esmaspäev, 20. märts 2017

Kuldnokad on tagasi

Kõik algas sellest, et reedel otsustas kass, et talle aitab. Vähe sellest, et hiljuti kõht operatsiooni tarvis karvadest kiilaks aeti (ta ilmselgelt häbeneb), topiti nüüd veel  koledat värvi puugirihm ka kaela. Kass otsustas teha enesetapu - haaras hammastega rihma otsas ja sikutas seni, kuni lämbuma hakkas. Lämbudes puges kapi alla, kust ma ta põranda harjaga välja tirisin ja enesetapukatse lõpetasin. Lõikasin rihma lühemaks ja otsustasin, et mulle aitab.

Enesetappu ei üritanud - mul on laps veel viiene. Ja aastane kass, ikkagi. Panin lapse magama, keetsin teed ja valasin brändid.

 Mida teebväsinud purjus inimene reede õhul? Loomulikult - logib interneti. Kiiresti kujunes vestlus, kirjandusest, peamiselt. Kui mu mälu mind ei peta (ja vaatama ei taha minna), siis mingi hetk jõudsime sinna, kus "Sõja ja rahu" kirjutas Dostojevski!  Ja siis veel lähedusest - see osa oli keeruline. Tundsin end Evangeeliumit mõtestada püüdva tulnukana.

Igatahes, laupäev oli kuidagi lihtne, kodune, veidi udune, aspiriini ja mullivett, jalutasime ja grillisime. Õhtuks oli nii hea, et peale lapse magama lugemist otsustasin lähedust praktikas harjutada. Oli... lõbus ja sportlik harjutus, ainult et hommikul oleks ei tea, mida teinud, et saaks veidi magada. 

Mul oli kokkulepitud, et lapsele tuleb sõbranna küll. Noh, jätsin süüa ja juua lauale, tõstsin õueriided kättesaadavasse kohta ja ütlesin, et kui nad mul kahte tundi magada ei lase, hammustan ninad peast. Peale mõningast arutelu teemal, mis on piisavalt oluline, et mind üles ajada (- Kui kummikuid ise jalast ei saa, oled kummikutes ja ülejäänud päeva siis koristame! Kui kombeka lukku kinni ei saa, õue ei lähe!), sain umbes üheteisteist magama.

Ärkasin kolmest! Telefon täis vastamata kõnesid, aga lapsed elus ja terved, enda üle veel uhked ka. Nad olid ära söönud peaaegu paki viinereid - ise uunis soojendasid. Ära röstinud suure paki röstsaia - seda väidetavalt kassi tarbeks, kusjuures pähklivõiga oli paremini maitsenud. Igast kausis olevast õunast oli lõigatud tükk ning heki taga lonkivad hobused ja lambad olid söönud lisaks porganditele ka paki eilsest grillimisest ülejäänud vahukomme. Need maitsesid loomadele nii häst "Et neil lausa tatt silkus suust".

Noh. Täna hobuseid koplis ei paista, kuid loodan, et ehk kamba peale söödud pakk... hea küll - suur pakk vahukomme - ma ostsin mõeldes, et grillihooaeg ju algab ja siis on terve suvi hea paari kaupa võtta - neid siiski ei tapnud ja loomad on mõnesse kaugemasse koplisse viidud.

Millest. Sellest, et mu väike konn on nii suur ja tubli. Saab ise söödud ja kummikud jalast ja üldse. Õhtul tegime pannkooke - piima ja nisujahu ja tavalise suhkruga - maitsesid imeliselt, miljon korda paremini, kui kõik need banaanide ja kaera- ja odrajahulised. Siis ligunesime vannis, rääkisime, ma peitsin oma veidralt punaseid põlvi. - Emme, kas sa kukkusid? - Ei mäleta, vist komistasin, jah... Ja täna lubasin lapsele, et peale lasteaeda lähme kohvikusse. Selle eest, et ta eile nii armas oli ja mul magada lasi.


Mde, hommikul lasteaiast tulles nägin lehise otsas kolme kuldnokka.
Kuidagi täiesti hea inimese tunne on.
Komad viimasesse lausesse võib igaüks soovikohaselt paigutada.


neljapäev, 16. märts 2017

Michel Faber "Imelike uute asjade raamat"

Keegi tark ütles mulle kunagi, et kui sa ei tea, mis otsast raamatust rääkima hakata, siis alusta žanri määratlusest. Käesoleval juhul ma kahtlen isegi selles. Teadusulmeks maskeeritud mõistujutt? Natuke vähe teadust, natuke palju sümbolismi.

