kolmapäev, 20. juuni 2018

Joomisest

"Ni putas, ni santassólo mujeres" (Not sluts nor saints—just women).
Tuul. Ma ei armasta tuult - maailm sahiseb ja kohiseb, väreleb või lausa liigub vahet pidamata ja see on hullult väsitav. Kui ma armastaks tuult, elaksin mõne suure vee ääres. Aga ma ei armasta. Väga tahaks teada, kas sel aastal ongi kevad ja kevad-suvi tavalisest tuulisemad olnud või mulle tundub.

Lugesin üle mõne aja blogisid. Ritsiku postitust ja kommentaare alkoholi tarbimisest.Päris huvitav, enamus joovad hoopis teisiti kui mina.  Ma ei joo lahjat alkoholi, va väga harva klaas veini toidu kõrvale või mõnda päriselt head šampanjat mõnel erilist tähistamist vajaval juhul. Aga ei mingit õlu või siidrit või "klaasike veini peale tööd". Ei joo, sest ei meeldi, see teeb mu uimaseks ja rumalaks ja paneb pea valutama. Ei meeldi "suriseda". Kuuma ilmaga ja iga muu ilmaga - vett. Päeval kohvi, õhtul teed. Toidu kõrvale vett, piima ma ka ei joo (küll aga tarbin muu toidu sees - pudrud, pannkoogid, jne).

Kui ma tahan juua, siis ma joon kanget alkoholi. Harva - viimati mõni päev tagasi, enne seda pool aastat tagasi (väga kindel ei ole, äkki on midagi vahele ka jäänud), keskmiselt, no ei tea - korra paaris kuus äkki. Tuju tõstmiseks ei joo, rõõmustamiseks ka jooma ei pea. Ma kuidagi siis, kui lärm peas väga suureks läheb. Nt mingi pingelise tööperioodi lõpus. Või niisama, kui mõtted pähe enam ära ei mahu. Või veri soontesse. Siis kanget ja palju ja juhtub mingi täielik aju restart. Järgmine päev on teadvuses täpselt kaks mõtet: kõigepealt "Vett!" ja siis "Peab kassile ka sussid ostma!" ja kui see päev läbi saabki, on kõik kuidagi selgem, aju mahub mõtlema ja veri pääseb voolama.

Üksi vist väga ei oska. Seltskonda valin. Et kui juba, siis nii, et saaks piduriteta ja samas, et ülehomme ei oleks vaja linnast välja ka kolida. 

Mõnipäev tagasi juhtus kuidagi Peipsil õõtsudes, planeerimata. Lugesin mõned päevad enne terve rea tekste, millest tahtsin rääkida. Lihtne soov, võiks arvata. Aga kui korraks järele mõelda, siis mitme inimese ees oma tutvusringkonnast sa pihtida suudad? Hinge tuulutada? Mitme ees sa seda teha tahaksid? Mitu neist on sellised, kes seda viga saamata kanda suudaksid? Kuulaks, püüdmata sind parandada? Koduais kõrguv elektripost ei ole hea, ideaalis võiks see tegelane veel ka aru saada, millest üldse... Jne, pikalt.

Ma helistasin ühele, selgus, et ta pidi umbes kohe järvele (khm, mediteerima) minema ja kõik kuidagi klappis suurepäraselt. Ma järgmisel päeval tööle küll ei jõudnud, aga polegi hullu, ma natuke saan sättida. Ja ega me tegelt ei rääkinudki, kuidagi - ei olnudki vaja, istusime selg vastu selga, vahtisime laineid ja jõime otse pudelist. Öösel oli väga trippy selili õõtsuval alusel taevast vahtida. Magama jäämist ei mäleta üldse.

Lihtsalt.

Ema peaks korraks külla tulema. Ja tomatid on toestada vaja. Süüa midagi. Hea on. Kui see tuul nüüd ka veel lõpeks. No ja vihma võiks tulla ja nii...
:)

Tegelt mul tuli praegu üks hiljutine Läti trip ka meelde, mu fb jälgijad on kursis.
Mde, avastasin praegu, et mul pole silti kirjega "mina" või "minust".

reede, 8. juuni 2018

Tahan olla nagu Cher

Allikas: Tumblr

(sahtlist)

