esmaspäev, 1. juuli 2019

Hästi on

Mul on täielik puhkuse tunne vaatamata sellele, et puhkuseni on mõni päev aeg. Nii puhkuse tunne, et käisin täna poes ja ostsin kaks komplekti päevitusriideid ja ühed rannaplätud. Sest järgmine umbes kuu aega ma kavatsen kanda päevitusriideid. Ainult, st kohtadesse, kuhu bikiinidega minna ei sobi, ma minna ei kavatsegi. See selleks.
Veel käisin täna koos lapsega ühe tuttava vanaproua 80. aasta juubelil. Mina, viisakas inimene nagu ma olen, läksin selleks kellaajaks, milliseks kutsuti. St, me sattusime 80 +/- natuke inimeste sünnipäevalauda. Oli... noh, ma naeratasin palju. Kõik laua taga olevad vanahärrad jäid magama kohe, kui kõhu täis said. Vanaprouad olid palju vintskemast puust, magamise asemel lõbustasid üksteist õudusjuttudega erinevatest vanadekodudes. Nad rääkisid nii veendunult ja õuduste suurusega üksteist üle trumbata püüdes, et isegi minu ülijutukas seitsmene (minust rääkimata) pidas targemaks maha vaikida, et minu ema töötab vanadekodus, me nö omame mõningast siseinfot. Aa, ja televiisoris olevat näidatud saadet, kus öeldi, et maakera võib pooleks minna.
- Ja jah, jäämägede vahel on juba mõra sees! Ei tea, mis need inimesed selle pooliku maakeraga siis teevad. Ma usun, et minu silmad seda enam ei näe.
Sünnipäevalt tagasi, päikeseloojangu suunas sõites hakkas laps arutama, umbes:
- Mõtle, emme, kui tulevikus on veel parem elu kui meil praegu.  Vanasti ju ei olnud midagi, poes  ei olnud midagi ja arvuteid ei olnud ja telefone. Aga meil on praegu nii hea ja ilus elu! Ja tulevikus on kõik veel parem! Missugune siis elu on? No mis saaks veel parem olla kui praegu? No jah, me ei saa päris iga päev Kvartalis sushit söömas käia...
Ja rohkem ta välja ei mõelnudki, ka minu utsitamise peale mitte.
- Tädi (nimi) ütles, et pastakad olid küll vanasti paremad.
Sõitsime järve äärde, laps läks ujuma, mina istusin kaldal, Triinu raamat peos, kavatsesin lõpuni lugeda, aga vahtisin selle asemel päikesesse ja mõtlesin. Igasuguseid asju mõtlesin. Ja seda ka, et ainuke asi, mis minu lapse meelest tema elus veel parem olla saaks, on see, et saaks sushit tihedamalt. Oh. Hästi on.

laupäev, 29. juuni 2019

Elus on kõige tähtsam...

Pildiallkirja lisamine

Ärkasin hommikul ootamatust postipakist teatava sõnumi heli peale. Mõni hommik lihtsalt on ilus. Tõin paki ära, tegin kohvi ja mõtlesin, et kirjutan postituse sellest, et jaanipäeva paiku hulkusin ära, mistõttu aiast on saanud heinamaa, aiamaast niisamuti. Tuba on sassis ja ... süda eriti ei valutagi. Karikakardes kraav on silmale ilus vaadata ja mis seal ikka, küll saab, kõike, kunagi.

Aga siis lugesin üle oma maja-unedest rääkiva postituse ja seoses asju täis kappide ja kummutitega meenud üks vana tekst sellest, et ega ma ise ka kogumise patust puhas ei ole (vaatamata hootistele ära viskamis tuhinatele). Lugesin üle, pani naeratama. Kopin teksti siia, naeratage ka või midagi :) '

