pühapäev, 16. juuni 2019

Majadest...


Mul on majadega mingi teema. Ma koguaeg ostan neid unes. Täna ostsin jälle ühe. Uue, mõttes seda maja ma varem unes näinud ei ole. Küll aga tean vanureid (tere-tuttavad, ei tunne), kelle käest ostsin põhjusel, et nad vabatahtlikult ja kiirustades hooldekodusse läksid - ei jaksand enam maja pidada. Maja ei ole see, milles nad päriselus elavad.
Räämas, kümneid aastaid kogutud asju täis maja. Metsistunud aiaga, aga linna lähedal, naabrid on nägemisulatuses. Ühes aia nurgas on kümned potid õue suvitama toodud orhideede ja liiliatega, kõik õied valged. Mõttes tean, kellele need ära jagan. Leian kummuti, mis on otsast otsani täis nuge-kahvleid-lusikaid - paarikümne kaupa puntidesse seotud, kasutamata - selge, kunagi, ajal, mil asju osteti lihtsalt sest hetkel poes oli, tagavaraks ostetud. Leian seinakapi täis kangaid, pappkarpide viisi lõngu. Millegi pärast huvitab aed rohkem, kui maja. Kõnnin, näen, et ahhaa, see on hea koht rohelise seinaga lugemiskohaks. Piibelehed, tokkroosid ja kõrged käokingad. Aiamaa on liiga suur, korraks kaalun kartuli maha panemist, kuid saan kohe aru, et rohida ju ei viitsiks. Leian suitsuahju ja kasvuhoone. Kõik kohad on kola täis, mõni mööblitükk on huvitav, kui üle värvida, saaks asja. Ja nii pikalt edasi...

A ja siis veel pildid maja seintel. Väga vanadest fotodest üha uuemateni, terve sugupuu võõraid inimesi. Mis nendega teha? Ära põletada? Keegi on neid hoolega kogunud, veider, et neid nüüd järsku enam vaja ei ole... Koguaeg mõtlen, millest alustada, millest...

Aastaid näen unes ühte teist maja. Suurt, sopilist, huvitavat ja veidi ohtliku. Millest ohutunne, ei taipa. Maja sisemus on veidi parimate kunstnike poolt kujutatud Baba Jaga maja sisemuse sarnane. Mööbel on valdavalt käsitsi valmistatud, paljud esemed kõveratest toigastest kokku klopsitud, kuid seda oskuslikult. Kõik on naturaalne, kaltsuvaibad ja vitstest punutud lühtrid. Kapid ja kummutid on täis peamiselt vanuse tõttu väärtuslikeks muutunud esemeid - ehtet, kodu ja käsitöötarbed. Kaunites raamaides peeglikesed ja sõrmkübarad. Mitu korrust, veidi kääksuvad trepid. Kellele maja kuulus ei tea, milline on maja ümbrus samuti mitte. Aastast aastasse käin mööda tube ja soppe, avan kapi uksi ja sahtleid, keerutan käes võõraid asju, rõõmustan nende üle ja samas tunnen hirmu, mida ei oska põhjendada.

Ja mõned veel...
Päriselus olen ostnud kaks maja, ühe pärinud ja ühe saanud tehinguna.  Elanud olen neis, mis ostetud. Ükski maja pole olnud tühi, omanikud on läinud alati kõik maja jättes - mööbel, nõud ja raamatud. Aiatööriistad, kodutekstiil. Kui ma esimese maja ostsin, siis ma olin nii vaene, et kui majal ei oleks juba kardinaid ees olnud, oleksin elanud ilma. Oleksin maganud põrandal ja samas ka söönud. Samas, maja ostsin kevadel ja toitusin terve suvi peamiselt püstijalu, sest peamiselt aias kasvavatest ploomidest. Muru niitsin kuuri alt leitud vikatikaga - st, linnaäärne rikkurite linnaosa - naabrid lõbutsesid. Aga mitte eriti pikalt :). Teise, praeguse maja ostmise järel, olles kõige muu hulgas toonud pööningult alla kolm komplekti vanu autoistmeid ja mõned voodimadratsid, välja kaevanud sauna põranda alt hunniku rauda, sh ühe Riga pesumasin, viinud tubadest välja kolm laiaks magatud diivanvoodit ja kõike, kõike, kõike, otsustasin, et ma enam kunagi ei ole nõus ostma maja, mis ei ole eelnevalt tühjaks tehtud.