Üks öö vaatasin filmi, kus pingule tõmmatud näoga Cher võrgutas noort Nicolas Cage´i ja sain aru, et mul on ka vaja, hädasti. Vaja - iluoperatsiooni portselanist maski seisundini. Et liigutada saaks vaid ühte kulmu - kergelt, ripsmeid volksutada ja avada suud, aga delikaatselt siis, mitte plommideni seitsmendas hambas.
Oo, kuidas mu elu siis muutuks, kuidas kõik lööks õitsele! Ma enam ei keerutaks pead ega pööraks end kogu kehaga. Ma saaksin ära teha ja öelda kõik, millega ma praegu toime ei tule. Näo pärast, mõistad, näoga, mis mul praegu on.
Ma õpiksin kauplema, paluma, valetama ja etteheiteid kuulama - seda kõigepealt.
Õpiksin rääkima purjus inimeste, mentide ja tädidega väikeste luukide taga.
Ja siis ma ütleksin!
Ma ütleksin neile!
Igaühele, kõigile, selle, millest siiani vaikinud olen.
Sest see on ülim vabadus.
"Ma armastan sind," - rahulikult, mitte nii nagu praegu, kui lisaks öeldud lihtlausele on näkki kirjutatud, et ma tulen, tulen, kallis, paljajalu läbi lume, kassi ja asjadega. Vot kõige selleta, ütleksin - nii lihtsalt informatsiooniks.
Ja ei sulaks lombiks, kui on vaja öelda "Ma ei armasta sind," et seejuures ei oleks "Anna andeks, anna andeks, anna mulle andeks, kuidas sa siis nüüd saad, ei, ma ei jäta sind nii või teisiti," et oleks vaid kannatlik heatahtlikkus.
Lapsele - "Ma olen õnnelik, et sa mul oled". Ja mitte, et meelekohas taoks "Kallis, mul on nii palju armastust sinu vastu, et see põletab mul südame seest ja ma ei tea, kuhu see kõik suunata, sest see on sinu ja teistele see ei sobi ja..." Ilma kõige selleta ja ma oleks õnnelik.
Emale - "Aitäh". Valu, kaastunne, ärritus ja palju muud - ma ei näitaks midagi.
O, mul on veel terve nimekiri asjadest, millest ma peaks rääkima rahulikult või mitte rääkima üldse: te valetate, mulle see ei sobi, sul ei ole õigust, ära joo, sa solvasid mind, tee ennast korda jnpe.
Kui mulle otsaette ei oleks kirjutatud, kui palju see kõik mulle korda läheb, oleks hoopis teine asi - saaks öelda, lihtsalt. Näoga, nagu Cheril ma oleks absoluutselt võitmatu. Ideaalis võiks veel häälepaelu ka lasta korrigeerida, et siis hääl ei väriseks, kuid see võib veidi oodata.
---
:)

kolmapäev, 6. juuni 2018

Michel Houellebecq "Saare võimalikkus"

Vaatasin Goodreadsist järele, see on minu viies Houellebecqi raamat. Miks, seletada ei oska, see viimane oli küll kogemata kuidagi.
Raamatust jäi mingi veider tunne. Kuidagi – ei liha ega kala. Houellebecq on kahtlemata tark inimene ja minu poolt loetutest on see äkki tema kõige kontseptuaalsem romaan. Inimene saavutab surematuse. Ja – lakkab olemast inimene. Natuke naeru olemusest, hirmust vanaduse ees, keskeakriisist, rahast ja armastusest. Sekka sektantlust ja transhumanismi. Samas, sedavõrd hüpertrofeerunud keskeakriis ei ole lõbus lugemine, vormid, mida see omandab, on iiveldama ajavad.
Ühelt poolt, Houellebecqi totaalse vagina-tsentrismi ja penis-okraatia filosoofia ärritab – no kaua võib. Lugedes tekkis tunne, et kirjanik põeb Tourette`i sündroomi: peale religiooni, immigrantide, naiste ja laste ründamist, mõtisklusi inimkonna tulevikust ning selle vahetust kirjeldamist ilmuvad ootamatud(!!) graafilised passaažid naiste suguorganitest. Ja seda tihedalt kogu raamatu vältel.

Teiselt poolt, need kaasaegse ühiskonna valupunktid, millele Houellebecq osutab, tõepoolest vajavad ravi. Lapsi ei sallita, vanurid on koormaks ja surra kord on ja siis jälle ei ole moodne. Noorusekultus juhib protsesse, kuidas aga tunneb end selle kõige keskel paratamatult vananevas kehas elutsev inimene?

Kindlasti ei ole see raamat nautlemiseks, mõnusaks ajaveetmiseks, ei jäta meeldivat järelmaitset. Vastupidi, paneb mõtlema asjadele, millele tihti vist ei tahaks. See juhus, kui sulle mitte lihtsalt ei räägita lugu – kuigi lugu on seal ju olemas, vaid tõmmatakse dialoogi.

Mulle ei meeldinud raamat algusest peale, kuid oli huvitav lugeda – näha järjekordset marginaalset arvamust ühiskonna evolutsiooni võimalustest ja teedest. Noh, sel korral siis depressiivselt, paljude suguaktide ja ei-tea-ise-ka-täpselt mille otsingutega.

Mu meelest on Houllebecqi kõige suurem viga ja taak selles, et ta ei näe inimeses inimest. Näeb looma, „ainevahetusmasinat“. Seoses sellega kannab tema filosoofialt rahuldamata, alati ülierutunud, oma seksuaalsete ebaõnnestumiste ja vastassugupoole äraütlemiste peale solvunud ning „naisest, kes viib ellu kõik tema seksuaalfantaasiad“ unistava puberteetiku iseloomu.
 Kõik muud inimese tegevusvaldkonnad pole kirjaniku meelest tähelepanu väärt. Seksuaalse (no krt, ütle ise sünonüüm) vabaduse apogee, pakub hulgaliselt kõneainet kirjeldamatutest õnnetustest, mida moraal, monogaamia, abielu, vanadus jms meie ellu on toonud. Samas, lahendusi autor ei paku, vingub vaid…