Mul on maal üks suur kapp, mille nimi on „Minu paberid“ ja see ei tähenda mitte kuhja, sahtli- ega riiulitäit. „Minu paberid“ on terve kapp, milles elavad kõik minu elu paberkandjal olevad tõendid. Ma ei oska pabereid ära visata. Ma võin ära visata ära tüüdanud seeliku, kuid ei ole mingi hinna eest nõus loobuma oma keskkooliaegsest märkmikust. Ma võin vabalt kellele iganes ära anda oma mistahes asja (lähedastele vist tõesti mistahes asja), kuid kui te küsite mult selle luuletuse teksti, mille keegi kirjutas mulle kaheksa aastat tagasi, siis ma annan originaali ja puhta paberi ning käsin: „Kirjuta ümber!“
Sest... käekiri, vana paberi ja võlusõna „originaal..."
Käekirja võlu õpetas mind austama üks ammune sõber. Vanasti, kui ta tegi mulle muusika- või filmiplaate, kirjutas neile alati omakäeliselt peale: „Kunagi sa vaatad seda ja mõtled: see on xxx käsi.“ Selle sõbra käsi (sülitan) elab siiani suurepäraselt koos minu sõbraga, kuid neid plaate katsudes tekib siis veidi ehk sakraalne tunne sellegi poolest. Kuidagi sõrmeotstesse. Nüüd, kui keegi mulle mõne plaadi toob, palun alati, et „Ole hea, kirjuta peale... ei, kirjuta sina ise, oma käega.“ Me ju ei näe üksteise käekirju enam ammu, kui, siis veel vaid plaatidel. Usun, et meil kõigil on inimesi, keda me tunneme aastaid, kuid kelle käekirja me ei tea. Ülejärgmine põlvkond äkki ei teagi enam, mis käekiri on. Mõni kord tunnen end viimase mohikaanlasena paludes tuttavat: „Ei, kirjuta palun ise, oma käega“...
Ma säilitan kõike – arhiivid, tekstid, luuletused, konspektid, joonistused, märkmikud, kirjavahetused minu esimese esimese kursuse loengutest, märkmeid noorsõduri baaskursuse linnalahingust ja reisidelt, postkaarte, kirju, seminaride pabereid. Ja asi ehk polekski hull - nii teevad paljud, kuid lisaks paberihullusele põen väikest korratuse armastust ka – ma tahan, et mu paberid oleksid nii nagu nad on ja ma saan pahaseks, kui keegi tahab, et mina neid „korrastaks.“ Jumal hoia selle eest, et keegi ise neid korrastama läheks. Kõik ülalnimetatud on mul alati segamini. Instituut nagu „Sa ise ei tea, mis sul seal kõik on“, ei ole tõene. Esiteks – ma tean... ok - umbes, aga ikkagi tean. Teiseks - see ei ole oluline.
* * *
Kunagi ma töötasin natuke aega noortega ja muuhulgas mängisime me mängu „Elus on kõige tähtsam... “ See oli üks pikk ja keeruline mäng ja mul oli selle tarvis vaja väga palju pisikesi märkmepaberi lipakaid, millele noored kirjutasid erinevatel ajahetkedel, mis on nende meelest kõige tähtsam asi elus. Peale mängu korjasin ma kõik kirjakesed hoolega kokku. Ja panin ära... kuhugi. Ja nüüd on juba aastaid nii, et leian neid kirjakesi, mis selgitavad, mis siis ikkagi on kõige tähtsam siin elus, erinevates situatsioonides kõikjalt oma paberite seest, nii siin maal, kui kodus. Siin kapis nimega „minu paberid“ leian neid ige kolme minuti tagant.
Elus on kõige tähtsam – olla ilus.
Elus on kõige tähtsam – oskus tunnistada enda vigu.
Elus on kõige tähtsam – olla alati esimene.
Kirjake ammu ja väga kaugele kolinud sõbra käekirjaga:
"Kanti järgi on kaks asja, mis ei jäta iial inimest külmaks – tähistaevas pea kohal ja isiklik moraalikoodeks"

Palgaleht, millel ilutseb number 300 eurot ja sõnapaar "narko eest"... „Täna mulle maksti narko eest“ - ma tegin kunagi mõned teemakohase koolitused. Isiklikus raamatupidamises olen koolituste eest saadud raha märkinud nimega „narkoraha“
Elus on kõige tähtsam – teada oma piire.
Elus on kõige tähtsam – otsustada kõike ise.
Elus on kõige tähtsam – oskus õigel ajal suu kinni pidada.

Siin me kontrollisime noortega, kui hästi me oma kaaslasi tunneme. Mäng käis nii, et küsimustele vastati anonüümselt ja teised pidid hiljem arvama, kellele nende kaaslastest vastus kuulub. Lehekesed vastustega hoidsin muidugi alles:
- Kas sa saad kuulsaks?
- Ei, aga rikkaks kindlasti.


- Kas sa suudad lüüa inimest, keda sa ei tunne?
- Ei. See-eest võin suudelda.


- Mida sa ütleksid kohates uffot?
- Tsau, Siiruviiruline!
(vastuseks pakuti veel „Tsau, roheline“ ja „Tsau, peletis!“, kuid variant „Tsau, Siiruviiruline!“ meeldis mulle kõige enam).

Lähis-Ida kaart.
Jeruusalemma kaart.
Dublini kaart.
Tsau, Siiruviiruline!

Elus on kõige tähtsam – omada ajusid ja osata mõelda.
Arengupsühholoogia konspekt. Konspekt lõppeb rasvaste trükitähtedega kirjutatud sirgeldisega: KÕIK – REGRESSIOON
Elus on kõige tähtsam – mitte eksida.
„Ei tohi mõelda nii, et kui tegevust ei päädi resultaat, siis oli see mõttetu. Kui sa armastad kedagi, siis sa armastad teda, ja kui sa ei suuda talle midagi enamat anda, siis annad sa ikkagi talle armastust,“ George Orwell. Juures trükitähtedega ja paksult: IKKAGI!
Je suis, tu es, elle est, ille est, nous sommes, vous etes, elles sont, ils sont – siin ma õppisin prantsuse keelt. Ülikoolis oli võimalik võtta päris tõsine keelekursus mistahes eriala õppides. Prantsuse keelt mina selgeks ei saanud, pähe jäid vaid paar Baudelaire luuletust ja üks suuuur jupp Hugo "Les feuilles dàutomnest" sai ka pähe õpitud. Kihlveo peale ja issand, kuidas see pähe ei jäänud. Ma laulan seda suvalise viisiga vist korda sada - nüüd püsib meeles tänase päevani. Muidu aga vaid käibefraasid seltskonnas eputamiseks, natuke hääldust ja mõned üksikud reeglid, sõnavara ei ole ega paista kusagilt tulevat.
Elus on kõige tähtsam – tõeline armastus.
Suurelt üle kahe lehe: "Mina olen printsess!"
Elus on kõige tähtsam – teha ainult seda, mida tahad.
Joonistused. Joonistused - see on eraldi teema. Paberiepohhi ajal joonistasin täis kõik, mida oli võimalik täis joonistada. Ma joonistasin kogu aeg, kõikides loengutes, kõikidel koosolekutel, tööl ja igal pool. Paberil on kujutatud midagi hirmsat kihvadega, kiri juure: "See ei ole hunt, see on metssiga". All pool veel midagi sama hirmsat, kuid kihvadeta, allkiri: "Veel üks metssiga, vana". Joonistustest ja joonistamisest üldse võiks teine kord pikemalt.
Intervjueerimise kursuse tarvis koostatud materjalid: muu teksti sees on alla joonitud lause: "Ei tohi esitada küsimust viitega ühesuunalisele vastusele! Halva küsimuse näide: "Kes oli rabi Akiva?" Näide vastuses: "Rabi Akiva oli rabiin""
Elus on kõige tähtsam - oskus mitte järele anda.
Elus on kõige tähtsam - oskus järele anda.