Samas, ma ei plaani kolida. Minu siia istutatud viljapuud hakkavad juba kandma ja hekid juba varjama. See on suur asi. Aga unedes noh, unedes on ikka majad...

neljapäev, 13. juuni 2019

Julian Barnes "Aja müra"

Hakkasin seda raamatut lugema väikese eelarvamusega. Esiteks põhjusel, et Barnes on kirjanik, kelle kohta ma olen lugenud palju head, samas, minu jaoks võõras, olen tema raamatuid käes keerutanud ja alati riiulisse tagasi tõstnud - alati on midagi muud rohkem köitnud. Teiseks, kui mõni hea ja armastatud kirjanik hakkab kirjutama teisest kultuuriruumist või - kontekstist, eluolust vms, juhtub ja üldse mitte harva, et tekivad sisse piinlikud vead, pinnapealisus, ülemängimine vms ning lugeja saab aru, et ahah, ta ei tea või ei mõista. Sel põhjusel mina venelasena püüan mitte lugeda eestlaste kirjutisi, kus nad räägivad Eesti venelaste elust ja olust, veel hullem -  arusaamadest. Mentaliteeti, mingisuguseid grupi siseseid nüansse on kõrvaltvaatajal üsna raske tabada. Tulemus on reeglina ebamugav või tragikoomiline. Aga see selleks. 

Barnesi pärast väga muretseda tegelikult ei olnudki vaja -  on ta ju vene keelt õppinud ja Šostakovitšit 50 aastat kuulanud ja armastanud. Siiski 100 % tabamust Nõukogude Venemaa osas loota ei julgenud. Aga, raamatu lõpus sõin oma mõtteid, Barnes sai hästi hakkama.

Lugedes Goodreadsi arvustusi jäi silma, et paljud lugejad olid pettunud ega saanud aru, kus siin siis see Stalini Venemaa atmosfäär on? Vana Euroopa heaoluühiskonna valged inimesed ootasid värvikaid verise terrori kirjeldusi, valuskirsipunaseni välja. Verd ikka nii, et igaüks näeks, nagu madam Toussaint õuduste toas - siin on meil massihukkamised, siin aga tapab Stalin parasjagu oma poega rahutukstegeva muusika saatel.
Barns rääkis Šostakovitši loo palju jubedamalt ketšupit kasutamata. Raamatu toon on argine, kiretu ja võib-olla isegi hall. Raamatus käsitlevad teemad on nii mõõtmatult suured, et jutustajal ei ole vaja eraldi välja karjuda, et aeg on selline ja müra... Raamatu peategelane istub hirmu kupli all, kus iga tekitatud hääl muutub niigi kõrvulukustavaks heliks, mis köidab võimude tähelepanu tema isikule ja tema muusikale. Seepärast räägitakse nii maha laskmistest, muudest õudustest, Hrennikovi hirmust Stalini ees jne monotoonselt, insideri vaoshoitud häälega - me oleme teiega, Dmitri Dmitrieviš ja teame, liigseid seletusi ei ole vaja. Selline tasane, selge ja selgelt argine, köögilauatagune isegi, toon õhkab kohati sellist äratundmist ja õudust, et mingeid konkreetselt punaseid pintslilööke ei olegi vaja.

Lugu, Šostakovitši kirjanduslik biograafia, koosneb kolmest osas. Iga üks neist meenutab hiiglasliku jutumulli, mille Barnes omastab heliloojale tema kolmel erineval perioodil. 1039. aastal, öösel,  seisab Šostakovitš lifti juures ja ootab, mil talle järgi tullakse. 1949. aastal lendab Šostakovitš New-Yorki, kus veedab neli päeva celebrity rollis. 1960. aastal astub Šostakovitš parteisse. Lifti juures, lennukis ja sohvriga autos Šostakovitš seisab, lendab ja sõidab tassides endaga kaasa pagasit mälestustest ja ebamugavatest mõtetest sellest, kas, olles jäänud ellu - on ta argpüks või mitte.

Šostakovitši suu läbi ütleb Barnes, et kangelane on vaja olla vaid korra ja tihti mitte väga pikalt. Pikalt kangelased ei ela. Kuid kas me saame nimetada argpüksiks inimest, kelle kangelaslikkus ei oleks tapnud mitte üksnes ainult teda - see oleks ju lihtne,  vaid ka kõik tema lähedased ja sõbrad. Või veel hullem, poleks tapnud, kuid oleks tinginud nende laagrisse sattumise. Šostakovitš kardab ja elab, peab ettekandeid ja kirjutab alla pabereid, sõidab, lendab ja seisab oodates surma. See on lihtne lugu, kuid, nagu me kõik aru saame, just neid lugusid on kõige raskem rääkida. Üks väikese suure inimese hirm, kes õnnestub suht kogemata ellu jääda oludes, mis ei ole elamiskõlbulikud.