Kõik teised on ka lugenud:
Marca
loterii
Indigoaalane
trakyllmaprokrastineerinj2lle

teisipäev, 5. juuni 2018

Peavalupäev

Kaasaegne praentsuse kunstnik Fanny Nushka Moreaux
Nagu kõik kindlasti teavad, hämmastas papa Kanti täpselt kaks asja. Nagu te kõik kohe teada saate, mina ei ole papa Kant, nii palju mõelda ei jaksa, seepärast hämmastab mind tõsiselt ainult üks asi.
Ja nimelt, ma avan tablettide karbi alati infolehepoolsest otsast. St, otsast, kust tablette enne kätte ei saa, kui oled infolehe eemaldanud (ja kuna seda ei tohi kaotada, tuleb see hiljem ka karpi tagasi toppida - topeltnõme). Ükskord üks füüsikasõber üritas mind veenda, et tõenäosusteooria järgi avan ma tabletikarbi tõenäoliselt pooltel juhtudel õigest ja pooltel juhtudel valest otsast, kuid tähele panen vaid valest otsast avatud juhte. Ma tean seda teooriat, kõik teavad seda teooriat. Võimalik, et see teoorias just täpselt nii ongi, kuid päriselus on nii, et ükskõik, kumba pidi ma avan - ikka on seal infoleht. Ma olen isegi kinni silmi avanud ja enne avamist karpi sihilikult pööranud... ei aita. Iga kord on infoleht.
Help vm...

pühapäev, 3. juuni 2018

Sääskedest jms...

Väikeste kangete kohvide aeg. Pikk jook sellise kuumusega saab olla üksnes külm.
Veetsin täna öö ebamugaval asemel sääski tappes. Hommikul ärgates vaatasin esimese asjana ringi - tunde järgi oleksid minu ümber pidanud kõrguma sääselaibahunnikud, kuid neid ei olnud. Ei tea. Teate seda tunnet, kui unesegasena ei saa enam aru, kas piniseb õhus või juba peas ja hakkab _tunduma_, et hammustavad, ka siis kui tegelikult mitte. Ja vatitekk, mida kuumuse tõttu peale võtta ei kannata ja uni ja väsimus, mis välistavad kahe meetri kaugusel oleva linu täis kapini küünitamist.

(St, lapsel oli sõbranna tudu-külas ja ilmtingimata tahtsin magada koos suures voodis ja vaatasid õhtul  arvutist midagi sellist, peale mida tegid ise mulle aseme tugitooli - peaasi, et ma ikka samasse tuppa magama jääks. Kavatsesin hiljem alla hiilida, aga...)

Ja üldse, millal ma nii vanaks sain, et üks vahele jäänud öö mõjub nagu oleks traktori alla jäänud...

Lõpetasin eile Afanasjevi "Serafima ja Bogdani". Üllatas, väga. Ma kahtlesin pikalt, kas lugeda või mitte. Mu ema lapsepõlvekodu oli väikeses venekeelsete vanausuliste kalurite ja sibulakasvatajate külas Peipsi kaldal ja seal veetsin ma oma lapseea suved. Vahepeal* peaaegu välja surnud vaene küla madalate puumajadega. Hiiglaslikud vene tüüpi ahjud (lesoga! alalti lesoga!) ja akendeni ulatuvad sibulapeenrad. Lakas magamised, kümneid meetreid võrke ja kuivavaid kalu, tolmused külateed, paadid. Kevadine särjepüük otse kaldast põlvini järves juhuslike võrgujuppidega, pilliroog ja takjad jms. Hobused ja külajoodikud ja autolavka. Paberlilledega kaunistatud ikoon elutoa nurgas ja mitte kunagi hallitavad kirikust toodud väikesed valged leivakesed selle kõrval. Ma mde olen ristitud vanausuliste kombe kohaselt. Minu suhe jumalaga on keeruline, kuid ikooni tõin majast ära. Toa nurka üles ei pannud aga ära vikama või andma käsi ei tõuse.
Sealt on pärit minu helged lapsepõlvemälestused ja oli mingi alateadvuses ehk pesitsev hirm, et... et äkki, no ei tea. Aga täitsa asjata, autor on mu meelest materjali suhtes hooliv olnud, adekvaatselt käsitlenud. 

*Vahepeal on siinkohal täpne, sest täna on küla uhkeid suvilaid täis ehitatud, krundid, mis nagu mu vanaema oma, paiknevad vahetult järve kaldal, on kulda väärt. Ma lasin mõni aasta tagasi kokku kukkunud vanaema maja koos kõrvalhoonetega kokku lükata ja ära viia, kuid vaatamata osta soovijate pealekäimistele, krunti ei müü. Sest... a mine tea, milleks see hea.

Afanasjeviga seostus mul siiani peamiselt väljend "steriilsed naised", mida ta kasutas ei mäleta kus ja mis puhul kontekstis umbes, et ajale kohaselt liiga puhtad ja klannitud naised - ei eruta (no mälu järgi - kui, siis palun vabandust). Mäletan, sest see tekitas mus tohutu segaduse, vaatasin Vahurit - no jänku, mis jänku ja siis sellised pretensioonid, taotlused millegi igiürgse vms suunas. Pusle tükid ei sobinud - üldse. Sellest, et teemakohased eelistused või seksuaalsus laiemalt ei ole korrelatsioonis nt prilliklaasi paksusega, sain aru alles hiljem ja kaugel, kaugel Vahurist. Veel meenuvad paar asist artiklit või arvamuslugu ja siis mõned kahtlaselt roosad raamatud. Esimest (vist) olen lugenud ja ähmaselt mäletan sealt mingeid seksiga seotud stseene (vanus oli siis selline, onju :), mul, ma mõtlen, maailma avastamise aegu :))  aga see on ka kõik. Ja nüüd siis nii. Nii uskumatult võimsalt.

