reede, 18. jaanuar 2019

Kümme aastat tagasi

Internet on täis postitusi kümne aasta tagusest ajast. Fotosid ja tekste jms. Ma foto osas ei ole veel otsustanud, aga teksti, teksti palun väga. Avasin sahti aastaga 2009 ja lugesin tükk aega. Noh. Natuke lõbus ja natuke kurb. Ja kohutavalt tark, kohutavalt :D

kõlarist kostab Nessun Dorma juba ei tea mitmes korda… ma laulsin kaasa, mulle meeldib see lugu ja ma vist laulaks veel aga ma läksin vist oma kiiktooli uinunud külalisele pleedi otsima ja komistasin arvuti otsa… tegelikult on mul kodu köetud ja ma pean tunnistama, et olles end  püsti ajanud kabineti vaibat tuvastasin, et kaine ma kindlasti enam ei ole …

ma ei tea, miks ta tuli, me ei ole kunagi sõbrannad olnud… mõned ühised tuttavad ja peod … korraga ta seisis täna mu koduukse taga alkohlist läbi ligunenud silmadega… teate, nagu kokteilikirsid, ma tunnen, et mul on hetkel sarnased… ma lasin ta sisse ja  me jõime nii kaua… ta rääkis mulle paljust ja ma kuulasin, kuni jõudsin… tema, kes ta armastas ja ei abiellunud, otsis ja ei leidnud ja leidis siis ja see osutus valeks… ja… ma ei märganud, millal ta uinus, ma loodan, et enne, kui ma laulma hakkasin…

vaatan teda ja mõtlen oma tuttavatele, sõpradele ja sõbrannadele, mõtlesin meie joomisi ja hooramisi, lõputuid ja episoodilisi,  pealetükkivaid, nagu bussijaama kerjused… joomised ja hooramised, eraldi ja miksitult, üksindusest, väljakannatamatust väsimusest, lõpututest otsingutest… külmast ja inimnäljast, võimetusest ära tunda “oma” selle kõigis ilminguis, oh…

siin võrgus on täpselt sama: üksindust, sünnipärast ja hiljem omandatut, väljapääsmatut ja ikka veel millelegi lootvat… kõikjal on inimeste fotosid:  noored ja enam mitte nii väga, ilusad nagu päev, nagu öö, nagu tuli, nagu vesi…  nad kutsuvad, nad nutavad, naeravad enda ja oma üksinduse üle… vajutavad “värskenda”, joovad monitoriga kokku lüües ja lähevad siis jahedatesse vooditesse ning mässivad end maalitud linadesse… ei oota nad ei  printse ega direktoreid, ei atleete ega seks-masinaid, ei sponsoreid ega alandelone… tegelikult, tegelikult – nad tahavad kõigest elusat sooja inimest, kätt pea alla, naeratada hommikuti, õhtut oodata… kuidas see Beckettil oligi: kõik, mida ma tahtsin- viiskümmend aastat armastust kaks korda päevas, ons seda siis palju?!.. naistel ei ole seda ja meestel, nii imelik, kui see ka pole, ei ole ka, seda, mida nemad seal tahavadki ja nii ühed kui teised otsivad üksteist pidevalt ja kuid see kõik on keeruline ja kaua ja peaaegu, et igavik ja võimatu ja jõudu ei ole ja… ja vaadates ja teades! seda kõike, seda tunnet, kui luuüdi ähvardab üksindusest jäätuda, ma tahaks teada, miks see niimoodi on… nii keeruline…

üks hommik ma vaatasin telekast saadet loomade elust ja seal näidati üht kiimas ahvi, keda ükski emane ei tahtnud…  vat ahvide puhul ma saan kõigest aru kohe palju paremini…

tegelt mulle ahvid ei meeldi, loomaaias kõnnin neist ka alati mööda, sügavad perset ja on muidu matsid…

ma lähen parem magama… enne, kui kainekssaamine mind kätte saab…

Veebruar 2009

----------

ükskord ma unistasin, et lagi kukuks mulle peale… lagi, mis minu unistuse kohaselt oleks pidanud mulle peale kukkuma, oli imekõrge ornamentidega nurkades ja lühtritega keskel… lae kohal pesitses katus, kah kindlasti raske – mõttes, kui lagi tõesti oleks mulle peale kukkunud ja seejärel (imestusest, arvatavasti) ka katus, siis ei tuleks mul iial enam ühtegi probleemi lahendada… st, ma pikutasin voodis ja unustasin, et küll oleks hea, kui lagi kukuks mulle peale…
ei, mul ei olnud sugugi paha…
vastupidi, mul oli kirjeldamatult hea…
mul oli KÕIK…