Barnes on skalpelliga üles kirjutanud üles suure jupi Stalini Venemaa olemusest. Ja midagi olulist veel. Mälust, mälu olemusest ja ebakindlusest (oli siis kuldses Krimmis kuldne armastus või ikkagi vaid rosmariini lõhnaline ersats-mälestus - olge lahke, mäletage). Ja veel üksiku, õigel ajal surma eest ära lipsanud inimese surma ootususest. Ja on veel üks gogollik (?) tegelane, halli kõik huvitavad varjundid, võõra aja müra ja muusika, üks Moupassanti jutuke, mõned sümfooniad ja isegi paar shakespeareliku kurjamit, kes tekivad korraks ja kaotavad värvi kiiresti "Pravda" artikli varjus.

See on hea, liigse irooniata ja ilustamata kirja pandud, läbitunnetatud ja lõpetatud raamat. Ma ei hakka süvenema tekstis toodud ajaloolistesse faktidesse, ei Šostakovitši eluloo seisukohalt - helilooja kohta on vähe teada, levib mitu erinevat versiooni. Ega ka Nõukogude Venemaa ajalukku. Ma peast ei tea, kuid tunde järgi kõik justkui klapib ja olgu nii.

Barnes pühendas selle raamatu oma abikaasale.

Teised:
Sehkendaja
Marca 
Priit Hõbemägi Eesti Ekspressis
Anne-Mari Vunder Lugemiselamustes
Eneken Laanes Sirbis
Jan Kaus ERR.ee lehel

reede, 7. juuni 2019

John Wyndham "Trifiidide päev"



Mulle vist juba meeldivad igast antiutoopiad ja postapokalüpsised - rasked moraalsed valikud, väljapääsmatud olukorrad, lootusetus ja meeleheide. Tõsi, üldjuhul on "maailmalõpud" küllaltki ühetaolised - mõni tundmatu viirus - zombid, naabritest tulnukate rünnak või mõni looduskatastroof. Seda ägedam oli lugeda "Trifiidide päeva" - raamat uskumatust asjaolude kokkulangevusest.

Nii siis, inimesed ( kusagil NSVL-s) aretasid uue õli-taime, mis levis ootamatult vabasse loodusesse. Nii rahvas kui ajakirjandus hakkasid uusi hübriidtaimi trifiidideks nimetama (kolmjalg siis vm). Üllatuslikult osutusid taimed osaliselt arukateks, veidi õppivõimelisteks ja kollektiivset teadvust omavateks. Ja veel, taimed oskasid kõndida, sõna otseses mõttes, liikusid ringi oma kolmel jalal otsides paremaid kasvutingimusi - viljakamat pinda, rohkem toitu või vette. Nii, ja justkui sellest kõigest veel vähe oleks, kasvatas täiskasvanud taim endale mürgise astla, mille löök tapab kergelt suurema looma või nt inimese (eesmärgiga see ära süüa). Paljud inimesed, eriti troopikas, said taime tõttu kannata. Kuid inimene, looduse kroon (hahaha), on teadu poolest kohanemisvõimeline ja nii seegi kord. Ohjeldamaks tigedaid taimi lõid inimesed spetsiaalsed farmid, kuhu siis taimed aheldati. Loomulikult leidus ka hulgaliselt eksootikasõpru, kes pidasid küll - pügatud astlaga, kuid siiski, ohtlikku taime oma iluaias. Ja kõik justkui toimis ja oleks toiminud edasigi kui poleks olnud... komeeti.

Maa lähedalt möödus komeet (mis oli tegelikult hoopis hättasattunud sõjaline sputnik), ning inimesed üle terve Maa jälgisid imekaunist meteoriitide satu. Järgmisel hommikul oli 99% Maa elanikkonnast pime. Inimeste ike alt vabanenud trifiidid murravad vabadusse, paljunevad, adapteeruvad ja alustavad jahti abitutele inimestele. Üksikute, peamiselt juhuse tõttu nägemise säilitanud inimeste ees kerkib hoobilt nimekirja täis küsimusi: kas aidata pimedaid - karjade viisi pimedaid, nälgivaid, nõrkevaid inimesi? Kõiki aidata nagunii ju ei suuda. Või lahkuda märkamatult, päästa end ja endasarnaseid ning katsuda siis maailm uuesti täis sünnitada? Pimedaks jäänuna - võidelda või valida mõni kergem tee? Kas otsustada üksi enda eest või ka oma lähedaste eest?