Raamatu idee ei ole teab, mis originaalne, tulnukate "pööramisest" kirjutanud nii Lem kui Shecley. Tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus. Salapärane organisatsioon USIC lennutab Peteri, kes on evangeelse kiriku pastor, kaugel kosmoses olevale planeedile eesmärgiga jutlustada sealsetele põliselanikele Jumala sõna. Saabudes üllatub Peter meeldivalt, üks osa põliselanikest on juba ristiusu omaks võtnud, nimetavad Piiblit Heade uute asjade raamatuks, end Jeesuse armastajateks ja on uue pastori üle rõõmsad. Pastori naine Beatrice jääb Maale, kus hakkavad toimuva kõiksugu katastroofid (umbes et nafta sai otsa ja poes pole enam Snickerseid). Peter ja naine peavad kirjavahetust, naine kirjutab, et Maal läheb kõik üha halvemaks, samal ajal, kui Peter ei jõua ära rõõmustada, kui edukas on tema missioon. Edasi on kõik keeruline.

Faber on ehitanud võimsa maailma (vihmad! millised vihmad! - ma nägin neid üks-öö unes), kuid lugedes oli mul tunne, et uue planeedi ja selle maa asukate olemus, Maal toimuvad katastroofid ja nende põhjused ei ole see, millest kirjanik rääkida tahtis. Rohkem kui planeet ja sealsed olud, huvitab kirjaniku inimese hing. Ja inimsuhted. Kristlasest Peteri suhe oma naisega - mis juhtub armastusega kaugsuhtes. Peter püüab süveneda põliselanike kultuuri, nii palju, kui võimalik, nö vaadata läbi Teiste silmade kuid avastab nii mõndagi enda koha. See on omapärane viis eemalduda: see, mis oli harjumuspärane, see, mis oli nii iseenesest mõistetav, on nüüd tajutav hoopis teisiti, varem oluline võib muutuda vähetähtsaks ja vastupidi. Peteri naine, kes jäi Maale, tunneb üsna sama: tema harjumuspärane elu purunes, kõik lagunes ja ka see on põrkumine Teisega.

Kokkupõrge totaalselt Teistsugusega filosoofilises mõttes: teistsuguse kultuuri, planeedi, elu - kõige - mõistmine. Kas see on üldse võimalik, millisel määral?

Kristlasest Peteri suhe maailmaga, millest ta tuli. Ja inimestega, kes on juba Oaasil. Seal on küllaltki palju tegelasi ja Peteril on nendega üsnagi keerulised suhted: mõni neist inimestest on usklik, mõni teine ei ole ja mõni kolmas on hoopis üsnagi agressiivne. See, kuidas usk inimesi muudab ja kuidas muutub usk inimestes, kes satuvad harjumuspärasest erinevasse olukorda.

Pikalt mõtlesin, miks Oaasi põliselanikud Jumala sõna nii lihtsalt ja soojalt vastu võtsid, mida nad selles näevad või sellest saavad. Kohati on tunne, et loevad küll sama Evangeeliumi, kuid mõistavad kuidagi hoopis teisiti. Piibel on üsna maise (mõttes Maa) suunitlusega raamat. Inimesed tegid pattu. Jumal kehastus, võttis inimese kuju, ohverdas end, andis oma elu, et tagada inimestele juurdepääs Jumalalale. Kuidas see lugu saab olla oluline või mõistetav oaaslastele? Mis neid seejuures köidab? 

See on üks väheseid küsimusi, mis raamatu lõpus ka vastuse saab aga jätan siinkohal kirjutamata :)

Mh jäävad selge vastuseta küsimused USICi kohta. Peteri ekspeditsiooni mõte on justkui selge - oaaslased lasevad maalastel Oaasil nälga surra, kui viimased neile endise, kadunud (kuhu ja miks ta kadus?) misjonäri asemele uut ei too. Kuid milleks maalastele Oaas - seal ei ole midagi, mida maalased vajaks. Eks kristlased on Jumala sõna levitanud erinevatel eesmärkidel, mh omandamaks võimu, hoobasid inimrühmade survestamiseks. Kuid milleks oaaslasi survestada, jääb igal lugejal endal mõtestada. 