/—/

mulle tundus, et konkreetne moment oli täieliku, maksimaalse ja kõikehõlmava õnne hetk… mul oli kõik, mida ma tahta oskasin...  mul oli (vähemal mulle tundus nii) armastus, eneseteostamise plaanid ja helge tulevik… midagi peale selle mul vaja ei olnud… midagi peale selle, mul siis ei olnudki (kui mitte arvestada tol hetkel hindamatu väärtusena näinud täiesti kohutavat iseloomu, mis tundub, et muutugi )… kui lagi mulle praegu peale kukuks, mõtlesin mina iseendale lakke naeratades, oleks see kõikehõlmav lõpp kõigele, mis minuga elus juhtunud on… mul on praegu nii hea, et enam parem olla ei saa – ja mitte selle pärast, et midagi head minuga enam ei juhtu, vaid lihtsalt seetõttu, et emotsionaalne skaala omab piire… kui ma tunnen praegu, et mu on piiritult hea ja midagi veel paremat ma lihtsalt ei ole võimeline tundma, st – mul on piir käes, siis … siis ma JUBA olen seal, milleks minna edasi, kuhu?… seda enam, et mitte ükski “edasi” (seda enam – armastus, looming ja tulevik) ei ole võimalik ootamatuste ja pettumusteta… seda enam, et kõike seda, mida ootad, ei ole sugugi vaja reaalsuses kogeda – piisab sellele piisavalt lähedal olemisest, nii lähedal, et sinu ja selle vahele ei mahuks kahtlus, et äkki lipsab käest… seda enam, et teadmine, et see kohe juhtub, on tihti magusam, kui juhtumus ise… ma ei mäleta, kas see kirja on saanud, aga ükskord me arutasime seda asja sõbraga istudes jõe kaldal päikesetõusu oodates – see viimane hetk enne seda, kui kera end horisondi tagant nähtavale veab – see on alati kõige ilus_magus_ärevam… seda enam, et… seda enam, et…

Märts 2009

Ja juuksed olid ka palju punasemad, jah.

neljapäev, 17. jaanuar 2019

Lendavatest kaladest


Flying-fish, Exocoetus Volitans, British Fishes by Artokoloro, 2017.

Mõnikord näib elu stop-kaadritena, mõnikord jälle vastupidi – rutaka lühifilmina.
Poisiklutt, punapäine nagu iiri setter, tormab läbi lumelörtsi otse tuviparve keskele.
Stop!
All on lomp, üleval taevas, lombi ja taeva vahele jäävad tuvid, hõljuvad õhus nagu veest välja hüpanud lendavad kalad. Õhk on paks nende sinistest tiibadest. Nendel olevustel, lompidest välja hüppama ja tagasi halli põhjatusse sukelduma looduil, pole grammigi ühist mõni hetk tagasi jalge ees vaarunud rasvaste lindudega.

Meeldib, kui linn võtab reaalsuse seljast nagu kommipaberi kommilt ja silub sirgeks tagasi. Iga kord tekivad uued mustrid.