See on üsna õhuke raamat, 200+midagi lehekülge, kuid mahutab nii mõndagi. Kõndivad röövtaimed, katk, lugematu arv pimedusest ja loogiliselt - näljast hullunud inimesed, orbudeks jäänud lapsed, tühjaks jäänud linnad, hirmunud ja seetõttu kõigi pihta tuld avavad nägijate laagrid või baasid. Päris võimas. 

Raamatul on kaunis avatud lõpp. Mis saab tegelastest peale saarele kolimist? Kas neil õnnestub luua täiesti uus ühiskond, inimkond isegi äkki? Kas nad suutsid leida rohtu trifiidide vastu? Kes teab, kes teab...
Ainuke, mis mulle raamatus ei meeldinud, oli armastuse teema. Kuidagi järsk ja ebaloogiline. Kes, öelge mulle, no kes sellises, no kaoses sisuliselt, armub? Muus osas,  lugesin, et raamatul on järg ja et selle järgi on tehtud nii filme kui seriaale - rõõmustasin. 

Teised:
loterii

neljapäev, 6. juuni 2019

Kroonikaid... või nii..

Ivan Konstantinovich Aivazovsky "Laine"
Ma olen internetist kuidagi välja kukkunud ja vist ei tundnud puuduski. Olen teinud tööd, juba mitu kuud jutti, kusagil võimete piiril, palju tunde ja intensiivselt, ja nii on hea, nii oli hea. Nüüd võib juba suvepuhkuseks valmistuma hakata.
Igatahes, mõni päev tagasi istusime sõbrannadega meist ühe köögis. Tähistasime asju, mida vahepeal tähistada ei ole jõudnud, Kuuba muusika ja tekila pisikestes pitsides, neljakesi, targad ja ilusad, tublid ja väga purjus. Kõige noorem meist kaebles pikalt oma pereelu üle, mida ma siinkohal ümber ei räägi - nii palju aega ei ole mul iial. Meie, ülejäänud, istusime vaikides, seedisime kuuldut.
 - No mis te arvate? Noh, öelde nüüd... midagi, mis mõtlete! - ei jätnud pesamuna järgi.
Mõelda ei olnud seal, ausalt öelda, midagi, kuid kortsutasin kohusetundlikult laupa ja tean, et oleks botoks võimaldanud, oleksid teisedki kaks kortsutanud.
 - Kuule, - andis üks meist alla, - sa nagu tõsiselt ei saa aru, mida see tähendab, kui su mees ei helista sulle tagasi, ei vasta kõnedele, ei reageeri sõnumitele ja hoiab sust üldse eemale?
 - Ei, - torises pesamuna, - ei saa.
- See tähendab, - alustab üks, ja edasi ütleme kooris, nagu oleksime harjutanud, - ET TA EI TAHA SINUGA RÄÄKIDA.
***
Paar tundi hiljem ütlesin peopesaga lauale lüües:
- See laev läheb põhja! - ja lahkusin, köögist vannituppa.
Tavaliselt, kui juhtub, et alkoholi saab palju, tekib mul korraga kaks soovi, esiteks - lasta magu loputada ja teiseks minna vette pikali. Kõige parem on nii, et külm vesi vanni, ja kuum vesi jooksma ja katsuda selles lahustuda nagu suhkrutükk tees.
Umbes kolme tunni möödudes saan ma tagasi oma keha ning esemed minu ümber omandavad piirjooned. Ma muutun vastikute organite kogust tagasi inimeseks, maailm lõpetab pöörlemise ja mulle meenub minu nimi, tihti isegi guugeldamata.
Sõbranna korteris ei olnud vanni, kuid sügav duššialus oli täitsa olemas. Hea on olla 1.64. Ma mahtusin sinna kenasti, tõmbasin end kerra ja keerasin dušši käima, kõige laiema režiimi peale.
Millalgi hakkas palav, avasin kabiini ukse ja panin pea jahedale kahhelpõrandale.
St, kõrvalseisjale võib tunduda, et see pole kõige mugavam asend kainenemiseks, nt sõbranna vahtis mind nagu... (sõnavara on väike), aga tegelikult on tehtav ja täitsa ok.
- Tilda, - kolkis sõbranna uksele, - tee uks lahti.
- Mul on kõik hästi, - vastasin asjalikult.
- Sulle ainult tundub nii, - ei jätnud sõbranna järele, - vesi on juba esikus, see laev ei lähe põhja metafooriliselt, see juba läheb päriselt ja võtab veel naaberkorterid ka kaasa!
Siinkohas oleks ju võinud taibata, et vesi lahiseb duššikabiini lahtisest uksest otse põrandale, kuid ma olin taastumise ebatäielikus molekulaarses staadiumis.
-Tilda, - rääkis sõbranna spetsiaalse hella häälega, - enne kui sa haihtusid, sa helistasid sõbrale ja kutsusid ta minu poole ja lükkasid siis telefoni välja. See sõber on nüüd rõdu all. Mis ma teen? Näitasin sõbrannale umbes viipekeeles, et mul ei ole praegu midagi, millega rääkida ja ammugi mõne mehega. Nii et palun vii mind voodisse ja räägi siis temaga ise.
- Kuidas sõbra nimi on? - täpsustas sõbranna.
- Umbes Toomas, - vastasin mina.
(tegelikult oli umbes Tõnu ja ma tunnen teda juba umbes eluaeg)
***
 Võimalik, et ükskord ma upun, õnnelikuna.

