neljapäev, 22. juuni 2017

Suvest ja sellest, et "kuidas" on oluline.

Karen Margulis (blogi)
Hea on. Ja ilus. Ma olen mitu päeva koristanud, rohinud ja muru niitnud, lugenud ja koristanud ja võtnud päikest ja lugenud ja rohinud ja koristanud. Kogu maja on nii puhas, et kahju oli kardinaid tagasi akende ette riputada ja kui lõpuks ette said, sai kõik veel ilusam ja laps on maja põllulilli täis tassinud. Lupiinid ja karikakrad ja tõrvalilled, tulikad ja hiireherned, kollased ja lillad ja...  kõik õitseb, kõik. Ja tuul ja esimesed oma peenra maasikad. Esimesed trikoorandid seljal, soolatud värsked kurgid, null ühikut uudiseid ja minimaalselt inimkontakte - elu nagu paradiisis.

Õhtul istusin ja vaatasin üle laua, kuidas laps arbuusi sõi. Nii lõpmata isukalt, kõike, mida ta sööb (kõike ei söö, kaugelt), sööb ta väga isukalt ja seda on lahe vaadata. Ja siis mulle meenus üks lugu, proloogiga.

Kunagi ma istusin tuttava tüdrukuga kohvikus, jõime kohvi, söögiisu ei olnud. Varsti liitus meiega kolmas, töölt tulnud näljane tüdruk. Ta tellis midagi, kartuliga ja hakkas seda sööma, kaunilt, kirjeldamatult isukalt. Me vaatasime, vaatasime ja siis ütles minu loomu poolest kiirem sõbranna selle, mida mina aeglaselt mõttes veeretasin: "Ah, ma tahan ka süüa".  Mis peale kolmas ütles viimaseid salatilehti taldrikult kokku korjates:
- Ära seda telli, see pole üldse maitsev.
- !!Aga sa sõid NII ISUKALT!
- Ma söön alati nii.

Ja minu tähelepanekutest. Mõned armunud naised räägivad oma meestest nii, et kuulajal tekib okserefleks. Ja naise silmad säravad ja epiteedid on kiitvad kuid üldpilt tuleb ikka selline, et - öak! Miks täpselt, ei oskagi öelda. Kuid sa kuulad ja saad aru, miks ta varsti õnnetu on, kui tugevalt ja umbes millal. Olles kiidulaulu lõpuni kuulanud, tuleb pingutada, et mitte öelda: "Kaunis, kaunis inimene! Helista mulle kuu aja pärast, siis, kui õlga vaja on".

Mõned teised aga räägivad nii, et tahaks käest haarata ja jooksu pista. Mul on üks tuttav tüdruk, kelle mehi ma spetsiaalselt õppisin mitte-tahma. Sest teda kuulates kujutad ette ei tea mida kõike, aga hiljem selgub ikka, et inimene nagu inimene ikka. Või, mis veel hullem, tuleb ja hakkabki meeldima ja jookse siis pärast lunides "palun luba ma kannan ka veidi, ainult paarile peole, pliiiis". Ja hea, kui ei anna, sest ma olen jälginud mõnda tema poolt kantud peetud meest peale seda, mil nad lahku on läinud. Ja alati (alati!) on selgunud, et linnuke lendas ära ja midagi huvitavat seal minu jaoks pole.

Ma arvasin, et see on "väikese õe" sündroom: kui ma väike olin ja mul isu ei olnud, siis olin nõus sööma vaid seda, mille venna taldrikust pätsasin. Kuid sel juhul käituksin või tunneksin nii alati, kuid on ikkagi veel see esimene - öak - variant. Nii ma kaldungi arvama, et kõik sõltub serveerimisest, sellest, kuidas keegi jutustab. Ja edasi mõeldes, kas üldse peaks - sest elu ei ole restoran ja sama rooga lauda ei tooda ja mina nt ei kannata, kui keegi minu taldrikust sööb..
 :)