Värviline jaapanlastest turismigrupp lörtsises linnas. Põimuvad kiriku juures kokku ja muunduvad selfipulkadest meresiiliks.
Seal samas lähedal, vana puidust trepi alt poeb välja väike tolmune kiisu, kribu ja unine nagu hommikune koolijüts. – Jookse, Kiisu, jookse, - mõtlen mina. - Muidu ründab meresiil! Ja pildistab sind sinu veel väljaarenemata kass-isiksuse kaotamiseni, muutumiseni unikaalsest kirbukotist linnamaastiku armsaks detailiks.
Oh, hilja, üks jaapanlane märkab kassi, eraldub siilist ja kükitab looma ette tulistamisvalmis iPhonega käes.
Kassike tardub - kõikjal on kurja kuulutavad lombid.
Ja siis.
Ja siis. Turist pistab telefoni taskusse, võtab kassipoja sülle ja viib hoovi sügavusse, kus on lombivaba hunnik maha saetud pärna oksi, kus on kuiv ja peidupaigad.
Ja mitte kordagi, mitte ühtegi klõpsu! Ei pildista.
Ka siis, kui kassike ronib mööda oksi ajades saba naljakalt püsti, ei pildista.
Ja isegi pärast – ei pildista.
Ei seda kohta, kus oli kass.
Ega ka seda, kus kassi ei olnud.
Üldse – kujutate ette? Mitte midagi ei pildista!
Ei puutugi telefoni, sõrmeotsagagi ei puutu.

Kui see pole ime, siis ma ei teagi, mis on.

neljapäev, 10. jaanuar 2019

Narine Abgarjan "Taevast kukkus kolm õuna"

Õhtul koristasin tuba ja sattusin detsembris loetud Narine Abgaryani „Taevast kukkus kolm õuna“ raamatu otsa, sirvisin ja seejärel guugeldasin mitu tundi.
St… Narine Abgaryan on kirjanik, kes on alustanud blogijana. Mina loen teda ammu, täna peamiselt Facebookis, kuid tema raamatuid ma varem lugenud ei ole. Samas on see alati hästi huvitav – kas igapäevaselt Facebooki või blogi kaudu oma elu ja tegemisi jagav kirjutaja räägib raamatus sama häälega? Kas ma tunnen ta ära? Jms.. On olnud nii ja teisiti. Internet ütleb, et Narine raamatud on väga eriilmelised, mind nt „Manjunja“ millegipärast üldse ei kutsu. Aga raamatus „Taevast kukkus kolm õuna“ tundsin kirjutaja ära küll, vist tema alati sooja ja ümbritseva suhtes heatahtliku pilgu järgi, millisega ta, tundub, et maailma jälgib.
Mul on raske ette kujutada inimest, kellele see raamat ei meeldi. Raamat, mis algab surma ootamisega ja lõppeb uue elu sünniga, on väga hästi, suure armastusega kirja pandud. Selles on kõike, mis ühes korralikus peresaagas olema peab: elu ja surm, küllus ja nälg, sõda ja rahu, armastus, solvumine, eneseohverdus, mälestused, minevik ja tulevik, lapsed ja vanurid, traditsioonid ja tavad. Ja isegi üks valge paabulind.
Nõustun arvustajatega, kes ütlevad, et armeenia sugemetega maagiline realism.
Vaatamata loos sisalduvatele suurele hulgale kurbi sündmuseid, lugesin suure mõnuga. Järelmaitse on helge. Loo kangelased taluvad vapralt neid tabanud saatuselööke, säilitavad väärikuse ja headuse, jäävad truuks oma veendumustele, traditsioonidele ja harjumuspärasele elukorraldusele. Nende mõõdukalt kulgevas töises elus on mingi eriline… venelastel on olemas sõna „мудрость“, mis pole päris sama, mis „elutarkus“, aga no midagi sinna kanti.
Mulle tõesti meeldis see raamat väga. Ainult et see… polüetüleen. Seda kasutasid loos nii raamatu tegelased kui ka nende vanaemad - vanaisad. See jäi kuidagi kripeldama ja tekitas segadus. Et mis aastatel raamatu sündmused siis toimusid?
Esimesel korral lugedes, arvestades loo tegevuspaika ja seda, et sõda kestis 8 aastat, otsustasin, et jutt käib Mägi-Karabahhi konfliktist (1987 - 1994). On öeldud, et peategelane Anatolia oli sõja alguses 42 aastane. Järelikult ta sündis 1945.
  Edasi. Anatolia oli 12 aastane, kui juhtus suur näljahäda. Selleks, et Anatolia pääseks kindlast näljasurmast, viis tema isa ta linna sugulaste juurde, kus tüdruk koolis ei käinud, sest polnud raha kooli eest maksmiseks. Ah? Oot, aga kas sügaval NSVL ajal polnudki koolid tasuta? No olid ikka ja veel kohustuslikud ka. Ja näljahäda, nii suur, et surdi perekondade ja lausa külade kaupa oli Armeenias 1905- 1907 ja 1920. Nõukogude Liidu ajal ilmselt vaikiti maha nii mõndagi, aga kui viiekümnendatel selline näljahäda olnuks, teaks Internet sellest täna kindlasti.
Raamatu lõpus on lugu tänapäeval elava jutustaja vanavanaema Anatoliast ja sünniaasta1897. Usun, et tegu on sama Anatoliast. Siis oleks nimetatud sõda hoopis IIMS. Aga isegi 1939-st aastast arvutatult kestis see sõda 6 ja mitte 8 aastat.
Üritasin arvata loo toimumise aega ka Vassili perekonna kohta toodud info põhjal, aga siis läks kõik veel rohkem sassi. Ja siis veel see polüetüleen, mida raamatus nii mitmes kohas mainitakse. Polnud seda tarbekaubana IIMS algul üheski NSVL riigis. Internet ütleb, et ma tean enam vähem õigesti - laiemalt tekkis see majapidamistesse alles seitsmekümnendatel. Nii laialt aga, et Armeenia mägikülakese kitsed seda süüa said (loos: suure näljahäda viimase kitse maost leiti tükk polüetüleeni), ilmselt veel hiljem.
Ja loos on veel palju matemaatilisi ja loogilisi müstilisusi (siiralt loodan, et sõna on olemas.)
Järeldus: vaatamata sellele, et kõik ajaloolised sündmused on reaalselt toimunud ning raamatus on konkreetselt ajastule viitavaid markereid, nt "bolševikud" ja juba jutuks olnud näljahäda, on see ikkagi lihtsalt lugu ühe küla elanikest, kes elasid üle ühe näljaaja ja siis ühe sõjaaja ja polegi selge, millises järjekorras ja mis seal tegelt vahet on. Ja veel, et polüetüleen on Narine Abgaryani meelest alati olemas olnud.
Aga tegelikult natuke on.
Aga raamat on sellegi poolest soe ja armas.