Raamatu lõpu poole hakkab Peter mõtlema, et ehk kõik ei olegi nii lihtne, nagu talle alguses paistis, talle hakkab tunduma, et kõik varjavad midagi. USIC, inimesed planeedil Oaas, oaaslased - kõik vaikivad midagi maha. Ja kui süžee mingil hetkel justkui lõppeb, jääb kõik justkui lahtiseks. Mis sel korral ei ole halb.

See on üks selline raamat, mida tahaks soovitada kõigile oma tuttavatele, et nad loeks ja et siis saaks arutada. Lisaks kirjaniku poolt sihilikult õhku jäetud küsimustele tekkis mul sadu isiklike, tarakane :) Väga tahaks lugeda mõne kristlase mõtteid.

Raamat on väga hea, ladus aga mitte lame, tõelisest, olulisest, vaimsest ja hingelisest liigse pateetika ja paatoseta. Inimestest eeskätt.

oft: Mul juhtus eile selline lugu, et hakkasin ühele tuttavale raamatust rääkima, mh seda, et raamatu osade nimetused on võetud Meieisapalvest, mille Jeesus andis oma õpilastele, kui viimased palusid, et Jeesus neid palvetama õpetaks. Hakkasin kuidagi jutu sees palvet lugema "Meie Isa, kes sa oled taevas!... mees võttis umbes teiselt realt üle ja lugesime koos lõpuni, peast! Ma olin nii üllatunud. Mõttes, see, et mina mingeid imelike asu tean, on noh, on... aga me kumbki ei ole ei kristlased ega vist usklikud üldse ja siis me seisime keset tänavat, kohvitopsid peos ja lugesime kooris Meieisapalvet. Mees ütles, et mis mõttes üllatav - kultuur, üks maailmas enim loetud... ja nii pikalt edasi. Aga ikkagi, mulle avaldas muljet. Ja meeldis. Ma vist ainult sellepärast, et oleks põhjust eilset lugu rääkida, selle mammutmulje täna kirjutasingi ;)





kolmapäev, 15. märts 2017

Hästi on

Woman in a Garden, 1867, Claude Monet
Olen juba mitu päeva tahtnud kirjutada, et hästi on. Märts on alles poole peal, aga mul on järgmise aasta puud tehtud - tellitud, lõhutud ja riidaski juba. Risu peab veel kokku riisuma, aga praegu on liiga porine.

Viljapuud on lõigatud ja lubjatud, oksad osaliselt lõkkesse veetud. Ülejäänud saab ära koristada, kui maa taheneb. Noor elupuuhekk sai õigel ajal kaetud - polnudki nii suur jampsimine, kui arvasin. Eelmisel aastal põllult aeda kolitud lumikellukesed on kõik õitsema läinud, teistel kevadlilledel on ninad väljas. Ootan tulpe ja nartsisse - suurem jagu on eelmisel aastal mulda pandud.

Ükspäev saatsin lapse õue. Mõni aeg hiljem tuli tuppa tagasi - kirjeldamatult porine, paksult, konkreetselt üle kere, nägu kaasa arvatud. Aga rõõmus - nimelt - ta rohis kasvuhoonet! Imestasin - ma ka sügisel justkui rohisin ja kaevasin isegi! Laps ütles, võib-olla ma mäletan valesti, sest KÕIK KOHAD OLID MURU TÄIS! AGA NÜÜD ON KÕIK KORRAS! No jah, kiitsin, rõõmustasime.

oft: Eile tuli lasteaiast, küsisin, kuidas läks, kas mõtlemisnurgas ka istumas käis. Ütles, et ei käinud. Kiitsin, rõõmustasime. Siis mõtles natuke ja ütles:
- Oota, kuidas see sõna oligi - see ähvardati. Jaa, emme, mind ainult ÄHVARDATI sellega! Söögitädi lubas saata, kui ma kätega laua trampimast järgi ei jäta.
Noh, rõõmustasime veel - progress ikkagi ja veel uue sõna õppis ka ära!

Noortele viljapuudele said sügisel võrgud ümber pandud, nii et need on ka alles, kitsed ei ole liiga teinud. Kütma peab juba vähem, päike on suureks abiks, kui akendelt hommikuti kattes eest tõmmata.