Õppematerjalid - kõikjal.
"Marihuaana"
"Kontratseptsioon. Uued võimalused. Ettekanne." (tõlge eesti keelde)
Poolik koolitöö: "Totaalne improvisatsioon"
Koolitöö mustand märkega: "Patoloogia, mustand, 1. osa", (mäletan, et kusagil samas kandis peaks olema veel "Patoloogia, mustand, 2. osa" - aga ei leia)
"Kui peres elab narkomaan."

Jah :) Narkoraha.
Ma ju mõtlesin kunagi päriselt, et seda maailma on võimalik muuta.
Tsau, Siiruviiruline!

Veel olen saanud raha nt perevägivalla eest. Aga see pole veel midagi - üks minu tuttav saab regulaarselt raha alkoholismi eest. Teine jälle töötab vanglas ja seepärast vastavad tema lapsed telefonis küsimuse "Kus ema on?" alati: "Vangis" Ja kui paljudele meist makstakse hingehädade eest, ei hakka siinkohal rääkimagi.
Veel pakk paberit noortega töötamise ajast. Oleme mänginud mängu "Kes on meie rühmas kõige-kõige" Kõige-kõigema tiitli said kohustuslikus korras kõik grupis olijad.
"Kõige-kõige julgem on Punapea, kõige ilusam on Tiina, kõige lõbusam olen mina!"

Elus on kõige tähtsam – olla iseloomuga.
(aaa)...
Koolitöö "Tennessee Williamsi "Klaasist loomaaed", Laura psühholoogiline portree". Eesimese lehekülje ääres pastakaga: "Tolmune suvi kadus, lainena, peitis end, minu eest... aeglase sammuga, selg minu poole, astub minu õnn, minust kaugele" :D Möh (ausõna - ma enam kunagi ei luuleta).
Vestlustest ajateenijatega:
- Meil oli koolis kodanikuõpetus kohustuslik. Sellepärast pidime käima.
- Kas te kõik käisite?
- Jah. Terve klass.
- Kas oli ka selliseid, kes mõnikord ei käinud?
- Jah. Umbes pool klassi.

- Mina mõtlen - mida ma tahan sõjaväes teha? No ma pean sinna minema, aga mida ma tahan seal teha?
- Ja?
- Ma mõtlen, mõtlen... Koguaeg mõtlen.
- Ja mida sa tahaksid seal teha?
- Ei ole õrna aimugi...

- Mul ei ole siin nii hea, kui seal, aga parem...
- Kui on selliseid eestlasi, kes mõtlevad, et kõik venelased on tiblad, siis mina mõtlen ka niimoodi.
Märkmed ühelt töövestluselt:
- Ma jään kõigile intervjuudele hiljaks. Kohale tulen, aga jään hiljaks. Näiteks eelmisel korral jäin ka hiljaks.
- Palju hiljaks jäite?
- Eeei, mitte palju. Intervjuu oli kolmapäeval. Ma tulin neljapäeva hommikul.

Elus on kõige tähtsam – et sind austatakse.
Apelsin: apelsinikoor
1. kiri: ümbrik
2. õpilane: ranits
3. lind: pesa
4. puu: urg

Ooo - psühhomeetria... oooooo - ohooo.. Ma olen kirjutanud neid teste kilode kaupa nõrkedes nende uskumatust kogusest (üks nende testide idee on selles, et neid tehakse pikka aega järjest, mitu tundi ja kiiresti, mõnel juhul aja peale ja seepärast peab ülesandeid olema hästi palju). Üleval trükitud test on nimega "analoogid" - lähteanaloog on antud ja neljast pakutavast variandist tuleb leida teine loogika seisukohalt täpselt samasugune.
Ajal, mil ma neid kirjutasin, käisin ringi nagu segane pomisedes endale nina alla: "auto - ratas... korter - lauaarvuti... pea - jalad... auk - pauk...", vahtides ringi ja otsides koguaeg midagi, millele saaks veel analoogi leiutada. Täiesti tüdinuna, surmani väsinud, kirjutasin enda lõbuks paroodiaid:

kits: akordion
1. papp: suupill
2. kala: vihmavari
3. ikoon: papuaas
4. koer: viies jalg

või (ausõna - mul on väga häbi, aga näed, paber mäletab):
1. perse: peldik
2. peldik: vihmavari
3. vesi: perse
4. perse: gerbera