kolmapäev, 14. juuni 2017

Niisama

Picture taken circa 1925 when a NYC policeman stopped
traffic to allow a mama cat and her baby to cross the street.
Täna peale tööd kapist paksema vatiiniga veste otsides leidsin pisikese kilekoti. Vaatasin sisse, imestasin ja peale mõningast mõtlemist meenus, et tõesti, tõesti, millalgi mai alguses teatas laps, et tema tahab ka suurte tüdrukute bikiine, mitte titetrikood ja nii me käisimegi poes neid ostmas - talle ja mulle ja.. maivõi, õhtuti on veel läki-läkiga paras. Ma ei julge aiamaale eelmisel nädalal maha pandud kurke uurima minna. Maasikad ja murelid on küll sellise näoga, et tänavu saab augustis.

Muide, midagi müstika valdkonnast. Kuni käesoleva aastani oli mul aias kaks valget sirelit. Üks suur ja üks väike, kuid ma olen täiesti kindel, et ka väike oli valge, ma olen teda juba õitsemas näinud. Ja sel aastal siis, suur on jätkuvalt valge, väike on tumelilla. Seletused puuduvad.

Üldse on tänavune kevad täiesti hull olnud. Olen mitu kuud kodus, kui üldse, siis peamiselt kotte ümber pakkimas ja magamas käinud. Aed on rohtu kasvanud. Murutraktoriga on küll mõned korrad niidetud, aga põõsaste alused, seinade ääred, ürtide peenrad - kõik karjuvad rohimise järele.

Majaga on seis suht sama. Mul pole elus poole suveni aknad ja kardinad pesemata olnud. Sel aastal aga kaunistavad elutoa aknaid ikka veel kummist lumehelbekesed (Mõtle positiivselt: aga jõulukuusk on küll välja viidud juba). Talveriided ja jalatsid on ära panemata aga no ilma vaadates - äkki sel aastal ei peagi.

Jms sellist. Õnneks on mul nüüd kuus vaba päeva. Tekitasin. Kavatsen rohida ja koristada, suvelilletaimed ja kõrvitsad ära istutada (vast miinust ikka enam ei tule?) ja koristada, koristada kõike. Kusjuures sel korral kuidagi hea meelega. Mingi koduigatsus on, tahaks rahus toimetada.
Tähistasime puhkuse algust sellega, et ostsime kusagilt tee äärest värsket kartulit, mida keetsime tilliga. Kõrvale sõime heeringa hapukoore salatit ja magustoiduks Poola maasikaid. Peale pikka aega peamiselt väljas toitumist oli kodune pärissöök niii imehea. Toidukooma.

Vot.

**
Ja tänane tarkusekilluke venekeelsest fb-st: "Fb on ohtik põhjusel, et seal on võimalik, et mõnede kassikeste pildid on populaarsemad kui Vonnegut".

esmaspäev, 12. juuni 2017

Turistidest


"Turistid", netist, autorit tuvastada ei õnnestunud.
Mul on blogimisega järg kuidagi käest libisenud, nii et ma vahetutest muljetest, muidu varsti ei julge üldse enam.
Mõni päev tagasi nt külastasin pealinna ja nägin seksides KAJAKATE SELGASID! .
 
Lisaks minule külastasid pealinna grupp noori itaallasi. Noored itaallased hulguvad mööda vanalinna keeruliselt organiseeritud hanereas. Tõeline Discovery Channel: ees ja külgedel liiguvad suurekasvulised isased, nende järel ja vahel sammuvad naisisendid ja noored ning protsessiooni lõpetavad samuti täisväärtuslikud isased. Aegajalt, nt tundes küpsetatud liigikaaslase liha lõhna, isased kaotavad valvsuse ning grupp langeb sedamaid varitsusest istuva vaenlase ohvriks. Nt, üks suveniirikaupmees röövis ära naise. Naine puikles veidi vastu, kuid - demonstreerides kohalike hambaarstide mitmes mõttes säravat tööd surus kurikael vastuhaku maha ning müüs vaesekesele küüliku nahast kõrviku, magneti ja kivistunud vahvli. Teise naise lohistas oma koopasse kodutekstiilimüüja müües külalisele suhteliselt soojalt maalt masintikitud võltslinasest kangast kannusoojendaja. Tuginedes teostatud inimvaatlusele saan öelda veel, et rohkem kui praetud liha lõhn nõrgestab grupi kaitsevõimet üksnes šoti terjer Bertrand Wilberforce. Nähes tema teravaid kõrvu ja pintselsaba hakkavad noored itaallased käsi kokku lööma ja hõikuma "bueno", "bello", "braavo" ja teisi b-tähega sõnu. Sel hetkel võib neid paljaste kätega püüda, kahju lausa, et ma läki-läkisid ei müü.