Täna olin erakordselt tubli - tegin kaks kõnet, mida olen juba nädalaid edasi lükanud. Tellisin uue pangakaardi, sest praegune enam ei tööta, viimati võtsin rahaautomaadist nii palju raha, kui see andis, sest kaardi peale poes enam loota ei julge. Ja teise kõne tegin prügiveoteenust osutavale firmale - minu ja nende konteineri tühjendamise graafik miskipärast enam ei kattu ja mitte, et mul jalutamise vastu midagi on, kuid ma eelistan seda teha siiski prügikonteinerit kaasa vedamata - mul on maja juurest krundi piirini ikka päris mitu meetrit.

Vaja on lasta murutraktori terad teritada ja uus muruniiduk osta. Sirelipõõsad on vaja tellida, ei tea veel, kust. Ja paar mustsõstrapõõsast ka. Mitte, et meile kolmest olemasolevast küll ei oleks, aga rida on poolik :)

Eile pani laps paprikaseemned mulda ja külvas kassile kausikese muru ka (pärast pesin mina põrandad :) ). Paprika jaoks on küll vist veidi hilja, kuid... See on selline veider värk - ma nagunii ostan taimed ja ausalt öelda tomati ja paprika taimedel on omadus tekkida kevadeti ka eikusagilt - alati on kellelgi paar tükki või paar korda paar tükki üle ja ära visata ei raatsi - mis sa mõtled, mitu kuud aknalaual poputatud. Aga vat hing enne rahul ei ole, kui saab ikka mõni seemneke endal ka mulda poetatud.

Ühesõnaga.
Igav ei ole ja üksluine ka mitte. Mul ei oleks ka siis, kui ma tööl üldse ei käiks - iial.

teisipäev, 14. märts 2017

Flame is Burning

Hommikul valasin kohvioad masinast mööda. Terve köök on nüüd kohviubasid ja - lõhna täis. Võiks ju lausa meeldiv olla, kui jala all ei krõbiseks.

Laps läks eile peale sauna vabatahtlikult otsejoones voodisse ning keeldus isegi unejutust - otsustas _korralikult välja puhata_, sest tal on täna lasteaias tähtis päev - esinevad näidengiga naaberrühmale. Ma sattusin lausa segadusse, mis oma suure õnnega peale hakata - 20.30 ja ei pea mitte midagi, peale tasa olemise. Nii ma netis sihitult ringi uitasingi, kuni keegi mulle lingi venelaste eurolaulule saatis ja kommentaari palus. Kommentaarist keeldusin, kuid öösel mõtlesin end sellegi poolest vigaseks.
Minu jaoks on sellega Eurolaul 2017 lõppenud.  Ma sel korral niigi, süvenesin rohkem kui iial varem :)


*
Ükspäev ma lugesin ühest blogisabast kellegi kommentaari (oma sõnadega umbes), et kuna maailm on nagu ta on, tuleb luua endale oaas, miski mull, kus kehtivad mulliomaniku reeglid, ja elada selles püüdes vältida nö välisilma nii palju kui võimalik.

Ma olen kahe käega poolt, ma olen vaeva näinud omandamaks sellise, mul juhtub aegu, mil selline omas mullis olemine on minu jaoks ainus mõeldav olemise viis. Aga. AGA minu ja kommentaari kirjutanud blogija veendumuste vahel on üks põhimõtteline erinevus. Ma nimelt usun, et kõige suurem karu teene, mis ma oma lapsele teha saan, on kasvatada teda mullis, isolatsioonis, olgu või osalises, eemal maailmast, millesse ta hiljem nii või teisiti integreeruma peab. Kasvatada teda üldlevinud reeglitest erinevate põhimõtetega või -järgi. Ainus mõeldav põhjus kasvatada laps eluvõõraks (koduõpe nt), saab olla meditsiiniline näidustus. Terve laps harjugu ja õppigu toime tulema maailmaga, sellisega, nagu see on. Ja mull, see oma, isiklik, kuhu keegi minu loata sisenema ei peaks, see olgu siis koht, kuhu väsimuse puhul varjule minna.

*
Üks viis mõistmaks oma probleemide suurust või adekvaatsust, on sõita mõnesse väikesesse linna (teravama elamuse otsijatele soovitaks valida riik, mis on viimase nt 50 aasta jooksul kasvõi kordki mõnest sõjast osa võtnud), mille sees või lähedal on mõni klooster. Vahet ei ole milline. Istuda maha ja jälgida inimesi, kes kloostri väravast sisse ja välja voorivad - ausõna, minusuguse mured muutuvad hoobilt olematuks.