Ma tegelt raamatust ei taha, ei jaksa ja sellest on palju räägitud. Aga puudutas, lisaks miljööle ja mentaliteedile, mis on minu meelest väga õnnestunud, nt joomarluse ja lähisuhtevägivalla teema. Ma olen päris kodust, kus poodi leiva järele (ja muu järel me mu meelest lapsepõlves poes ei käinudki - elasime sellest, mida aiamaa ja küla karjalaut ja sigalast võtta oli) läks see pereliige, kel oli vähem sinikaid näos. Kus  palgapäevad olid kõige vihatumad päevad üldse ja seda kuni ajani, mis kasuisa end lõpuks ometi üles puua taipas. Ja siis oli lihtsalt uskumatu vaesus, kuid vaesus peksuta näis on juba peaaegu ilus ja edasi hakkasime juba kaela kandma, metsasaadusi sai korjata ja müüa... me noh, jäime ellu :).

Aga torkas "ööriietees pimedas kuuri nurga taga seismised ja ootamised, kuni joodik ükskord magama jääb ja saab koju minna" ajasid kõhus keerama. Vahega, et meie seisime kahekorruselise paneelika nurga taga ja lisaks muule hirmule kaasnes hirm külarahvale silme alla sattuda. Ja see, et kõik teadsid ja keegi ei sekkunud. Ja samas häbi, mul oli terve lapsepõlv häbi. Ja palju muud. Praegu, kirjutadeski hakkab halb.Aga me noh, jäime ellu. St, ma kuidagi tahtsin jõuda aga ei jõudnud selleni, et äramärkimist väärivad psühholoogiliselt väga täpsed karakterid. Käima tõmbavad hoovad ja trggerid on meisterlikult esitatud.
:)

Ja siis veel leina teema ja palju muud. Huvitavad usuteemalised arutlused, jm.
Suht raputav lugemine oli, meelerahu huvides uuesti otsustades ei loeks.
Aga autorile kummardus, maani. Ma juba Eva Koffi lugedes mõtlesin, et ma nii hullult üllatun iga kord, kui, kuidas seda nüüd öelda, minu põlvkonda kuuluv (no ütleme minust  nt +/- 10 aasta) inimene osutub targaks. Ma ei oska öelda, miks ma seda automaatselt ei eelda. Tarkust on erinevat laadi, aga nii Koffi kui Afanasjevi raamatus on (lisaks siis ilmselgele suurele uurimuslikule eeltööle) mingit põhjaliku inimese- ja elutundmist/ kogemust, mingit sügavat arusaamist sellest, kuidas elu käib. Midagi, mida minu meelest saab olla üksnes väga pikalt ja sisukalt elanud inimesel. Igatahes, soovitan.

Puhkuse lõpuni on nädal. Tegelt käisin vahepeal turul. Ostsin muskaat- ja tavalise kõrvitsa taimi. Kolmele aias kasvavale mündile lisaks veel kaks ja siis punaseõielisi amplimaasikaid. Ehks siis - ma nüüd aeda.

neljapäev, 17. mai 2018

Minuinimesed e Naine Valges


Dinah the fallen Angel by Wen-M, DeviantArt

PROLOOG
On asju, mida mina inimesena ei armasta teistes inimestes ja eraldi asju, mida mina naisena armasta naistes ja asju, mida ma ei armasta meestes. Asju, mida ma ei armasta  naistes, on vähem, kui neid, mida ma ei armasta meestes.  Kuid see eest, asju, mida ma ei armasta naistes, ei armasta ma kirglikumalt. Top kolm selles nimekirjas on ehtnaiselik, klišeelik eputamine, teesklemine ja manipuleerimine flirdiga pooleks. Meeste ees – palun väga, ma tean mehi, kellele see isegi meeldib. Minestamised tühjalt kohalt on teadu poolest klassika. Ei jõua lillekimbust raskemat asja tõsta – no minugi poolest. Kiunumine nähes juhusliku varju, röökimine nähes hiirt, hüsteeria äikesepilvest – nii palju kui kulub. Naised on demonstreerinud oma nõrkusi aastasadu, antropoloogia on seda pikalt seletanud ja kohati on see isegi kaunis. Ainult et siis meeste ees, palun, mitte minuga.  Kõige, kõige õudsem on minu jaoks kamandamine, selline, eht naiselik, et te aru saaksite: „Tüdrukud, nüüd kõik kapsast hakkima, ma ise praegu ei saa, ma suren, kui ma kohe 10 min pikali ei viska, kiiremini, kiiremini tüdrukud!“,  jne. Isegi nõrgema olevuse terror on tihti  raske taluda, kuid kui see toimub enam vähem võrdsete seas, lähen täiesti marru.