Veel nägime pealinnas hiinlasi. Hiinlased liiguvad vanalinnas pisikeste, peaaegu, et intiimsete gruppidena. Nii 60 - 70 inimest grupis, pakun, et perereisid. Hiinlastest grupid on ohtlikud. Need liiguvad kompaktselt ja täpselt nagu mõni elus sajajalgne organism, võimalik, et maaväline, mis imeb endasse kõik, mis teele ette jääb: jalutajaid, suveniirimüüjaid, praetud liha, kohvikulaudu ja läki-läkisid kandvaid itaallastest turiste. Need, keda õnnestub päästa ja grupist välja tõmmata, näevad välja jubedad: silmis must tühjus, juustes konid ja hallid triibud, käes kommipaberile kritseldatud hüvastijätu kiri perekonnale Kambjas.

Kui hiinlastest turismigrupile jääb ette šoti terjer Bertrand Wilberforce, lõpetab grupp liikumise ja alustab pildistamist. Kolme päeva jooksul, mille ma pealinnas veetsin, tehti selliselt miljoneid pilte. Ma saan aru nii, et terjerite seda mudelit saab õige vasti tellida soodsalt, nt Aliekspressist: SUVI 2017 KEVAD SUPER PEHME KÕRVADEGA KOET EUROOPA MUDEL TASUTA POOLFABRIKAAT NAILON LOOM, min. tellimus 20 tk.

Jätkuvalt teie,
T

teisipäev, 6. juuni 2017

Toredaid kohtumisi

Kaader filmist "The Gorilla" 1927

Naine võis olla umbes viiekümnene. Väga tugevalt joobes. Peas - vesinikublond torn, õrnal ihul - kerge kodukittel, kui te mõistate, millest ma räägin. Tuli üle põllu, minuga tutvust sobitama. Ma keeldusin. Ta tuli veel, kolm korda, ma olin viisakas, kuid kindlameelne. Nagu temagi - kutsus lõbutsema ja grill-liha sööma. Neljandal korral ma ütlesin tõsiselt, et ta segab mind, mispeale ta võttis maast kivi ja viskas selle minu suunas. Viskas mööda, kivi tabas maja seina. Ma... venelastel on üks jumala hea sõna selle kohta, algab a-ga vist, või o-ga... aga olgu selle grammatikaga kuidas on. Ma pole enam ammu ühegi purjus inimesega vaidlema pidanud, see aga oli überpurjus ja valmis kõigeks - anduma, kaklema, kukkuma, nutma hakkama ja loomulikult, küüned (nagu kõik temas - über-pikad, - moodsad, - neoonid, - geelid) kellelegi näkku lööma.

Sulgesin akna, tulin toast välja ja suundusin tema poole - ma võin ka vahest vihastada. Ja ta ehmus!  Pööras ringi ja taganes kontsadel ukerdades, kraavini. Millesse ta sisse kukkus. Vaeseke. St, mitte, et meil silda ei olegi. On, aga ainult pooleteise meetri laiune, ma tellides ju mõtlesin murutraktorile, mitte joobes blondiinidele!