Veel meeldis mulle vanasti matemaatika ülesandei välja mõelda - see oli maksimaalne (ja mis kõige tähtsam - legaalne) ruum meie ehk veidi rikutud kuid piiramatule fantaasiale. Oli üks kursavend, kellega koos oli kõige lõbusam: tema mõtles välja ülesande matemaatilise valemi, mina aga kirjandusliku dekoratsiooni. Raamatuid like "Lõbus matemaatika" jms siis veel väga palju ei olnud ja seepärast tundsime end üsnagi esmaavastajatena. Alguses lõbustasime end umbes nii: "AS "Olga ja Orikas" töötab 50 sekretäri. 25 neist on blondid ja 35 lombakad. Maksimaalselt mitu lombakat sekretäri on mitte-blondid?".  "Telesaates "Kühvel" osaleb 10 inimest. Neist 5 on poliitikud ja 7 prostituudid. Maksimaalselt mitu saates osalenud poliitikut on ühtlasi prostituudid?"
Varsti tekkisid meil lemmikkangelased: reamees Tohlakas ja all-offisser Tihlofoss, kelle kohta luuletasime ülesandeid järjega, nagu teleseriaale. Nad koorisid kiiruse peale kartulit, jooksid aia äärt pidi võidu, pildusid võidu konisid prügikasti ja vahest täitsid ka oma otseseid kohuseid: "Reamees Tohlakas ja all-offisser Tihlofoss said käsu värvida roheliseks 14 ruutmeetrit muru. Reamees Tohlakas värvib 3 ruutmeetrit muru tunnis. All-offisser Tihlofoss värvib tunnis 1. ruutmeetri muru, seejuures tööpäeva jooksul ta vaheldumisi tund aega värvib, tund aega suitsetab. Kui reamees Tohlakas ja all-offisser Tihlofoss alustasid koos muru värvimist hommikul kell 7:00, siis mis kell nad lõpetavad?"
Hiljem suundusime kirjanduse rajale: "Anna Arkadevna vaatab mõtlikult temast mööduvat rongi. Rongi kiirus on 36 km/s. Peale seda, kui pool rongi on temast juba möödunud, pistab Anna Arkadevna jooksu rongiga samas suunas kiirusega 5 m/s. Kui pikk oli rong, kui ta möödus Anna Arkadevnast 45. s-ga?"
Veel üks, kaustiku kaanel: "Kuival maal on krokodill Ampsu ja Peeter Panni liikumiskiirused vastavalt 10 km/h ja 20 km/h. Vees on nende liikumiskiirus vastavalt 2 m/s ja 1 m/s. Peeter Pann ütles krokodill Ampsule, et viimane on roheline peletis, mille järel krokodill Amps ajas Peeter Panni taga kokku 50 s, 20 s kuival maal ja 30 s vees." Küsimus on jäänud formuleerimata, kuid ülesande all on kursavenna käega kirjutatud märkus: "Vaja on määratleda algne vahemaa, muidu on nii, et kroks pistis ta kohe nahka." Ja veel veidi all pool minu käega: "Ja ei ühtegi intriigi..."
"Näljane gepard Uno liigub kiirusega 80 km/h. Täissöönud gepard Uno liigub kiirusega 60 km/h. Täissöönud gepard Uno magab"...
Parim ülesanne on minu meelest see, mis algab sõnadega: "Inimsööja-tiiger nimega Krõmpspeaküljest põgenes loomaaiast..." Ülesanne ise ei ole seejuures tähtis, loomulikult sõi inimsööja-tiiger Krõmpspeaküljest inimesi metsikus tempos. Ma armastan Krõmpspeaküljest õrnalt, tänase päevani.
Elus on kõige tähtsam – et sind mõistetaks.
Tsau, Siiruviiruline!...
Kirja mustand kaustikus:
"...saadan sulle kingituseks ühe muinasjutu. Loo autor on üks eakas kirjaoskamatu naine, kes mõtles selle välja oma pisikese hoolealuse meeleheaks, nagu ta ütles, oma "tupsu-nunnu" jaoks (mina kuulsin kusagilt, või lugesin, enam ei mäleta):

Kõnnib tüdruk metsas, kitsukest rada pidi puude ja põõsaste vahel. Korraga kargab põõsast välja kuri inimene, seisab keset teed ja karjub:
- Hakkame kaklema!
- Meie pole sedasi kasvatatud! - vastab tüdruk viisakalt.
Kuri inimene seisis natuke, mõtles veidike, ja kõndis minema - mis tal üle jäi?"

* * *
Akna taga sajab lund. Õigemini on see vist juba vihm. Kummaline on istuda sedasi ja vanu asju lugeda. Kirjad, mis on mulle saadetud 5-8-10 aastat tagasi tekitavad miski ebamugava tunde - nagu võõraid kirju loeks. Isegi enda kirjutatutega on nii... mõni tekitab kohmetust, teine on naljakas ja kolmas loob tunde, et tahaks paluda vabandust.
***
Elus on kõige tähtsam – olla teistest erinev.
Elus on kõige tähtsam – mitte olla teistest erinev.
Elus on kõige tähtsam – et sind armastataks.

