad suurekasvulised isased, nende järel ja vahel sammuvad naisisendid ja noored ning protsessiooni lõpetavad samuti täisväärtuslikud isased. Aegajalt, nt tundes küpsetatud liigikaaslase liha lõhna, isased kaotavad valvsuse ning grupp langeb sedamaid varitsusest istuva vaenlase ohvriks. Nt, üks suveniirikaupmees röövis ära naise. Naine puikles veidi vastu, kuid - demonstreerides kohalike hambaarstide mitmes mõttes säravat tööd surus kurikael vastuhaku maha ning müüs vaesekesele küüliku nahast kõrviku, magneti ja kivistunud vahvli. Teise naise lohistas oma koopasse kodutekstiilimüüja müües külalisele suhteliselt soojalt maalt masintikitud võltslinasest kangast kannusoojendaja. Tuginedes teostatud inimvaatlusele saan öelda veel, et rohkem kui praetud liha lõhn nõrgestab grupi kaitsevõimet üksnes šoti terjer Bertrand Wilberforce. Nähes tema teravaid kõrvu ja pintselsaba hakkavad noored itaallased käsi kokku lööma ja hõikuma "bueno", "bello", "braavo" ja teisi b-tähega sõnu. Sel hetkel võib neid paljaste kätega püüda, kahju lausa, et ma läki-läkisid ei müü.

Veel nägime pealinnas hiinlasi. Hiinlased liiguvad vanalinnas pisikeste, peaaegu, et intiimsete gruppidena. Nii 60 - 70 inimest grupis, pakun, et perereisid. Hiinlastest grupid on ohtlikud. Need liiguvad kompaktselt ja täpselt nagu mõni elus sajajalgne organism, võimalik, et maaväline, mis imeb endasse kõik, mis teele ette jääb: jalutajaid, suveniirimüüjaid, praetud liha, kohvikulaudu ja läki-läkisid kandvaid itaallastest turiste. Need, keda õnnestub päästa ja grupist välja tõmmata, näevad välja jubedad: silmis must tühjus, juustes konid ja hallid triibud, käes kommipaberile kritseldatud hüvastijätu kiri perekonnale Kambjas.

Kui hiinlastest turismigrupile jääb ette šoti terjer Bertrand Wilberforce, lõpetab grupp liikumise ja alustab pildistamist. Kolme päeva jooksul, mille ma pealinnas veetsin, tehti selliselt miljoneid pilte. Ma saan aru nii, et terjerite seda mudelit saab õige vasti tellida soodsalt, nt Aliekspressist: SUVI 2017 KEVAD SUPER PEHME KÕRVADEGA KOET EUROOPA MUDEL TASUTA POOLFABRIKAAT NAILON LOOM, min. tellimus 20 tk.

Jätkuvalt teie,
T

teisipäev, 6. juuni 2017

Toredaid kohtumisi

Kaader filmist "The Gorilla" 1927

Naine võis olla umbes viiekümnene. Väga tugevalt joobes. Peas - vesinikublond torn, õrnal ihul - kerge kodukittel, kui te mõistate, millest ma räägin. Tuli üle põllu, minuga tutvust sobitama. Ma keeldusin. Ta tuli veel, kolm korda, ma olin viisakas, kuid kindlameelne. Nagu temagi - kutsus lõbutsema ja grill-liha sööma. Neljandal korral ma ütlesin tõsiselt, et ta segab mind, mispeale ta võttis maast kivi ja viskas selle minu suunas. Viskas mööda, kivi tabas maja seina. Ma... venelastel on üks jumala hea sõna selle kohta, algab a-ga vist, või o-ga... aga olgu selle grammatikaga kuidas on. Ma pole enam ammu ühegi purjus inimesega vaidlema pidanud, see aga oli überpurjus ja valmis kõigeks - anduma, kaklema, kukkuma, nutma hakkama ja loomulikult, küüned (nagu kõik temas - über-pikad, - moodsad, - neoonid, - geelid) kellelegi näkku lööma.

Sulgesin akna, tulin toast välja ja suundusin tema poole - ma võin ka vahest vihastada. Ja ta ehmus!  Pööras ringi ja taganes kontsadel ukerdades, kraavini. Millesse ta sisse kukkus. Vaeseke. St, mitte, et meil silda ei olegi. On, aga ainult pooleteise meetri laiune, ma tellides ju mõtlesin murutraktorile, mitte joobes blondiinidele!

Joodikute päästmise aktsioonidest sai mul isu täis juba eelmises majas elades, kraav oli kuiv, nii et ma lihtsalt, hakkasin naerma. Ja veidi hiljem hõikasin üle põllu tema mehi - selgus, et majas, kust naine tuli, oli palju mehi. Ja edasi oli kõik nagu muinasjutus, mehed päästsid oma printsessi, lohistasid ta... kuhugi ja andestage mulle mu öine optimismihoog - elavad koos õnnelikult, kuni surm neid lahutab.