Joodikute päästmise aktsioonidest sai mul isu täis juba eelmises majas elades, kraav oli kuiv, nii et ma lihtsalt, hakkasin naerma. Ja veidi hiljem hõikasin üle põllu tema mehi - selgus, et majas, kust naine tuli, oli palju mehi. Ja edasi oli kõik nagu muinasjutus, mehed päästsid oma printsessi, lohistasid ta... kuhugi ja andestage mulle mu öine optimismihoog - elavad koos õnnelikult, kuni surm neid lahutab.

pühapäev, 4. juuni 2017

Jo Nesbø „Lumememm"


Jo Nesbø „Lumememm" on klassikaline detektiiv, seejuures hea, atmosfääriline (lumesadu, lumesadu), põnevalt kokku põimitud raamat, lugupidamist vääriva intriigiga ja ootamatu lahendusega. Või peaaegu ootamatu lahendusega, mingil hetkel ma taipasin, kes. Kuid kuidas ta loosse loogiliselt põimub, kust otsast hargnema hakkab, killukese haaval paika loksub, pisiasjad ja mingid detailid, mis asju korduvad üle lapates ootamatult meenuvad ja miski, mida esimesel korral ei märganud korraga ilmseks saab - on lugemist väärt.

Mulle meeldib, kui rõhk on üksikasjadel. Ilmsel, korraga nähtaval on alati šabloon, mille alla me selle kohandame. Detailid on palju individuaalsemad ja jutukamad. Süžeeliinide arengud on nauditavad, ma ei kahetsenud hetkekski raamatu kasuks tehtud juhuslikku valikut. Ma õudukate osas tugev ei ole (soovitage head õudukat!), kuid trilleritest, sellistest, kus veri ja soolikad ja kahtlus valitseb mängu, pean väga lugu.

Ja "Lumememmes" oli kahtlust kuhjaga. Eriti alguses, lõpu poole veidi vähem, seal autor keskendub pigem dünaamikale. Pinget hoitakse küll, kuid juba teiste vahenditega. See eest alguses on pinge koos sellele kleepuva hirmuga täpselt õige doosiga täpselt seal kus vaja. Öösel, tõugates raamatu voodi ääre alla,  vaatasin küll akna poole, ega seal mõnd... ilm on meil ju ka nagu ta on.

OT: käisin mõni päev tagasi loomaaias, ainuke loom, kes mõnes põhuhunnikus peidus ei olnud ja rõõmsalt puuris ringi tšillis, oli jääkaru.


Peategelane Harry on võluv. Oma ala fanaatik, deduktsiooni geenius, sotsiopaat ja alkohoolik, ühesõnaga, selline, probleemne kodanik. Seejuures on ta kuratlikult karismaatiline ja üsnagi sarkastiline, mis, arvestades kõiki ülal nimetatuid miinuseid teeb temast peaaegu et põnevust otsivate neiukeste unelmate mehe. Liidame juurde õnnetu armastuse anamneesis ja rohkem pole vajagi. Selge ja täielik karakter.

Pahalane on klassikaline, hingelt haige maniakk, lapsepõlvest pärit traumaga, mis transformeerus psüühiliseks haiguseks ja kinnisideeks. Ja ka idee iseenesest ei ole uus - ühiskonna puhastamine. Selle nimel on massiliselt kuritegusid sooritatud ja lõppu tõenäoliselt ei tule.

Klišeesid on raamatus teisigi ning lõpuepisood Raheliga oli küll selge liialdus, ma ei suutnud seda stseeni ette kujutada ka kogu oma mu meelest päris head fantaasiat appi võttes. Skeptik minus hakkas seal kuskil poole episoodi peal närviliselt itsitama. Aga oleks ju pidanud olema üks kõige pingsamaid ja saatuslikumaid kohti! Ja sellegi poolest, kvaliteetne meelelahutus. „Lumememm“, millest mina tutvust Jo Nesbøga alustasin,  on tsükli seitsmes raamat, nii et võib teinegi kord.

laupäev, 27. mai 2017

Ja toomingas hakkab ära õitsema juba

Mõni kuu tagasi kirjutasin uhkelt, et üks targa täiskasvanud inimese tunnus minu meelest on enda käsutuses olevate (vaimsete, füüsiliste, ajaliste, materiaalsete jne) ressursside enam vähem adekvaatne hindamine ja kasutamine.