Kuri inimene seisis natuke, mõtles veidike ja kõndis minema - mis tal üle jäi?
Tsau, Siiruviiruline!

pühapäev, 23. juuni 2019

Inimesi, imelisi

Kontekstiväliselt, Treski küüni tualetid, pildistatud telefoniga.
Linnaliinibuss suunaga maaliinide bussijaama, minu vastu istub paarike. Kuldses keskeas, suure pagasiga - kohver, kotid, kotikesed.  Mees süveneb hoobilt värskesse tehnikaajakirja. Naine aga katsus kotte, ettevaatlikult ja vargsi, piste käe küll ühe kui teise sisse. Olles kottidega ühele poole saanud, katsub närviliselt ka oma taskuid sättides juhust kasutades toeka rinnapartii mugavamasse asendisse. Olles juba valmis katsuma ka oma kaaslast, peatab juba kaaslase pool teel olevad käe ja küsib:
- Meelis, ega sa mu epilaatorit ei unustanud?
- Ei unustanud, - vastas Meelis tõstmata silmi tehnikaajakirjalt.
Olles üllatunud nii kiirest ja positiivsest vastusest, küsib naine edasi:
- Aga fotoaparaati?
- Anna andeks, Kiisu, unustasin.
Tekkinud vaikuses on kuulda, kuidas kaitseriiv Kiisu nokal teeb klõpsu ja kogu mehhanism libiseb lahingu asendisse.
- Ära muretse, Kiisu, - ütleb Meelis ennetavalt. -  Pildista epilaatoriga...
Mingi pubeka telefonist kõlaval lauljal lähevad sõnad sassi ja tuleb peale köhahoog.
- Ära muretse, - kordab mees, - Ma saan aru, et epilaator ei ole peegelkaamera. Aga on ju Photoshop, küll me ära parandame, - ja sukeldub tagasi, tehnikakirjandusse. 

pühapäev, 16. juuni 2019

Majadest...


Mul on majadega mingi teema. Ma koguaeg ostan neid unes. Täna ostsin jälle ühe. Uue, mõttes seda maja ma varem unes näinud ei ole. Küll aga tean vanureid (tere-tuttavad, ei tunne), kelle käest ostsin põhjusel, et nad vabatahtlikult ja kiirustades hooldekodusse läksid - ei jaksand enam maja pidada. Maja ei ole see, milles nad päriselus elavad.
Räämas, kümneid aastaid kogutud asju täis maja. Metsistunud aiaga, aga linna lähedal, naabrid on nägemisulatuses. Ühes aia nurgas on kümned potid õue suvitama toodud orhideede ja liiliatega, kõik õied valged. Mõttes tean, kellele need ära jagan. Leian kummuti, mis on otsast otsani täis nuge-kahvleid-lusikaid - paarikümne kaupa puntidesse seotud, kasutamata - selge, kunagi, ajal, mil asju osteti lihtsalt sest hetkel poes oli, tagavaraks ostetud. Leian seinakapi täis kangaid, pappkarpide viisi lõngu. Millegi pärast huvitab aed rohkem, kui maja. Kõnnin, näen, et ahhaa, see on hea koht rohelise seinaga lugemiskohaks. Piibelehed, tokkroosid ja kõrged käokingad. Aiamaa on liiga suur, korraks kaalun kartuli maha panemist, kuid saan kohe aru, et rohida ju ei viitsiks. Leian suitsuahju ja kasvuhoone. Kõik kohad on kola täis, mõni mööblitükk on huvitav, kui üle värvida, saaks asja. Ja nii pikalt edasi...

A ja siis veel pildid maja seintel. Väga vanadest fotodest üha uuemateni, terve sugupuu võõraid inimesi. Mis nendega teha? Ära põletada? Keegi on neid hoolega kogunud, veider, et neid nüüd järsku enam vaja ei ole... Koguaeg mõtlen, millest alustada, millest...

Aastaid näen unes ühte teist maja. Suurt, sopilist, huvitavat ja veidi ohtliku. Millest ohutunne, ei taipa. Maja sisemus on veidi parimate kunstnike poolt kujutatud Baba Jaga maja sisemuse sarnane. Mööbel on valdavalt käsitsi valmistatud, paljud esemed kõveratest toigastest kokku klopsitud, kuid seda oskuslikult. Kõik on naturaalne, kaltsuvaibad ja vitstest punutud lühtrid. Kapid ja kummutid on täis peamiselt vanuse tõttu väärtuslikeks muutunud esemeid - ehtet, kodu ja käsitöötarbed. Kaunites raamaides peeglikesed ja sõrmkübarad. Mitu korrust, veidi kääksuvad trepid. Kellele maja kuulus ei tea, milline on maja ümbrus samuti mitte. Aastast aastasse käin mööda tube ja soppe, avan kapi uksi ja sahtleid, keerutan käes võõraid asju, rõõmustan nende üle ja samas tunnen hirmu, mida ei oska põhjendada.