Sel aastal ma ootasin suve saabumist nagu ilmaimet. Ma olen viimased pool aastat elanud kuidagi nagu köiel kõndides, kusagil depreka piiril, kukun – ei kuku, mänginud mõttega ad kuurist ja oodanud, et äkki ikka saab ilma ja läheb üle. Ja siis lubati päikest ja sooja ja puhkust veel polnud, kuid nädalavahetus ikka ja kuidagi…  Tuju tõusis ja valmis plaan:  vedeleda ja lugeda, toituda Kreeka (?) mustikatest, kirssidest ja jäätisest. Teate, kui palju jõuab paari päevaga lugeda ja mustikaid süüa! Ja siis helistas Naine Valges.
Jah, muidugi ma ükskord kutsusin ta külla! Ikkagi ligi viisteist aastat midagi… olgu selle nimi siis sõprus väikeste agadega. Ja ükskord ta ütles isegi, et kui ta endale meest ei leia, abiellub minuga. St, ta on üks kahest inimesest, kes minuga iial abielluda on tahtnud. Üks ükskord isegi abiellus. Aga see ei olnud Naine Valges…  Ühesõnaga, ma kutsusin ju kunagi, aga ta otsustas tulla just nüüd! Ja jääda ööseks! Just neil paaril päikeselisel päeval.  Aga lubadus on lubadus ja ilusa vale jaoks enam aega ei olnud. Ma ütlesin:
 – Muidugi! Tule muidugi!
Veel ütlesin, et kaasa pole midagi vaja võtta. Mul on kõike. Mul on vett, toitu, telefoni ja küpsist. Ja sa ju tead,  tsivilisatsioon on ka siia, Lõunaosariikidesse, juba jõudnud.
Et miks ma seda ütlesin? Sest Naine Valges kannab kõike endaga kaasas. Ta võtab Kreekasse kaasa juustu ja liha ning veab Pariisi teed ja küpsist – ja seda mitte vaesusest, ei, need on tema tarakanid. Talle meeldib sedasi. Ja veel talle meeldib, et teised imetleksid tema ettenägelikust. Ja ma olen imetlenud ja kiitnud teda selle eest – sest see on ju nii… ettenägelik! Ma poleks selgi korral pahaks pannud, kui ta poleks öelnud, et võtab sel korral jalgratta ka kaasa. Sest Suures Linnas ta sellega väga ei sõida, aga meil siin, perifeerias…
Mina sõidan jalgrattaga palju. Tee linnast koju on võrratu. Naudin igat meetrit ja hetke, igat põõsast ja teel kohatud siili. Ja ma ausõna, olin külalise vastu võtmiseks valmistunud, ma tunnen teda, tean tema maitseid, see pole keeruline.


I OSA, SIIA
Esimese palava ilma hommik oli... palav! Kerge südamega väntasin raudteejaama, vastu oma isiklikule Valgele Daamile!
Ta ootas mind jaamahoone trepil, üleni valges. Et te täpselt aru saaksite, tema tavaline väljanägemine ja olek on nagu noor Kristiina Ehin oma parimatel päevadel kuubis, lisaks on ta must pea pea jagu pikem.
Et siis, ta ootas mind jaamahoone trepi, üleni valges.  Ja tema jalge ees seisis suur valge kott. Ülisuur valge kott, pool minu mõõtu kindlasti, seisis tema jalge ees. Mina jäin ka seisma. Te ei usu, aga ma oleksin ääre pealt nutma hakanud. Kuid viha, nagu alati, võitis. Tõmbasin kopsud õhku täis ja valmistusin  RÖÖGATAMA, kuid Naine Valges jõudis minust ette.
 -Tildaaaa*! - karjus ta oma koloriitse, teatrikoolis õigeks timmitud sopraniga, - see pole mulle mingi kott! Siin on vaid kõige hädavajalikum! Ma mäletan su palvet küll! - ja võttis koti kätte. Ja hoidis 20 sekundit kõikudes oma valgetel kõrgetel kontsadel! Ja lisas juba veidi väriseval, kuid väga liigutaval häälel: - Pole midagi, ma jaksan küll! Võttis uuesti koti, ning õõtsudes nagu poni Portose all, hakkas liikuma oma valge jalgratta suunas.
Ma üldiselt ei ropenda ja seepärast ütlesin vaiksel häälel: - Las ma aitan, - võtsin koti teisest sangast ja kaldudes ühele küljele lohistasin kõik see kolmsada kilo koos Naisega Valges jalgrattani. Sest mida muud ma teha saanuks? Ei, mõned variandid ikkagi olid. Ma oleks võinud sõita ära temata, nõuda koti pakiruumi jätmist jms, kuid pea viisteist aastat midagi, mida ma ei oska nimetada muuks, kui sõpruseks väikeste agadega, ei lasknud mul oma valget hobust ristmikul maha jätta.
Ma täpsustasin sadakorda, kas ta on kindel, et ta oskab rattaga sõita. Jah, vastas tema sada korda. Ja ei, ta ei osanud. Ta ei osanud rattaga sõita! St, kuidagi ta ikkagi sõitis, kaldudes distantsilt kõrvale, vaevu tasakaalu hoides, lenksu hoogsalt igas suunas keerutades ja röökides metsikult kohates mõnd jalakäijat või siili. Me sõitsime nagu klounid areenil, olles koguaeg kukkumise äärel. Tõe huvides olgu märgitud, et mina sõitsin veel  hullemini. Mul läks vaja kogu oma eluaegset rattasõidu kogemust, et mitte jääda suure valge koti alla, mis mind kord ühe kord teise kraavi poole vedas. Iga jalgrattur saab aru, et kiirus olnuks väljapääs. Kuid ka seda ma ei saanud - minu taga sõitis häälekalt ühest tee äärest teise minu valge kaaslane. Ka mina karjusin hoiatamaks kõiki vastu- ja möödatulijaid  meie lähenemisest.  Karjudes ja vingudes, kuid enam-vähem tervetena, nagu Apokalüpsise ratsanikud pärast võitlust kopraga, jõudsime siiski kohale.