Ja nüüd ma siin siis olen. Pea valutab hommikust saati. Nägemisvälja servad virvendavad. Valgus on valus ja süda paha. Pole enam kindel, kas valust või valuvaigistitest. Ühesõnaga migreen. Erinevalt teadlastest, kes migreeni põhjuste üle jätkuvalt vaidlevad, mina tean, millest mul. Ma olen oma aja üleplaneerinud, tugevalt. Lohutan umbes nii, et mitte kõike lollusest ju, osaliselt teadmatusest - nt ei osanud arvata, et lapsel nii palju esinemisi on. Samas, kui kurtsin, siis kogenumad lapsevanemad imestasid: "Kuidas sa ei teadnud, kevadel on alati." Noh.  Tõenäoliselt ma jään lõpuks ikkagi ellu, aga... hetkel on küll jõle valus. Tahaks tolmurulliks muunduda ja kapi alla pugeda.

(Ma muide mõtlesin seda kohta pikalt - ma tean inimesi, kes räägivad oma kassidega ja vihmaussidega peenras, ja siis veel lilledega rääkijad ja puid üleüldse käiakse kallistamas. Ja samas ma ei tea kedagi, kes tolmurulle kõnetaks, nii et...)

Aga ükspäev ma käisin matkal ja mitte matkarajal, nagu normaalsed inimesed, vaid ikka tõelises karupepus ja pärast mul olid jalatallad kaks päeva ümmargused ja täna esimest päeva enam ei ole ja ühtegi puuki või kaani või kes iganes seal soos, kus me kohati puusani vees ukerdasime, elavad, ka ei ole, nii et...
Kunagi üks terapeut arvas, et on hea mõte leida igas päevas vähemalt üks ilus asi. Mul tuleb see meelde ainult siis, kui midagi väga pahasti on. Lähen nüüd tõmbas siis kuhugi kriipsu. Või risti või ma sellele pole veel mõelda jaksanud.

Tegelikult, me lõpetasime matka Setumaal kellegi saunas, kus sisuliselt keset ööd läksid kohalikud nii tülli, et meie, mittekohalikud, pidasime isegi olles tugevalt joobes targemaks lahkuda kiiresti, tagasi sisemaale, sest... st, täna ikkagi ma saan kõndida juba ja isegi mitte pulksirgetel jalgadel, nii et.

Et siis millest. Ma ka ei tea, kui Jumal on, siis tema äkki.
Teab.

pühapäev, 21. mai 2017

"Mees, kes jäi ellu" 2015

Vaatasin veel kaks Iñárritu filmi. Kõigepealt "Mees, kes jäi ellu" - isegi kaks korda, seejärel "Lindmees ehk (võhiklikkuse ootamatu voorus))". "Birdman" mulle ei meeldinud, esiteks ma pole komöödiasõber, teiseks teema ei kõnetanud. Küll aga meeldis "The Revenant", mida ma veel mõnda aega tagasi üldse vaadata ei kavatsenud, Leo ei ole minu tüüp. Kuni avastasin, et  see on ka Iñárritu film.

Ja filmist.

As long as you can still grab a breath, you fight.

Süžee on primitiivne, mahub mõnesse ritta.

Aasta 1823. 20 aastat peale seda, kui Napoleon I müüs kolmandiku Põhja-Ameerika mandrist (Louisiana ajalooline piirkond) 80 miljoni frangi eest USA-le.
Jäises metsas jahil olev salk kirjeldamatult ebahügieenilisi ja uskumatult karvaseid ameeriklasi kohtuvad salga põliselanikega, mille tulemusel suur osa sissesõitnutest jääb ilma oma skalpidest, ülejäänutel õnnestub nii enda kui kütitud loomade nahad vedada enam vähem kasutamiskõlbulikena paati ning põgeneda sündmuskohalt. Järgmisel päeval otsustab põgenejate parim jäljekütt ja mountain man Hugh Glass, et mööda maad liikuda on ohutum ning mehed maabuvad. Otsus oligi ehk õige, kuid ainult mitte Glassi jaoks. Juba järgmisel hommikul, olles suhelnud poegi kaitsva emakaruga, muutub küttidele teed näitav täht kiviks nende kaelas. Salk liigub edasi jättes Glassi karu poolt vormituks lihakäntsakaks näritud keha juurde Glassi poja ning kaks jahimeest - et kui Glassi hing sellest, mis karu välja sülitas, lõpuks väljapääsu leiab, matta maised jäänused au ja kombe kohaselt. Ainult, et ühel jahimehel kahest olid hoopis teised plaanid.