teisipäev, 8. jaanuar 2019

Lugemiseaasta 2018

Et siis 2019.
Akna taga on lumesadu, õrn ja kohev, teraselt kuulatades võib peaaegu, et nurrumist kuulda. Traatidel istuval varesel on nägu, nagu ta oleks päris üksinda maailma jäänud. Ja tänavalaterna valgus on mandariinide ja apelsiinide karva, selline, nagu ta on ainult aastavahetuse paiku. Ja lumehelbed, keerlevad nii, et võin kihla vedada, laternal on juba silmis pime ja hinges magus igatsus, nii et ajab öökima ja kardan, etta varsti koperdab, üle kraavi põllule... Veider, ma ei teagi, kus linnud magavad, tavaliselt nad öösiti ju traatidel ei kügele.

2018. aastal lugesin 99 raamatut, 22 679 lehekülge. Kõige lühem raamat oli Sarah Kane „4.48 Psychosis“ – 48 lehekülge. Kõige paksem raamat - 999 lehekülje pikkune Edward Rutherfurdi „London“. Keskmiselt olid raamatud 229 lk pikad. Teiste Goodreadsi lugejate seas minu poolt loetud raamatutest populaarseim oli Markus Zuzaki „Raamatuvaras“ ja Mati Unti „Graali!“ ei lugenud peale minu mitte keegi. Keskmine hinne, mille raamatutele panin, on 4.2, mis on, mulle tundub, suhteliselt kõrge. Muljeid jagasin vähe. Eesti kirjandust lugesin vist rohkem, kui tavaliselt. Nimekirjale peale vaadates tundub, et on selline üsna kergekene kraam puha. Eelmisel aastal imestasin samuti. Et siis, selline ma olengi – lihtne.