*
Poole tunni pärast on mul juuksur. Edasi pühin kohvioad põrandalt kokku ja hakkan tagasi Lihtsa Elu Tildaks, või kuidas see täpselt oligi.


esmaspäev, 13. märts 2017

Gregory David Roberts "Shantaram"

Raamatu lugesin veebruaris, märkisin Goodreadsis viie tärniga ja hakkasin muljeid kirjutama. St, võtsin ette puhta lehe, istusin selle ees mõnda aega ja panin kinni ja nii mitu korda järjest. Raamat meeldis, lugesin huviga, kuid vaimustunud kokkuvõtet kirjutama käsi ei tõusnud. Kuni valgustatus saabus (ma ju ütles!). Ja nimelt, täna jõe ääres parte vahtides sain aru - mulle ei meeldi kirjanik!

 Tähendab, raamatu kohta ütlen nüüd ikkagi - vaimustav, sest juba üksi mõte kirjutada autobiograafiline teos Bombay gangsterist kastmes, mis oma vanilli-karamellimaitselisusega annab silmad ette ka kõige hinnatumatele teostele nö naistekate riiulis, on aplausi väärt. Ja kummardust. Ja lavale visatud lilli.

Ja milline peategelane - oh! Ei, selge see, et lihtsalt meremestest ja lenduritest ei kirjuta enam keegi, pälvimaks mingisugustki tähelepanu peab raamat sisaldama eksinud skandinaavia jumalust ja paari elfidest printsessi või vähemalt ühte tõsiselt võetavat pedofiili - kohustuslik miinimum, nö. Kirjanik Roberts lõi aga, stop! Ei loonud. On! On! Kirjeldas! Meest, kellele ühekülgsust juba ette ei heida. Filosoof ja romantik, armastaja ja ohtlik kriminaal, intellektuaal, altruist, humanist ja heroiini narkomaan. Geenius, playboy, filantroop, lingvist ja  miljonär. Peene ja haavatava hingeeluga, pidevalt narkootikumide (kui mitte heroiin, siis vähemalt opiaadid) mõju all, erakordselt sitke, kirjeldamatult kannatlik ja surematu, ma ütleks. Väljend "Mees nagu orkestes" jääb siinkohal ilmselgelt kitsaks. Inimene, kes võib hammustada teisel tüki põsest või kõrva peast või suruda silma silmakoopast välja ning seejärel istuda ja nutta tunde surnud kutsika juures. Selline... tundlik natuur, kelle muude loendamatute oskuste hulka kuulub ka inimkolpane purustamine.

Raamatu alguses oli noot justkui õige - peategelane Lin meenutas mulle kerouakiliku sümpaatset hulkurit, kuid hiljem läks midagi katki ja algas paetükkide monotoonne vorpimine. Peategelane läks kuhugi, rääkis kellegagi, tegi midagi ja lõpetas peatüki nii paari lehekülje pikkuse lüürilis-filosoofilise heietusega. Ma taipaisin üsna varsti, et kui ma kõik need tonnid eneseimetlust täht tähe haaval läbi loen, muutun juba enne esimese raamatu lõppu heal juhul pulgakommiks. Nii lasingi pikaldastest targutamistest üle diagonaalis, kuid siiki piisavalt tähelepanelikult, et mitte jätta vahele põnevamaid momente, mida, ei saa salata, raamat siiski sisaldab.

Süžee ongi selles kohutavalt mahukas raamatus, mis ei sära ei huvitavate ideede ega kauni keele kasutusega, kõige parem. Mind ei köitnud ei armastuslugu (tõtt öelda - sellest ma üldse aru ei saanud), ei sügavusele pretendeerivate kuid seda enamasti siiski mitte saavutavatele arutlustele jumala ja olemise mõtte üle, ega ka mentori ja isa otsingud vanas maffia pealikus. Kõik see oli igav, naiivne, banaalne. Raamatu India oli ka selline... klassikaline "valge mehe India" ja meenutas tõelist umbes sama palju nagu Bolliwoodi filmid oma laulude ja tantsudega,

Raamatus on koht, kus üks gangster räägib teisele uuest filmist. Põgenedes politsei eest peidab nutikas varas varastatud briljandi kauni tantsijanna asjadesse ja hiljem püüab võita tantsijanna südame saavutamaks juurdepääsu oma röövsaagile. Vennad kuulavad tähelepanelikult, peale mida üks neist tunneb huvi: miks varas neiut lihtsalt maha ei lase? Onju! Lihtne, kiire, efektiivne! Kahtlustan, et umbes nii kirjaniku (kohati - psudo)filosoofilised arutlused reaalsusega suhestuvad. Bombays viibides Roberts peksis inimesi, tegeles rahapesuga, äritses võltsitud dokumentidega ja hiljem heroiiniga. Sajandi armastus, Prabakeri naeratus, stseen rongiga - need võisid ju olla, kuid kahvatuvad kurja ees, mille peategelane korda saatis.