II osa, SIIN

Ma ei hakka rääkima sellest, kuidas me need kaks päeva veetsime. Sellest, et tegelikult jäi Naine Valges kolmandaks veel, ei hakka ka. Ma ei hakka rääkima, kuidas ükspäev ta ikkagi kukkus kraavi, koos linnast ostetud mustikatega, kukkus, kõiges valges. Ja kuidas ta pesi oma valgeid pükse hüpates mööda mu kööki oma valgetes, kaenlaaukudeni tõmmatud aluspükstes. Ja sellest, kuidas ta laenas mult püksid, mu umbes ainukesed valged, "Ma saadan tagasi, ausõna," ma ei hakka ka. Ja isegi sellest ei hakka, kuidas ta rääkis igale kohatud tuttavale, et kukkus sellepärast, et ta ei maganud terve öö ja et ta ei maganud terve öö, sest voodipesu, mille ma talle andsin, oli niiske! Ma koha ei saa siinkohal hüüumärgita! Ja siis veel ei hakka sellest, et kui ma ütlesin üksõhtu, et mul on natuke tööd teha, lasi ta mul nina eest tule ära ja ütles unistavalt: - Täna vaatame tähi! Kuidas ta tassis igale poole kaasa oma kudumistööd, mida ta nimetas suure paatosega "Minu looming". Ei räägi lõppematutest "Tilda*, sa pead, ilmtingimata pead, minuga praegu päikest võtma," "Ma tunnen, et ma pean sulle selle luuletuse praegu ette lugema, istu ja kuula!", "Ja nüüd me joome keefiri, ja ära hakka vaidlema!"
Ma ei hakka kirjeldama neid kahte päeva lakkamatut terrorit selle õrna naise poolt ja minu veel nõrgemat vastupanu võitluses selle vastu.
Ütlen ainult, et lisaks kudumisele oli kotis kaks paksu raamatut: - Erinevate tujude jaoks, Tilda*, mõnikord tahaks lugeda midagi ilusat, mõnikord aga midagi sellist, mis hinge värisema paneb! Veel olid seal kuubikuteks lõigatud juust - palju, rõngasteks lõigatud vorst - kahte sorti, kommid, keefir, kott petti (ma ei tee nalja), jogurt - 5 topsi (ei, ma ikka veel ei tee nalja), seemneleid, kolm magusat saia, keedetud kartul, neli muna, kotike maitserohelist, kaks pudelit vett, kohvi, tee, värsked kurgid, soolatud kurgid, pakk "Marianne" küpsiseid ja pakk taluvõid. No ja siis veel igasugused pisiasjad nagu riided ja jalatsid, igasuguse ilma jaoks eraldi.
Toitu võeti kotist eeskujuliku järjepidevusega ja lisati meie hommiku-, lõuna- ja õhtusöökidele. See, mis laualt üle jäi, rändas sedamaid tagasi suurde valgesse kotti. Aga mina ka ei jätnud: tagasiteel peab kott olema tühi kõigest söödavast, sest tagasi jaama tahtis ta minna jalgsi. Kotti pidi jääma üksnes loominguline kudumistöö ning kauni ja hinge värisema panev kirjandus, sest ma pole pakikandja. 

III osa, SIIT
Kaks palavat päeva olid juba kassi saba alla läinud. Jäänud oli veel kolmas päev, mil olime planeerinud "matka" jõe kaldale hilisema alkohoolseid jooke pakkuva asutuse külastusega ja lõpuks külalise pidulik lahkumine Suurde Linna.

Meil olid väikesed ajalised piirangud – rongid liiguvad teadupoolest kindlaks määratud sõiduaegade. Lisaks olid mul õhtuks omad plaanid. Mul oli kõik planeeritud, minutid ja kilomeetrid ja kõike suure varuga.