Ja mõned veel...
Päriselus olen ostnud kaks maja, ühe pärinud ja ühe saanud tehinguna.  Elanud olen neis, mis ostetud. Ükski maja pole olnud tühi, omanikud on läinud alati kõik maja jättes - mööbel, nõud ja raamatud. Aiatööriistad, kodutekstiil. Kui ma esimese maja ostsin, siis ma olin nii vaene, et kui majal ei oleks juba kardinaid ees olnud, oleksin elanud ilma. Oleksin maganud põrandal ja samas ka söönud. Samas, maja ostsin kevadel ja toitusin terve suvi peamiselt püstijalu, sest peamiselt aias kasvavatest ploomidest. Muru niitsin kuuri alt leitud vikatikaga - st, linnaäärne rikkurite linnaosa - naabrid lõbutsesid. Aga mitte eriti pikalt :). Teise, praeguse maja ostmise järel, olles kõige muu hulgas toonud pööningult alla kolm komplekti vanu autoistmeid ja mõned voodimadratsid, välja kaevanud sauna põranda alt hunniku rauda, sh ühe Riga pesumasin, viinud tubadest välja kolm laiaks magatud diivanvoodit ja kõike, kõike, kõike, otsustasin, et ma enam kunagi ei ole nõus ostma maja, mis ei ole eelnevalt tühjaks tehtud.

Samas, ma ei plaani kolida. Minu siia istutatud viljapuud hakkavad juba kandma ja hekid juba varjama. See on suur asi. Aga unedes noh, unedes on ikka majad...

neljapäev, 13. juuni 2019

Julian Barnes "Aja müra"

Hakkasin seda raamatut lugema väikese eelarvamusega. Esiteks põhjusel, et Barnes on kirjanik, kelle kohta ma olen lugenud palju head, samas, minu jaoks võõras, olen tema raamatuid käes keerutanud ja alati riiulisse tagasi tõstnud - alati on midagi muud rohkem köitnud. Teiseks, kui mõni hea ja armastatud kirjanik hakkab kirjutama teisest kultuuriruumist või - kontekstist, eluolust vms, juhtub ja üldse mitte harva, et tekivad sisse piinlikud vead, pinnapealisus, ülemängimine vms ning lugeja saab aru, et ahah, ta ei tea või ei mõista. Sel põhjusel mina venelasena püüan mitte lugeda eestlaste kirjutisi, kus nad räägivad Eesti venelaste elust ja olust, veel hullem -  arusaamadest. Mentaliteeti, mingisuguseid grupi siseseid nüansse on kõrvaltvaatajal üsna raske tabada. Tulemus on reeglina ebamugav või tragikoomiline. Aga see selleks. 

Barnesi pärast väga muretseda tegelikult ei olnudki vaja -  on ta ju vene keelt õppinud ja Šostakovitšit 50 aastat kuulanud ja armastanud. Siiski 100 % tabamust Nõukogude Venemaa osas loota ei julgenud. Aga, raamatu lõpus sõin oma mõtteid, Barnes sai hästi hakkama.

Lugedes Goodreadsi arvustusi jäi silma, et paljud lugejad olid pettunud ega saanud aru, kus siin siis see Stalini Venemaa atmosfäär on? Vana Euroopa heaoluühiskonna valged inimesed ootasid värvikaid verise terrori kirjeldusi, valuskirsipunaseni välja. Verd ikka nii, et igaüks näeks, nagu madam Toussaint õuduste toas - siin on meil massihukkamised, siin aga tapab Stalin parasjagu oma poega rahutukstegeva muusika saatel.
Barns rääkis Šostakovitši loo palju jubedamalt ketšupit kasutamata. Raamatu toon on argine, kiretu ja võib-olla isegi hall. Raamatus käsitlevad teemad on nii mõõtmatult suured, et jutustajal ei ole vaja eraldi välja karjuda, et aeg on selline ja müra... Raamatu peategelane istub hirmu kupli all, kus iga tekitatud hääl muutub niigi kõrvulukustavaks heliks, mis köidab võimude tähelepanu tema isikule ja tema muusikale. Seepärast räägitakse nii maha laskmistest, muudest õudustest, Hrennikovi hirmust Stalini ees jne monotoonselt, insideri vaoshoitud häälega - me oleme teiega, Dmitri Dmitrieviš ja teame, liigseid seletusi ei ole vaja. Selline tasane, selge ja selgelt argine, köögilauatagune isegi, toon õhkab kohati sellist äratundmist ja õudust, et mingeid konkreetselt punaseid pintslilööke ei olegi vaja.

Lugu, Šostakovitši kirjanduslik biograafia, koosneb kolmest osas. Iga üks neist meenutab hiiglasliku jutumulli, mille Barnes omastab heliloojale tema kolmel erineval perioodil. 1039. aastal, öösel,  seisab Šostakovitš lifti juures ja ootab, mil talle järgi tullakse. 1949. aastal lendab Šostakovitš New-Yorki, kus veedab neli päeva celebrity rollis. 1960. aastal astub Šostakovitš parteisse. Lifti juures, lennukis ja sohvriga autos Šostakovitš seisab, lendab ja sõidab tassides endaga kaasa pagasit mälestustest ja ebamugavatest mõtetest sellest, kas, olles jäänud ellu - on ta argpüks või mitte.