Robertsi kirjutatud raamatus on, kahtlemata, midagi tõeliselt hinge puudutavat ja filmiliku samaaegselt. Idamaine esteetika, sügavad läbielamised ja tunded, vaatamiseks välja pandud emotsioonid, kontrastid nagu päikeses sillerdavad pilvelõhkujad vs vaesuse laguunid, riiete eredad värvid, õhus heljuvad vürtsid, tantsud ja muusika, armunute põimunud kehad rannaliival, veri, surm ja karud.  

Kuid, Robertsil ei jätkunud annet ja oskus õigel ajal ajal seisma jääda. Ta varastas, tiris selle loo välja üldteada tarkuse allikatest, neosfäärist - teie/meie kollektiivsest  teadvusest ja õmbles tuimestuseta oma elu külge, lõi, võib öelda, risti, suurte roostes naeltega. Õmbles kogu selle efemeerse ilu oma röövide, lõhki löödud koljude ja heroiini külge, nagu liblika banaanikasti põhjale. Mind nt paneb imestama, et vaatamata kirjaniku ohjeldamatule sõnaohtrusele ei tea me midagi tema nö eelmisest elust - tema perekonnast. Samuti jääb arusaamatuks, et kui inimene mõtleb (pikalt - üle 800 lk!), kahetseb, leiab enda, muutub paremaks, nö, siis kuidas seletada järgnevat aresti, kus mees peeti kinni labaselt heroiini ja paki võltsitud passidega. Ei näe mina siin mingisugust vaimset arengut, üksnes retsidiii.

(Raamatul on järg, võimalik, et nö järgneva elu kohta sealt midagi selgub, kuid minu huvi pole vist piisavalt suur).

Mõnikord enne magama jäämist ma mõtlen endale välja uusi elusid, proovin nö selga, et kuidas oleks. Mul on tunne, et kirjanik Roberts tegi seda sama - mõtles endale välja ideaalse elu-õigustuse - vanglas on ju aega küllalt - ja esitles seda tõelise pähe. 

Kõige naljakam on minu meelest see, et köitvamad ja andekamad on raamatu need osad, kus veri lendab, surm saabub, heroiin mõjub, lõhkised koljud ja näo asemel üks suur veritsev haav. See, mille Roberts on päriselt läbi elanud, luust välja lõiganud, maost oksendanud ja silmist veriste pisaratega välja valanud - on ka hästi kirja saanud. Kuid selline elu Robertsile ei meeldi, mees ei taha end kaasosaliseks tunnistada, röövliks, narkomaaniks ja narkoärikaks ka ei taha. Ta tahab olla Shantaram, filosoof ja intellektuaal. Ja siis? Mina nt tahaksin olla Madonna, et staadionide täis inimesi langeksid ekstaasi, et kuulaksid mind oma kauneimatel ja hirmsaimatel hetkedel ja neil saaks sellest parem või isegi - nad muutuksid sellest paremateks inimesteks. Aga mis teha, mul on ette näidata vaid lõpetamata laste muusikakool ja lauluhäält pole üldse kunagi olnud. Nii et.

See ei ole geniaalne ja see ei ole pühaku elust kõnelev teos. Ja Goodreadsis parandan nüüd kolmekaks - olgu siis kuldne kesktee või -  mulle kirjanik ei meeldi, mis ei tähenda et raamat lugeda ei kõlba.


kolmapäev, 8. märts 2017

Naistepäev



See on nii armas ja tüütu, kuidas mehed naistepäeval veidraks kätte lähevad. Esimene, kes täna lilled ulatas, inimene, kellega mul on rõhutatult tööalane suhe, surus kõigepealt kätt ja podises... midagi. Seejärel aga haaras juba lahkuval minul õlgadest, keeras mind enda poole tagasi ja kallistas, pikalt, teise nähes, kes mõni minut hiljem verbaliseeris seksistliku kõne mulle ja veel paarile kohal olnud naisele. Alustas sõnadega: "Mind on volitatud... " ja lõpetas traditsiooniliselt onuheinolikult: "Pidage meeles, naised, et me ei hinda teid üksnes kolleegidena, vaid armastame naistena!" Kahju lausa, et orkestrit kohal ei olnud.