Kolmanda päeva hommikul kiirustasin majast välja Naise Valges hõigete saatel "Ma juba peaaegu!" Seisin trepil tulikuumas päikeses ja püüdsin rahu säilitada. Ma olin otsustanud olla viimaseni külalislahke ja mitte kiirustada oma külalist tagan. Seisin ja harjutasin naeratamast ja mis teha, ma tean, et minu sellise (ärritust varjava) naeratuse peale on nii mõnigi elu palju näinud agressiivne joodik taltunud ja lahkunud kuhu vaja. Aga ma püüdsin, siiralt.
Ja ei kiirustanud külalist tagant. Kuni lõpuks vist hakkasin muretsema ja ikkagi läksin vaatama, kuhu jäi. Avasin toa ukse ja mida ma näen. Naine Valges, olles end ümbritsenud hapupiimatoodete ja "hea kirjandusega", pikutas jumala rahus. Vastuseks minu sõnatule hämmingule, vastas tema: - Tilda*! Anna andeks! Siin on nii hea! Ma kuulasin linnu laulu ja unustasin end lugema. Ma olen sulle elu lõpuni tänulik selle kauni hingeseisundi eest, mis ma siit sain!
Lähme!!! - röögatasin mina ja andsin talle minuti asjade kokku korjamiseks. Ähvardasin, et muidu me jõe äärde üldse ei jõua. Ma ei ole hilineja, kuid püüan mõistvalt suhtuda neisse, kes ei ole nagu mina. Kuid nii mõistev ei ole võimalik olla. Aga püüdma peab, sest Universum otsustas mind karistada minu tormamise eest. Viis minutit hiljem avanes toa uks uuesti. Ma pöördusin.
Minu ees trepil seisis paljas, vaid valgeid aluspükse kandev Naine Valges, hoides käes ühte kellegi poolt kunagi minu poole unustatud kitarri. Alasti. Kitarriga. Ei, ma ei näinud seda unes.
Ja Naine Valgetes Aluspükstes ütles romantilise mustlase häälega: - Tilda*, ma nägin öösel unes imelist meloodiat... ma lihtsalt ei saa ära sõita ilma seda sulle ette mängimata!
Nende sõnadega istus Naine Valges, aluspükstega, minu ette trepile ja mängis mulle, sõnatule. 
Mõne aja pärast me siiski asusime teele. Suur valge kott oli meiega. Ma isegi ei vaadanud seda, väga püüdlikult ei vaadanud - lihtsalt üks suur valge kott, pooltühi, loomulikult, ma ei pea sellele mõtlema, mul on mu palav päev ja plaan päeva lõpuks. Naine Valges ja valgetel kõrgetel kontsadel kõndis kõrval. Soovimata kuulda tema ähkimist, ma ei kuulnud tema ähkimist! Ja noh, muidugi ta sai aru, et ma ei soovi seda kuulda. Aga peaksin! Ja siis ta helistas oma mehele, helistas sellise häälega, nagu ta oleks Augeiase tallid  üksi tühjaks rookinud: - Jaa, kallis, - ütles ta vaevukuuldavalt (mulle! mulle kuuldavalt!), - Jaa, kallis... kõik on hästi... kõnnin... ja kannan RASKET KOTTI!... kõik on hästi kallis, ära muretse…  Ja pani telefoni ära.
Ma pidasin vastu. Kuid kujutades selgelt, palju me veel kõnnime, püüdsin mõelda konstruktiivselt ja tegin ettepaneku jätta kott ühe minu väga usaldusväärse tuttava juurde. Et teeme oma tiirud ära ja siis tuttav toob koti õigeks ajaks raudteejaama. Kõik nõus.
Ja siis, tuttava juures,  avas Naine Valges hämmastunud minu silme all koti ja torisedes: - Selleta ma ei lähe, -  koukis sealt välja (ma ei tee nalja) paki petti, kaks magusat saia, jogurti ja pudeli vett. Haarates kõik selle sülle kõpsutas jõe suunas sättides nägu päikese poole. Mina, tundus, et lõplikult sõnatu, lonkisin järgi. Kott jäi maha.
Kui jõgi paistma hakkas, muutus mu meel rõõmsamaks. Lõppude lõpuks, voolav vesi ja päike ja mis seal vahet on, on meil see kott petti kaasas või mitte. Kuni korraga jäi naine valges seisma ja vaadates mind haige lehma silmadega, lausus: - Tilda*. Tilda, mul on süda rahutu kuidagi. Koti pärast. Äkki lähme tagasi?
Ma ei uskunud oma kõrvu. Küsisin aeglaselt sõnu valides, silmi kissitades ning käsi taskusse peites: - Sa tahad, et me läheksime tagasi? Koti järgi?
Ja ta vastas, tähelepanu: - Äkki sa käid üksi ära? Saab kiiremini, sul on ju tennised? Eks?
Ma arvan, et mu nägu muutis värvi, näiteks punaseks, valgeks ja roheliseks, ma ei kujuta ette mis järjekorras. Igatahes sai naine valges kõigest aru: - Sa siis ei lähe, jah?
- Ei.
Ja me läksime koos. Jõe äärde enam mitte, kuid pubisse siiski, jõime mitu kokteili rohkem kui plaanisime, matsime sinna minu õhtuse plaani ja ta jõudis viimasele rongile.

Ah jaa, kott sai ka kaasa.  Me isegi veendusime kõik koos, Naine Valges, mina ja minu tuttav: juust ja või, seemneleib, küpsised ja kommid. Kõik oli alles ja kõik puha valges. 