Šostakovitši suu läbi ütleb Barnes, et kangelane on vaja olla vaid korra ja tihti mitte väga pikalt. Pikalt kangelased ei ela. Kuid kas me saame nimetada argpüksiks inimest, kelle kangelaslikkus ei oleks tapnud mitte üksnes ainult teda - see oleks ju lihtne,  vaid ka kõik tema lähedased ja sõbrad. Või veel hullem, poleks tapnud, kuid oleks tinginud nende laagrisse sattumise. Šostakovitš kardab ja elab, peab ettekandeid ja kirjutab alla pabereid, sõidab, lendab ja seisab oodates surma. See on lihtne lugu, kuid, nagu me kõik aru saame, just neid lugusid on kõige raskem rääkida. Üks väikese suure inimese hirm, kes õnnestub suht kogemata ellu jääda oludes, mis ei ole elamiskõlbulikud.

Barnes on skalpelliga üles kirjutanud üles suure jupi Stalini Venemaa olemusest. Ja midagi olulist veel. Mälust, mälu olemusest ja ebakindlusest (oli siis kuldses Krimmis kuldne armastus või ikkagi vaid rosmariini lõhnaline ersats-mälestus - olge lahke, mäletage). Ja veel üksiku, õigel ajal surma eest ära lipsanud inimese surma ootususest. Ja on veel üks gogollik (?) tegelane, halli kõik huvitavad varjundid, võõra aja müra ja muusika, üks Moupassanti jutuke, mõned sümfooniad ja isegi paar shakespeareliku kurjamit, kes tekivad korraks ja kaotavad värvi kiiresti "Pravda" artikli varjus.

See on hea, liigse irooniata ja ilustamata kirja pandud, läbitunnetatud ja lõpetatud raamat. Ma ei hakka süvenema tekstis toodud ajaloolistesse faktidesse, ei Šostakovitši eluloo seisukohalt - helilooja kohta on vähe teada, levib mitu erinevat versiooni. Ega ka Nõukogude Venemaa ajalukku. Ma peast ei tea, kuid tunde järgi kõik justkui klapib ja olgu nii.

Barnes pühendas selle raamatu oma abikaasale.

Teised:
Sehkendaja
Marca 
Priit Hõbemägi Eesti Ekspressis
Anne-Mari Vunder Lugemiselamustes
Eneken Laanes Sirbis
Jan Kaus ERR.ee lehel

reede, 7. juuni 2019

John Wyndham "Trifiidide päev"



Mulle vist juba meeldivad igast antiutoopiad ja postapokalüpsised - rasked moraalsed valikud, väljapääsmatud olukorrad, lootusetus ja meeleheide. Tõsi, üldjuhul on "maailmalõpud" küllaltki ühetaolised - mõni tundmatu viirus - zombid, naabritest tulnukate rünnak või mõni looduskatastroof. Seda ägedam oli lugeda "Trifiidide päeva" - raamat uskumatust asjaolude kokkulangevusest.

Nii siis, inimesed ( kusagil NSVL-s) aretasid uue õli-taime, mis levis ootamatult vabasse loodusesse. Nii rahvas kui ajakirjandus hakkasid uusi hübriidtaimi trifiidideks nimetama (kolmjalg siis vm). Üllatuslikult osutusid taimed osaliselt arukateks, veidi õppivõimelisteks ja kollektiivset teadvust omavateks. Ja veel, taimed oskasid kõndida, sõna otseses mõttes, liikusid ringi oma kolmel jalal otsides paremaid kasvutingimusi - viljakamat pinda, rohkem toitu või vette. Nii, ja justkui sellest kõigest veel vähe oleks, kasvatas täiskasvanud taim endale mürgise astla, mille löök tapab kergelt suurema looma või nt inimese (eesmärgiga see ära süüa). Paljud inimesed, eriti troopikas, said taime tõttu kannata. Kuid inimene, looduse kroon (hahaha), on teadu poolest kohanemisvõimeline ja nii seegi kord. Ohjeldamaks tigedaid taimi lõid inimesed spetsiaalsed farmid, kuhu siis taimed aheldati. Loomulikult leidus ka hulgaliselt eksootikasõpru, kes pidasid küll - pügatud astlaga, kuid siiski, ohtlikku taime oma iluaias. Ja kõik justkui toimis ja oleks toiminud edasigi kui poleks olnud... komeeti.

Maa lähedalt möödus komeet (mis oli tegelikult hoopis hättasattunud sõjaline sputnik), ning inimesed üle terve Maa jälgisid imekaunist meteoriitide satu. Järgmisel hommikul oli 99% Maa elanikkonnast pime. Inimeste ike alt vabanenud trifiidid murravad vabadusse, paljunevad, adapteeruvad ja alustavad jahti abitutele inimestele. Üksikute, peamiselt juhuse tõttu nägemise säilitanud inimeste ees kerkib hoobilt nimekirja täis küsimusi: kas aidata pimedaid - karjade viisi pimedaid, nälgivaid, nõrkevaid inimesi? Kõiki aidata nagunii ju ei suuda. Või lahkuda märkamatult, päästa end ja endasarnaseid ning katsuda siis maailm uuesti täis sünnitada? Pimedaks jäänuna - võidelda või valida mõni kergem tee? Kas otsustada üksi enda eest või ka oma lähedaste eest?