Olles tapnud Glassi poja ning petnud oma paarimeest, viskab kurikael hinge vaakuva Glassi hauda ning lahkub, enda meelest siis helgesse tuleviku. Nagu kõik juba filmi nimest järeldasid, teooria ja praktika lähevad siinkohal lahku. Mountain man võidab vikatimehe, indiaanlased, karmid ilmastikuolud ja igasuguse loogika ning vähe sellest, et kurikael helgesse tuleviku ei jõua, ei jõua ta üldse kuhugi.

Brutaalne ja siiras film ellujäämisest ja kättemaksuihast, kohanemisest, üksindusest, meeleheitest ja usust.  Iñárritu näitab looduse tõelist, algupärast jõhkrust, mis kõnetab pigem instinkte kui kogemusi - viimaseid enamikul vaatajatest lihtsalt ei ole.



Äärmiselt õnnestunud võitlusstseenid: keegi ei haara vastasest kinni ega kukerpallita temaga hanges jagades aegajalt hoope rusikaga. Siin lendavad nooled pähe või labajalga, kõrvad hammustatakse peast, nuga lüüakse põlveõnnlasse, löögid esimesel võimalusel olgu siis jalaga tagumiku või kirvega kätte.  Inimesed muutuvad loomadeks, hammustavad või küünistavad ükskõik millest või kuhu, peaasi vigastada, ei mingeid reegleid, ainult instinktid ja soov jääda ellu. Need ei ole kaklused, need on võitlused elu ja surma peale.

Operaator Lubezki töö on imeline. Võitluskaadrid on pikad ja väga realistlikud, kaameramees hüpleb indiaanlaste vahel, venitab silmad mändide tippu külma päikeseni, tekib tunne, et oled pildi sees, hingad filmiga ühes rütmis. Ülisuured lähiplaanid, kedagi ei jäeta kõrvale, mitmel korral vaatab Glass otse silma sisse ja küsib: "Mida sina minu asemel teeksid? Elad kaasa või mõistad hukka?"

Monumentaalne loodus, loomulik valgus, piisad kaamera objektiivil. Taevas ja näod! Näod, mis üksi pilguga ütlevad rohkem kui mõni teine rääkides tunde. Unenäolised flashbackid. Selgelt andekalt oksendav taimetoitlasest DiCaprio söömas toorest maksa või magades värskes hobuse korjuses.

Ja kui Lubezki valitseb vaataja sisikonda, hõivab Iñárritu  mõistuse: väike filosoofia kodune töö: põtrade laskmine puunotist või tantsisklevad piisonid või iidne jumalakoda. Kaugelt mitte ilmselged otsused ja rasked moraalsed dilemmad. Ja lihtsast loost saabki vaata et filosoofiline traktaat elu mõttest ja tahtest ja...



... inimese elajalikust julmusest, mida me parema meelega ei tunnistaks, kuid mis kogu kultuurikihile vaatamata aegajalt ja kõige ootamatutes kohtades, mõtetes, mõnel nõrkus- või meeleheite hetkel end meile meelde tuletab. Mulle tundub, et sellisena kujutab Iñárritu inimese tõelist olemust ja raske on temaga mitte nõustuda.

DiCaprio ja Hardy pilgud +  Iñárritu realism ja sõnatu proosa + Lubezki sümbolism ja poeesia =
film, mis rebib naha ja murrab luud, viskas sind alla kaljudelt.