 Kui nüüd mingi kümme enam meeldinumat välja tuua, siis ilma järjekorda panemata oleks umbes järgmised:
Eeva Park „Minu kuninglikud kaelkirjakud“
Mo Yan „Punane sorgo“
Ane Riel „Vaik“
Fredrik Bachman „Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust“
Sarah Kene „4.48 Psychosis“
Adam Haselett „Kui mind enam ei ole“
Daniel Galera „Verest nõretav habe“
Aare Pilv „Kui vihm saab läbi“
Mattew Walker „Miks me magame“
Cormac McCarthy "Tee"

Ja siis veel Mudlum ja Rohelend, LeGuin, Paasilinna ja Ourednik jne, pikalt.
Goodreads tegi minu loetud raamatutest ilusa värvilise ülevaate, mis asub SIIN.
Ise tegin vähem ilusama, kuid siiski, seda näeb SIIN.

Käesoleval aastal uue hooga, jätkuvalt tahaks lugeda aeglasemalt, muljetada aga rohkem. Lubadusi ei anna, läheb nii nagu läheb. Facebooki lugemisväljakutse grupi lugemise väljakutsest võtan osa, aga jätkuvalt nii, enda suhtes leplikult.

Hetkel loen juba pikemat aega Õnnepalu „Valede kataloog. Inglise aeda“ ja Triinu Merese „Kuningate tagasitulekut“. Esimesega on mingi veider love-hate suhe, mulle meeldib, kuidas ta kirjutab ja millest – mu meelest kõige tähtsamatest asjadest üldse. Aga temas või tema tekstides on mingit erilist sorti lootusetust, mis lõpuks hinge poeb ja… ja siis loengi Triinu inimesi krõmpsutavaid kuningaid ja saab kuidagi parem. Kui kuningad mulle meeldivad, siis Õnnepalu osas muudkui mõtlen ja mõtlen. Haha, et kas siis ikkagi love või hate ja no ei tea, ei tea, raamatu raamatukokku tagastamise tähtaeg on juba seitse korda üle läinud. Ma tean juba ette, et lõpuks ma ostan selle endale kojugi – sest… ongi vist pikalt, jupi kaupa lugemise raamat.
Lugemiseni

esmaspäev, 31. detsember 2018

Natuke veel…


Detsembri lõpus juhtub selliseid päevi, kui päikene ei tõusegi. Sellisel päeval on õige kohe hommikul panna nina pesunäpiga kinni ja helistada kontorisse. Anda teada, et nakatusid ohtlikusse linnugrippi ja kass, kelle peale sa eile aevastasid on juba mõnda aega koomas. Peale seda keerata end kolme, või isegi nelja, unenäkku, talvisesse, soojasse ja maga veel tund või kaks. Ärgata, libistada end teki alt välja, sirutada jalad põrandale, tõsta need tagasi voodisse ja magada veel, natuke või suisa palju. Ärgata päriselt, haigutada nii, et kass kukub koomast välja, tagasi detsembrisse, saba turris nagu pudelihari. Minna kööki, juua kohvi küpsistega ja vahtida kaua aias lumises hämaruses aeglaselt kulgevaid kitsi. Või sajasilmalist teed korrusmajade rägastikus – vahet ei ole tegelikult. Isu täis vahtinud, valada kuusele vette ja endale teed, ning sättida end ootama. Detsembris juba on, mida oodata.

esmaspäev, 24. detsember 2018

Soove

Kui me ükskord võidame, hakkavad tekid ise tekikotti pugema. Vaadad vaid tekki ja kotti ja hopsti - tekk on juba koti sees.
Toad saavad korda ise, ilma meie abita. Mõtled vaid "Peaks koristama!" ja juba ongi tuba korras, puhas nagu neljapäev. Tolm lendleb eranditult aknast välja ja ikka otse kosmosesse õrnalt sädeledes hüvastijätuks.
Toiduained ei rikne siis iial. Pool aastat tagasi suvila välja lülitatud külmkappi unustatud kana muneb reipalt muna kohe, kui külmkappi uks taasavatakse.

Kui me ükskord võidame, hakkavad autod ausõna pealt sõitma. Kui automehaanik ütleb: "Ausõna, see sõidab küll!", siis see, ausõna, sõidab küll. Parkida võib igal pool - seal, kus auto seisma jätad, ongi kõige parem koht.
St, kui me ükskord võidame, hakkab maantee olema neljamõõtmeline:  sõita saab edasi, tagasi, üles, all ja viis minutit varem.