LÕPP

Esimene puhkuse päev, kodanikud, istusin praegu, kirjutasin ja mõtlesin, et tegelt oli mul nii hea meel näha oma Valget hobust Daami. Öösel sadas vihma, ma lähen aiamaale.


esmaspäev, 14. mai 2018

Tätoveeringutest




Täiesti võõras selg SIIT (ja seal on veel 100)
Ema poole sõites, paar km enne asulat on risttee. Kõige pimedam ristmik, mida ma tean. Minnes sõidan mäest alla, mu meelest on mul seal peatee (st, kunagi ristuval teel justkui oli vastav märk ka). Ja alati, alati kujutan ette, et kohe tuleb vasakult või paremalt mõni suur auto, mille juht arvab samuti, et tal on seal vist peatee. Või lihtsalt ei näe või... ja saabki kõik otsa. Aga mitte sellest.
Tätoveeringutest. Mul ei ole ühtegi. Ma ei suuda välja mõelda sõnumit, vahet ei ole, millisel kujul, mille osas ma oleksin kindel, et selle tähendus minu jaoks tulevikus ei muutu. Mina muutun ja muutuvad minu veendumused. Ja lapse nimi on ka nahale kandma meeles.
Üks kord elus olen tõsiselt tattoo tegemist kaalunud. Mul oli sõber, kes kritseldas kõikjale ühte ja sama pildikest: loojuvasse päiksesse ujuv paat inimkujukesega sees. Kui sõber suri, hakkasin leinast segase peaga uskuma, et see oli märk. Mitmes lugupeetud religioonis kasutatakse surnumaale minemiseks just nimelt paati... või lotja...
Tol korral ma otsustasin teha tattoo, loojuvasse päikesesse ujuva paadi inimkujukesega sees. Joonistasin kümneid ja kümneid laevukesi ja ootasin mugavat momenti. Järgnev poolaasta oli üks tõsine hädaorg, veel mitu surma, nii otseses mõttes kui piltlikult. Ajal, mil kaotusi on palju, on võimatu valida ühte, millele suunata kogu oma ahastus. Ja siis ma sain aru, mida ma tahan: ei, see ei olnud mehisus - milleks mulle, naisele. Ja isegi mitte jõud - tugevalt oodatakse palju. Ma tahtsin vastupidavust, sitkust. Mitte midagi peale sitkuse. Kestma jäämine - see loeb...
Alati, kui juhtub midagi kohutavat, midagi, mis rebib su maailma tükkideks, tekib salaja pisike lootus - "No nii - juhtuski - kõige hullem juba juhtuski ära, hullemaks enam minna ei saa". Ooo - saab ja kuidas veel. Alati saab ja ei jää aega hinge tõmmata ja lootus, et nüüd on kõik, nüüd saab minna vaid paremaks, ongi vaid rumal lootus.
Uurisin tuttavate nahkasid ja ükski tattoo ei tundunud ilus. Vanasti juhtus, et mõnel poest ostetud sealiha tükil oli sinise värviga number või märk naha peal -  seda ma nägin vaadates teiste tätoveeringuid. Otsustasin, et lasen lõigata armi. Sõna "vastupidavus", "kestvus" või "sitkus", puht alalhoiu instinktist lähtuvalt leidsin, et sõna peaks olema hieroglüüfina - lühem kui ükskõik, millises keeles. Ostsin kokku hunniku raamatuid ja kukkusin sobivat märki otsima. Oli üks ilus märk, mis sümboliseeris sitkust - "bambus" - aga see ei olnud minu meelest piisavalt pühalik. Oli veel üks, mis iseenesest nagu sobis, nime nüüd enam ei mäleta, kuid see omas täiendavat nüanssi: tähendas muuhulgas "paindumatust", "kõigutamatust" ja see mulle jälle ei sobinud. Paindumatu ei ole see, mida ma olla tahaksin.
Püüdsin ise hakkama saada ja miski märgi joonistada. Leidsin ilusa sõna ka, tähendas "kukkuma, kaotama, hukkuma" ja koosnes märkidest "inimene - kõrgelt kukkuma - nuga". Lisades sellele eituse märgi sain kokku järgmise sõnumi: "Mitte kukkuda, mitte kaotada, mitte hukkuda". Jah, just see oli see, mida endale tahtsin. Ma ei oska öelda, kas õnneks või kahjuks, kuid seni kuni mina märki otsisin ja kalligraafiat harrastasin, kestsid õnnetused edasi ja tegutsemiseks jõudu ei jagunud. Hiljem aga, kui jõudu juba natuke oli, mõistsin korraga, kuidagi järsku ja täiesti ootamatult, et mul ei jagu nahapinda, et kanda enda kehale pitsat iga järgmise mulle olulise inimese surmast, mitte-armastusest, õnnetusest või muust hädast, mis võib-olla on veel alles ees. Enamgi veel - kannatuses ei olnud enam midagi ilusat, midagi pühalikku, midagi, mille poole kummardada. Kõik taandus ühele loomult väga lihtsale küsimusele - kas elan järgmise häda üle või mitte. St kas suren või jään elama, valik silme ees kirjuks ei ajanud ja sõna ei tähendaks midagi. Ei nõua see miskit erilist sitkust või vastupidavust. Pigem oskust hingata sügavalt ja võib-olla natuke ujuda. Selili eelkõige, ma pakun. Tiksuda. Võimalikult ühtlaselt, võimalikult monotoonselt... jah... loobusin vastava hieroglüüfi otsingutest, nahk on mul siiani tahtlikult loodud armideta.
Ja kõigele lisaks on mul tuttav, kes ei armasta tätoveeringuid ja kehakaunistusi üldse. Ma armastan, et ja kuidas ta mu nahka armastab ja valetaksin, kui ütleksin, et see iial argument olnud ei ole.
*
Kui - siis küsige, võimalik, et vastangi.
:)