pühapäev, 2. juuni 2019

Suzanne O`Sullivan "Kõik sünnib su enda peas: tõsilood kujuteldavatest tõbedest"

Tõnu Õnnepalu arutleb ühes oma raamatus selle üle, et kui saaks valida, millisel ajajärgul elada, siis millise valiks. Mina valiksin käesoleva ja kindlaks argumendiks on minu jaoks meditsiini areng. Antibiootikumid ja valutu kirurgia. Me elame ajal, mil diagnoositakse täpselt ja ravitakse efektiivselt. Nii üldiselt, me peame seda normaalsuseks. Kuid alati on erandeid.

Kujutage ette olukorda, et ärkate ühel hommikul ja mõistate, et te olete pime. Oletame, et te ei ela Jose Saramago "Pimeduses" ja isegi mitte John Wuyndhami "Trifiidide päevas", st mida te teete? Te pöördute oma lähedaste poole, kes toimetavad teid lähimasse polikliinikusse. Selge pilguga meditsiinitöötajad võtavad teilt analüüsid ja viivad läbi kõik võimalikud testid, katsed, uuringud. Te ootate kerides peas kõige hirmsamaid diagnoose. Ja siis korraga selgub, et kõik on korras, kõrvalekaldeid ei ole, te olete terve. Va see väikene asi, et te ei näe. Te pöördute järgmisesse polikliinikusse, annate veel analüüse ja teete teste ja saate sama vastuse - kõik on korras, keegi ei tea, miks te ei näe. Kõlab hirmutavalt, eks?
Neuroloog  Suzanne O`Sullivan väidab oma raamatus "Kõik sünnib su enda peas: tõsilood kujuteldavatest tõbedest", et iga viies arsti juurde jõudnud inimene kannatab mõnd sorti psühhosoomatilise häire all.

Wikipedia: Psühosomaatiline häire on tervisehäire, mille puhul vaevused psüühikas või kesknärvisüsteemis tekitavad kehalisi häireid. Nt ärevushäire, mille puhul häiritud meeleolu põhjusteb häireid kehalises enesetundes, mis võib avalduda järgmistes sümptomites: õhupuudus, südametöö kiirenemine, peapööritus, iiveldustunne, higistamine, suukuivus, valu rinnus, peavalu.
Psühhosomaatiline häire on eeskätt psühhiaatri ja/või psühholoogi pärusmaa ja nt ärevushäire korral ei kahtle keegi kordagi just nende poole pöördumast.  Aga kujutage ikkagi ette, et te ei näe või ei saa kõndida, või teil esinevad regulaarselt valu või epilepsia hoogudele sarnased krambid. Jalavaluga psühhiaatri kabineti - kas te nalja teete või?
Just selliste, väga keeruliste, enda arstipraktikas esinenud haiguslugude näitel tutvustab neuroloog O`Sullivan  psühhosomaatlist häiret ja psühhosomaatilist meditsiini üldisemalt. Raamat sisaldab seitsme inimese väga erinevat ja detailset haiguslugu, tekkimisest diagnoosini. Haigusele eelnenud elusündmused ja - korraldus, esimesed sümtomid, arsti juurde jõudmine ja enamasti pikk ja vaevaline (Kolgata) tee õige diagnoosini. Miinusena tooksin välja, et mitme loo puhul on jäetud kirjutamata, kas inimene lõpuks tervenes. O`Sullivan on hea jutustaja, oskab lugejat kaasa elama panna, tulenevalt, ma oleksin tahtnud teada.