Haigusi, kui me ükskord võidame, ei ole enam olemas. Ortopeedid muutuvad iluuisutajateks, hambaarstid lauljateks, kirurgid hakkavad ristpistes patju meisterdama. Meditsiiniõed ma esialgu jätaksin. Las jalutavad tänavatel ja naeratavad inimestele, nö profülaktikaks.
Kurbade silmade vastu saab apteegist osta ravimit: "Õnne tilgad, 3 mg". Ja erineva maitsega: punase pipraga, vilega, magusa kipitusega hinges ja eriti tugevad - 5 mg puhast õnne.  Kui me ükskord võidame, saab igaüks õnne maitse järgi valida.

Kui me ükskord võidame, armastavad kõik lapsevanemad oma lapsi - lihtsalt, ja lastele on sellest küll. Vanakreeka keele oskus omandatakse emapiimaga , matemaatika esimese lusikatäie kõrvitsapüreega. Esimeseks sünnipäevaks hakkavad kõik lapsed käima ja rääkima, teiseks - lugema, kolmandaks poti peal käima, viiendaks lõpetavad ülikooli. Lapsevanematel ei jää üle muud, kui kulutada oma säästud jäätise ja kino peale.

Kui me ükskord võidame, ei ütle lasteaias ükski laps teisele "Ma ei taha su sõber olla, sest sul pole Hello Kitty tudukaid!"...

Kui me ükskord võidame, ei räägi poliitikast keegi - sest pole, millest rääkida. Veel vähem, kui poliitikast, räägitakse siis üksnes kodulaenudest ja bensiini hindadest.

Mida rohkem inimesed üksteisele meeldivad, seda lähedamal nad üksteisele elavad. Need, kes teineteisele ei meeldi, elavad teine teisel pool maakera. Sõjad lõppevad - kes see viitsib nii kaugele sõdima minna?
Kui me ükskord võidame, kaotas sõna "sõda" igasuguse tähenduse. Igal pool on rahu ja kõigil on soe sõltumata ilmast. On õues kaheksa, kaheksateist või miinus kakskümmend viis - ikkagi on kõigil soe. Ütled hommikul: "Tahan, et mul oleks päev otsa nagu siis, kui 22" ja terve päev just sedasi end tunnedki.
Ja ilm õues muutub dekoratiivseks, nagu töölaua tapeet.

Ja valgusfoorid on alati rohelised. Liiklusõnnetusi ei ole. Inimesed ei suuda mõista, kuidas see üldse võimalik on - rikkuda liikluseeskirja. Seejuures eeskiri kahaneb ühe ainsa reeglini: liiklusõnnetused on keelatud!

Sügislehed sahisevad jalge all igal aastaajal.
Igas linnas hakkab olema meri.
Igast kohast saab kiiresti igasse teise kohta. Pariisist Londonisse mine nagu üle tee, Jeruusalemmast Prahasse, palun, seitse minutit.
Ja Peeter 5A-st ei pane enam kitse.
Ja Monsa 8B-st laseb koduse töö maha kirjutad.
Beebid magavad öö läbi, kuus tundi jutti või isegi seitse.
Või...
kui kõik ülejäänu täide läheks, las need beebid siis olla, magagu, kuidas tahavad...


Ilusaid pühi, sõbrad. Ükskord me võidame niikuinii!



laupäev, 22. detsember 2018

Amelie Nothomb "Helge nostalgia" ja "Sinihabe"


Amelie Nothomb on üks põnev kirjanik.  ka peale "Sinihabeme" lugemist istusin samuti nagu nüüd, peale "Helget nostalgiat", toetasin pead kätele ja otsisin sõnu. Lugesin palavikuliselt, joovastudes, hooga, kuid mis sellest jäi?
No nt Sinihabeme puhul - no jah, kirjutas ümber tuntud muinasjutu. Jah, oli huvitav, kuid mis siis sellest? Mõistatus. Seedimiseks oli vaja aega. Muljed sadestusid peene kihina hiljem. Peas tekkinud pildid selginesid, märgatud värvid kogunesid spektisse. Erakordselt suur nõudlikkus mõistusele. Karakter, mis paigutub vabalt värvikamate hullude esikümnesse. Kogu raamat on üks suur lõppematu dialoog, tulevaste lahingute kontuurid, kaevikute kaevamine ja lahingud ise vahelduva eduga. Kõik on ehitatud paljalt dialoogile, see hoiab pinget. Mõttest ei hakka siin seletama - pikk jutt mitme veini tarvis. Lihtsalt - suurepärane sõnade ja tähenduste mäng. Meenus Fowlesi "Mantissa", kus jutustuse käigus muutusid võrrandi kõik osised ning kirjanik lõbutses sajaga mängides lugeja terve mõistusega...