See on üsna õhuke raamat, 200+midagi lehekülge, kuid mahutab nii mõndagi. Kõndivad röövtaimed, katk, lugematu arv pimedusest ja loogiliselt - näljast hullunud inimesed, orbudeks jäänud lapsed, tühjaks jäänud linnad, hirmunud ja seetõttu kõigi pihta tuld avavad nägijate laagrid või baasid. Päris võimas. 

Raamatul on kaunis avatud lõpp. Mis saab tegelastest peale saarele kolimist? Kas neil õnnestub luua täiesti uus ühiskond, inimkond isegi äkki? Kas nad suutsid leida rohtu trifiidide vastu? Kes teab, kes teab...
Ainuke, mis mulle raamatus ei meeldinud, oli armastuse teema. Kuidagi järsk ja ebaloogiline. Kes, öelge mulle, no kes sellises, no kaoses sisuliselt, armub? Muus osas,  lugesin, et raamatul on järg ja et selle järgi on tehtud nii filme kui seriaale - rõõmustasin. 

Teised:
loterii

neljapäev, 6. juuni 2019

Kroonikaid... või nii..

Ivan Konstantinovich Aivazovsky "Laine"
Ma olen internetist kuidagi välja kukkunud ja vist ei tundnud puuduski. Olen teinud tööd, juba mitu kuud jutti, kusagil võimete piiril, palju tunde ja intensiivselt, ja nii on hea, nii oli hea. Nüüd võib juba suvepuhkuseks valmistuma hakata.
Igatahes, mõni päev tagasi istusime sõbrannadega meist ühe köögis. Tähistasime asju, mida vahepeal tähistada ei ole jõudnud, Kuuba muusika ja tekila pisikestes pitsides, neljakesi, targad ja ilusad, tublid ja väga purjus. Kõige noorem meist kaebles pikalt oma pereelu üle, mida ma siinkohal ümber ei räägi - nii palju aega ei ole mul iial. Meie, ülejäänud, istusime vaikides, seedisime kuuldut.
 - No mis te arvate? Noh, öelde nüüd... midagi, mis mõtlete! - ei jätnud pesamuna järgi.
Mõelda ei olnud seal, ausalt öelda, midagi, kuid kortsutasin kohusetundlikult laupa ja tean, et oleks botoks võimaldanud, oleksid teisedki kaks kortsutanud.
 - Kuule, - andis üks meist alla, - sa nagu tõsiselt ei saa aru, mida see tähendab, kui su mees ei helista sulle tagasi, ei vasta kõnedele, ei reageeri sõnumitele ja hoiab sust üldse eemale?
 - Ei, - torises pesamuna, - ei saa.
- See tähendab, - alustab üks, ja edasi ütleme kooris, nagu oleksime harjutanud, - ET TA EI TAHA SINUGA RÄÄKIDA.
***
Paar tundi hiljem ütlesin peopesaga lauale lüües:
- See laev läheb põhja! - ja lahkusin, köögist vannituppa.
Tavaliselt, kui juhtub, et alkoholi saab palju, tekib mul korraga kaks soovi, esiteks - lasta magu loputada ja teiseks minna vette pikali. Kõige parem on nii, et külm vesi vanni, ja kuum vesi jooksma ja katsuda selles lahustuda nagu suhkrutükk tees.
Umbes kolme tunni möödudes saan ma tagasi oma keha ning esemed minu ümber omandavad piirjooned. Ma muutun vastikute organite kogust tagasi inimeseks, maailm lõpetab pöörlemise ja mulle meenub minu nimi, tihti isegi guugeldamata.
Sõbranna korteris ei olnud vanni, kuid sügav duššialus oli täitsa olemas. Hea on olla 1.64. Ma mahtusin sinna kenasti, tõmbasin end kerra ja keerasin dušši käima, kõige laiema režiimi peale.
Millalgi hakkas palav, avasin kabiini ukse ja panin pea jahedale kahhelpõrandale.
St, kõrvalseisjale võib tunduda, et see pole kõige mugavam asend kainenemiseks, nt sõbranna vahtis mind nagu... (sõnavara on väike), aga tegelikult on tehtav ja täitsa ok.
- Tilda, - kolkis sõbranna uksele, - tee uks lahti.
- Mul on kõik hästi, - vastasin asjalikult.
- Sulle ainult tundub nii, - ei jätnud sõbranna järele, - vesi on juba esikus, see laev ei lähe põhja metafooriliselt, see juba läheb päriselt ja võtab veel naaberkorterid ka kaasa!
Siinkohas oleks ju võinud taibata, et vesi lahiseb duššikabiini lahtisest uksest otse põrandale, kuid ma olin taastumise ebatäielikus molekulaarses staadiumis.
-Tilda, - rääkis sõbranna spetsiaalse hella häälega, - enne kui sa haihtusid, sa helistasid sõbrale ja kutsusid ta minu poole ja lükkasid siis telefoni välja. See sõber on nüüd rõdu all. Mis ma teen? Näitasin sõbrannale umbes viipekeeles, et mul ei ole praegu midagi, millega rääkida ja ammugi mõne mehega. Nii et palun vii mind voodisse ja räägi siis temaga ise.
- Kuidas sõbra nimi on? - täpsustas sõbranna.
- Umbes Toomas, - vastasin mina.
(tegelikult oli umbes Tõnu ja ma tunnen teda juba umbes eluaeg)
***
 Võimalik, et ükskord ma upun, õnnelikuna.