Lisaks tihti esinevale, kuid harva diagnoositava psühhosomaatilise häire kirjeldamisele on raamatus tõstatatud mitmed olulised teemad. Näiteks inimeste kartus psühhiaatrilise diagnoosi eest. Kui ma ei eksi, siis eranditult kõik raamatus jutuks tulnud patsiendid, olles jõudnud punkti, kus neil soovitati pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, reageerisid valuliselt. Lükkasid konsultatsiooni edasi või läbisid selle vastumeelselt. Sest: "Kes te tahate öelda, et ma mõtlesin kõik välja? Et ma olen hull?!" Doktor O´Sullivan räägib sellest, et inimesed kadavad psühiaatrilist diagnoosi, varjavad seda oma tuttavate, kolleegide jne eest. Psühhiaatriline diagnoos just kui ole piisavalt tõsine või siis on hoopis inimesi pelutav.
Raamatu peamine teema ei olnud mulle võõras, ei olnud midagi sellist, millest ma varem kuulnud ei ole ja võimalik, et just sel põhjusel meeldis mulle konkreetsetest haigluslugudest enam hoopis viis, kuidas raamat on kokku põimitud. Meeldisid ekskursid meditsiiniteaduse ajalukku. Ja väga meeldis pigem küll tahaplaanile jääv, kuid siiski selgelt loetav lugu ühe arsti kasvamisest. O´Sullivan räägib siiralt või siis vähemalt usutavalt oma praksise algusaegsetest eksimustest ja sellest, kuidas arusaamine saabus pikkamööda, kogemuse kasvades. Seejuures ei kasvanud mitte üksnes tema erialane pädevus vaid ka nt suhtlemisoskus ja empaatia. Lugeja saab aimu, kuidas üks arst mõtleb, milliseid teid pidi ühe või teise otsuseni jõuab. See lisab selgelt populaarteaduslikule raamatule mingi inimliku mõõte ja inimesest on ju huvitavam lugeda kui lihtsalt ühest haigusest.
Ja olgu veel ära märgitud arusaadav, mitte liiga keeruline aga ka mitte liigsesse lihtsusesse kalduv sõnakasutus. Tekstis toodud meditsiinialased terminid on lahti seletatud. Hästi kirjutatud ja tõlgitud, ladus lugemine.

Aitäh Triinule kirjastusest Argo raamatu eest.

Raamatu katkend kirjastuse kodulehel
Manni lugemisblogi

esmaspäev, 29. aprill 2019

Tapeet, mis ma valesti teen?

  
Mis ma valesti teen? 