"Helge nostalgiaga" on esialgu sama segadus. See pole raamat õnnest. Siit ei leia ka tehtu üle ja/ või hilinenud kahetsust. Metsikut igatsust ka mitte - Nothomb naases Jaapanisse mitte sentimentaalsetel kaalutlustel vaid põhjusel, et kirjastaja otsustas teha filmi tema lapsepõlvest.

 Maailma lõpp on see, kui mitte midagi ei tunne ära.
Nothomb ei kahetse midagi, seal hulgas sedavõrd rasket reisi. Minevik jäi selja taha  ja nii ongi. Ta ütleb otse kogu maailmale, et ei muudaks midagi. Jaapani külastus puudutas tema südant, kuid ta ei kavatse sellega koormata hinge - Prantsusmaale naasmine rõõmustab teda samavõrd, kui lühikesed kohtumised ammuste tuttavatega. Tema romaan Rinriga oli kaunis - sellisena see tema mälestusse ka jääb, kuid ta mõistab praegu nagu ka siis - vaatamata välisele illusioonile, sisemist harmooniat nende vahel ei ole...

Kõige rohkem jäi kummitama see:

Mulle meenub midagi. Kui Rinri minuga Shirogane parki kohtuma tuli, segunes mu siirasse rõõmu, et teda näen, salajane äng: "Nüüd peab olema õnnelik." Naeratan sellele ammuse ärevuse peale ja pomisen endamisi: "Nüüd ei pea õnnelik olema."
Juhtub, et saatus annab sulle absoluutselt kõik elemendis, mis on hädavajalikud õnnelik olemiseks. Lemmik riik, ideaalne kaaslane. Perspektiivid, tulevik. Sa hoiad kõiki neid pusle tükikesi peos ja mõistad, et pead olema õnnelik. Sinult oodatakse, et sa oled õnnelik. AGa sina... lihtsalt ei ole. Kõik on hästi, kuid seda ei ole. Paljud lähevad ideaalse situatsiooniga kaasa ja seovad oma elu ideaalsete inimestega, võtavad sisse ideaalse poosi ega mõista siis, miks vaatamata kõigele - pole midagi õnnelähedastki! Edasi tulevad enesesüüdistused, et ülesöönud-tarbinud ja ära hellitatud, ja seepärast midagi ei tunne, sest iga teine nende kohal hüppaks vaimustusest lakke. Amelie läks tema jaoks ainuõiget teed - põgenedes ideaalselt pildilt. Ta ei saanud midagi öelda Rinrile siis, ei ütle ka nüüd. See on minevik, millest ei ole vaja teha järeldusi. See tardus nagu õis merevaigus, seda võib aeg ajalt imetleda, kuid puudub soov sulatada vaik ja päästa lill. See oli imeline. See oli helge nostalgia...

Veider, et mõlemad Nothombi raamatud, millest üks on puhtalt autobiograafiline, teine aga segu kirjaniku elu faktilistest andmetest ja fantaasiast, jätavad mulje peegellabürindist - Amelie vaatab oma tegelasi, ühtaegu vaadates ennast, sina vaatad raamatukangelasi, näed Amelied, kes peegeldub neis kelmika naeratusega näos, sama aegselt kui kirjanikise, võimalik, et itsitades, peidab end  peeglitega ääristatud koridori sopis.
Raamatud nagu jonnakad peeglid - murravad kõik tükkideks, moonutavad tundmatuseni, kuid siiski - näitavad midagi, mille üle tasub mõelda. Ja see "miski", see on igal ühel sügavalt oma.

Ja isegi kui ma ise ei tea, miks mind peaks lohutama, tema, šampanja, alati teab...
Ühesõnaga, mulle väga meeldis, isegi, kui ma ei saa täpselt aru, miks...  kindlasti loen juurde.