Edasi leidsin kusagilt nurgast majahalduri poolt kirjakesega varustatud juba longu vajunud kimbu. Mõtlesin, et viskan prügikasti. A siis hakkasin mõtlema, et äkki koristajad kannavad ette - ja oleks väga segadusttekitav. Tõlgendada saaks mitmeti ja lihtne "olid juba närbunud" oleks viimane, mille peale keegi mõtlema hakkaks. Kui hakkaks - võimalik, et mõtlen üle. Siiski, ebaviisakat muljet endast jätta ei taha - poetasin hoonest eemal asuvasse konteinerisse.


Mul on üks sõber, kes mh kingib mulle igal aastal ehteid punastest korallidest. Ma arvasin, et talle lihtsalt meeldivad need punased polüübid (või mina neis polüüpides). Kuid täna selgus, et kõik on palju keerulisem. Nimelt tema usub, et korallid stabiliseerivad nõiaväge!  
 - Nt kui keegi on nt enda tahte vastaselt vampiir või libahunt, - rääkis mees torgates mulle kõrva järjekordse punase kõrvarõnga, - aga soovib elada siiski inimesena inimese moodi, kannab korallidest amuletti ja see hoiab muutumast.


Üks teine sõber kingib mulle aastast aastasse igaks tähtpäevaks kollaseid lilli. Erinevaid sorte, kuid alati kollaseid. Ma siiani arvasin, et seepärast, et talle meeldivad kollased lilled, aga nüüd ei julge küsida ka.


Kuller tõi päeval ümbriku mälupulgaga. Pulga peal oli ainult Martina Topley-Bird laual "Anything". Nüüd olen pool päeva Martinat kuulanud. Ilus on :)


...

teisipäev, 7. märts 2017

Remarkidest


Benjamin Lacombe illustratsioon raamatule
"Alice's Adventures in Wonderland"
Kõik vist teavad seda nalja tüdrukust, kes tahtis kirjutada diplomitöö teemal "Armastus ja surm 20. sajandi kirjanduses". Vot, mul on tunne, et üritada kirjutada midagi kokkuvõtliku Robertsi "Shantaramist" või Faberi "Imelike uute asjade raamtust" on umbes samaväärne ülesanne. Mina täna see tüdruk ilmselgelt ei ole, nii et ma veel ei kirjuta. Loodan, et valgustatus saabub, millalgi.


Täna ma käisin ühel kohustuslikul koosviibimisel. Nüüd istun siin, joon teed ja mõtlen, et millest see tuleb, igas, eranditult igas seltskonnas on inimene, kelle huumorisoon on pehmelt öeldes - olematu. Või kõver vildakas. Õnnetuseks see inimene ise seda ei tea. Ei, muidugi on talle seda räägitud ja arvatavasti mitu korda, kuid ta kuidagi - ei võtnud omaks. Muidugi on seltskonnas ka teisi inimesi, neid, kel on huumorisoonega kõik justkui ok - rohkem või vähem, muidugi - issanda loomaed ju ikkagi, kuid siiski - normi piirides. Need inimesed on reeglina tähelepanu keskpunktis ja neid armastatakse. Kuid see huumorivaene inimene, vaadake, tema ju ka loeb interneti, sh netis levivaid anekdoote. Ja siis saabub see hetk, ja see saabub alati, kui kõik jäävad korraks vait ja huumorivaene inimene kasutab juhust. Ta valib oma mälust mõne hästi populaarse nalja püüab seda jutustada. See, et kõik pole sündinud jutustajad, on ka muidugi teada. Huumorivaene inimene on ise ka kursis, kuid enda on ta juba ammu karismaatiliste oraatorite kategooriasse paigutanud. Tulemusena: anekdoot on ette kantud... kuid... keegi ei naera. Ja siinkohal, ta-daaa!, jõuab kätte kulminatsioon: isehakanud oraator hakkab nalja SELGITAMA.


Ma pole lapsepõlvest peale kordagi lugenud "Alice Imedemaal" sest sain juba esimesel lugemisel trauma sealsetest poole lehekülje pikkustest remarkidest. Kuid remarkidega anekdoot on veel hoopis kõrgem tase.



Head ööd, Kosmos