Ärkasin hommikul kell 6 ja lugesin läbi kõik internetis olevad tapeedi paigaldamise õpetused. Teoorias on see kõik väga lihtne: sul on vaja seinu, tapeeti ja liimi. Seinad peavad olema sirged. Mul on nüüd siledad, sirgete seinte saamiseks peaksin kolima. Tapeet peab olema kvaliteetne. Noh. Kui ma mõni aasta tagasi all, elutoas, tapeeti vahetasin, siis ostsin fliistapeedi ja ma ei mäleta täpselt, miks mul tol korral toa tapeetimiseks kuu aega kulus, igatahes fliistapeet ei veni - see on fakt, järelikult ka ei mullita seinas. Ja hiljem avastasin, et ta ülipestav - konkreetselt, vajadusel vee ja vahuse nuustikuga ja on jälle nagu uus. 
Nüüd magamistuba tühjaks tõstes leidsin hunniku tapeedirulle. Mitut sorti, igat 4 - 6 rulli. Milleks, ausalt, ma mõtlesin ja mul ei tulnudki meelde. Mingit loogikat selles ka ei ole, sest kõik toad siin majas on suured, magamistuppa kulub 25 - 30 rulli - ma pole siiani viitsinud välja arvutada. Vaatasime lapsega neid tapeete ja kuna me värvi osas nagunii kokkuleppele ei jõudnud (roosa, ei valge, ei roosa), otsustasime, et aga milleks osta uut, kasutame ära (youtuberite mõjutusel hakkas mu laps hiljuti veganiks (vähemalt neil hetkedel, mil kõht tühi ei ole) ja taaskasutajaks. Sest delfiinid ja pingviinid ja muud elukad, saate aru (kilekott!).  (Üldiselt, me sööme nii või teisiti lihalvähe, kuni ta muna ja piima sööb ja sushikala paistab, ei lähe ka arvesse, kiidan tagant ja seletan, et tähtis ei ole 100 %, iga väikene samm on ka oluline.) Ühesõnaga, otsustasime, et teeme iga seina või sopi eri tapeedilise - meie tuba, teeme, mis tahame. St, minu kodus peab olema vähe asju, tapeet ja tüllkardinad. Ma ei taha värvitud seinu, kotttoole, nahkdiivanit ja hüüdlausetega seinapilte. Maitse asi. 
Aga - see, noh, ei ole fliistapeet. Eile hommikul panin ühe paani seina ja see sai jube. Võtsime lapsega päikest, käisime rulluisutamas ja söömas ja kui ma õhtul uuesti vaatama läksin, oli see paan imekombel täiesti mullivabaks kuivanud. Oh seda rõõmu, enne sauna minemist viskasin veel kolm paani seina. Ja nüüd siis. Need kurat, ei kuivanud sirgeks. 
Ja nüüd ma ei teagi. Selge on see, et ma võtan need maha. Ja teen uuesti. Või lasen teha. 
St, keegi tuttav kuuldses, et ma tahan ise tapeeti panna, kommenteeris, et umbes, et igav on või? Ei ole, mul kunagi ei ole, aga... proovisin seda nüüd mõttes endale seletaga, ega veenvalt välja ei kukkunudki. Aga... raamatupoodides on riiulite viisi raamatuid, kus õpetatakse inimesi igast asju tegema. Nad kõik algavad peatükist: vaata sõber, see on haamer ja see on nael (ja katsekinnaste, - kaitseprillide jms peatükk on veel ees pool - need tuleb pähe panna juba naelaostmisretkele minnes). Nael, sõber, pannakse terava ostaga vastu puitu, õige võte naela hoida on näed selline - ja pildid kolmes vaates... Mulle tundub see kuidagi kummaline. Ma olen maal kasvanud ja umbes eluaeg mõelnud, et kes küll selliseid raamatuid vajab? Kuni ükskord mul oli vaja (peamiselt jonnist, otsekohe) puuriidaalus kokku kruvida ja mul oli alus ja akutrell ja kruvid. Viskasin kontsakingad jalast ja võimlesin terve päeva ja mul lihtsalt ei õnnestunud. Üllatusin ja nördisin, elasin veel teises kohas ja täpsel samal ajal saagis naabritüdruk naaberaias mootorsaega palgist karu välja.
Lugesin just "Trifiidide päeva", seal on üks peatükk sellest, kuidas kari lambaid istus päevi umbes peeru valgusel umbes põhjusel, et ei osanud pirni vahetada. Mulle meeldib omaette asjatada, ma olen avastanud, et ma saan hakkama, mulle meeldib mõelda, et kui - siis mu laps saab hakkama (talle hullult meeldib teha kõike (koos)). Kuidagi. Mõistuse piires. Mul on sada korda lihtsam ise pusida kui võtta kõne töömehele. Lisaks, see on muu kodu, no võtab aega - võtab, aga kelle asi. 
Ikka ei kõla veenvalt. 
Ja sellegi poolest, ma lähen võtan selle tapeedi nüüd maha. Ja panen uuesti. Ja kui siis ka ei õnnestu, lähen ostan uue, siis juba fliistapeedi.Vist. 
Või tellin töömehe. 
No ei saanud parem, aga halb ka tegelt ei ole :)
Aa, kõik nõuanded, kuidas saada tapeet seina, on oodatud. 
Update järgmisel päeval: jee, jee, jee.


neljapäev, 25. aprill 2019

Paolo Bacigalupi ja Tobias S. Buckell "Takerdunud maa"

Paolo Bacigalupi ja Tobias S. Buckell "Takerdunud maa" - täielik põrsas kotis, kummagi kirjaniku nimi ei öelnud mulle midagi, valisin selle järgi, et Goodreadsis keegi kiitis.

Jhandpara impeerium teeb oma viimaseid hingetõmbeid. Pealinn on langenud, samuti mitmed teised tähtsamad linnad. Põgenikud kogunevad Khaimi ja selle lähiümbrusesse, lokkab ülim vaesus ja korruptsioon.
Kõige selle põhjuseks on maagia ülekasutamine. Vanas impeeriumis kasutati maagiat kõigeks - nii õhus hõljuvate imeliste losside ehitamiseks kui ka juurviljanoa teritamiseks või kriimustada saanud põlve ravimiseks. Kuid nagu ikka, igal medalil on teine pool. Maagia pani kasvama okasväädi, sitke ja surmavalt mürgise taime (torgata saanud inimene uinub igaveseks, kuni parasiidid magava keha lagundavad), mis küll aegapidi kuid kindlalt mattis enda alla maad ja linnad sundides põgenema terveid rahvaid.
Khaimi valitsesid karmikäelised ja omakasupüüdlikud Linnapea ja Majister, kuid isegi surmahirmus inimesed ei suuda loobuda võluväe kasutamisest.

Raamat koosneb neljast lühiromaanist, mis kõik kirjeldavad tavainimese elu ja valikuid selles elamiseks ehk mitte kõige mugavamas maailmas. Esimene lugu räägib alkeemikust haige tüdruku isast, kes leiutab efektiivse mooduse võitlemaks okasväätide pealetungiga, kuid peab seda varsti kahetsema, sest valitsejad leiavad leiutisele hoopis teistsuguse kasutusala.
Teine lugu räägib emast, kes asudes otsima oma röövitud lapsi, muutub enesele ootamatult kiiresti rahvuskangelaseks ja vaevatute, enda sarnaste armee juhiks.
Kolmas lugu kirjeldab orbudeks jäänud ja orjusesse sunnitud laste olukorras. Südantlõhestav lugu veresidemetest, õe kaotanud ja leidnud vennast ja usust.
Ja lõpuks lugu tüdrukust, kes võideldes omakasupüüdlike linnavõimudega oma vanemate elu eest ja kaotades nad, leiab endas jõudu edasi minna.

Siinkohal võiks tuua terve hunniku paralleele tänapäevaga, rääkida kliima soojenemisest ja maailmamere reostusest, fosiilkütusest, jäätmetest, vihmametsade hävitamisest, lapsorjusest ja prostitutsioonist, feminismist ja... paljust veel, ma võiks kirjutada pikalt idiootidest, kes ostes poes kimbu banaane, panevad selle väikesesse kilekotti vist selleks, et oleks sangad küljes, et leti juures see kimp mugavalt suurde kilekotti tõsta, kuid ma ei hakka, ilm on ilus ja mul on vaja karuvaarikate seest eelmise aasta väädid välja lõigata. Mis mde, ilmselt tänu okasväätidest loetule, mulle enam nii üliinimliku pingutusena ei näigi, eks. No on küll okkalised, aga mürki ei pritsi ja piisab murutraktorist, et nad kenasti omas peenras püsiksid. 

Mulle meeldis raamat mitmel põhjusel. Loodud maailm (mulle vist maailm meeldibki rohkem, kui lood) on värvikas, loogiline ja kergesti kujuteldav. Detailirohke, seejuures detailid ilmnevad lugude sisse pikitud pisikeste originaalsete argistseenide kaudu ja see muudab teksti elavaks. Tegevust on palju ja ma ei tea, kas ma lugesin kiiremini, kui mõtlesin, kuid minu jaoks pinge püsis - mul oli koguaeg põnev. Sisult üsnagi sünged lood ei lõpe, nad katkevad ning tahaks teada, mis edasi saab. Lootus jääb.  

Käsitletud teemadest, nagu kõik juba aru said, puudutas mind kõige rohkem üksikisiku vastutus keskonna ees. Ökokatastroofidest on kirjutatud palju, nii ja teisiti, aga siin on kuidagi eriti näitlikult välja kirjutatud, et iga kilekott loeb!  iga inimese väikesed valikud on olulised.

Ja veel. Kõik selle raamatu lood räägivad armastuses. Armastus oma lähedaste vastu on kõigi tegelaste, isegi pahade, peamiseks tõukejõuks ja see on  ka kuidagi... aww. 

Jõel kohtub vürtsiturg kartulituruga, mis omakorda seguneb vaseturuga. Õhk on paks purustatud vürtsidest, millele hõiguvad kiitust pikkade mustade õlitatud vuntsidega vürtsipoodnikud, kelle vurrud venivad iga uue lapsega pikemaks. Nende käed on tšillist punased ja kukrumist kollased, nende hingeõhus aga on tunda küüslauku ja pune lõhna. 
Orpheuse Raamatukogu 4/2012, Paolo Bacigalupi "Alkeemik", lk. 25


Teised:
loterii
Ander Skarp Reaktoris
Digital Nerdland