neljapäev, 15. november 2018

Niisama, siilid, sipelgad ja jobud

Kohvikus, viisakalt riietatud mees, kallutades end veidi noore saatjanna poole, räägib väga tõsiselt:
- Ma kardan siile!
- Tõesti? - ei suuda neiu uskuda.
- Kardan! Lapsepõlvest peale. Nad levitavad marutaudi ja neil on need, parasiidid!
Neiu, võimalik, et pidades oma kohuseks vestlust üleval hoida, jätkab veidi järele mõeldes:
- Aga mina - sipelgaid!
- Miks?
- Vastikud. Hammustavad.
- Jaaa... - venitab mees ebalevalt. - Me elame hirmsal ajal.
Mul tekkis kohutav isu astuda lähemale ja tunnistada, et olen eluaeg mannekeene kartnud, et sugulashinged ju - teeme klubi, või midagi sellist... aga nad vaatasid teineteist nii armunult, et ei tihand, segada.

*

Suurema kondiga suitsetav naine pargis telefoni:
- Sa oled ju jobu! Täi-e-lik! Jobu! Tõesta mulle, tõesta!, et sa jobu ei ole!
Kaasvestleja ütleb midagi või siis ei ütle - ma ju ei kuule :)
- Seda ma arvasingi! Sa ei suuda! Jobu!
Kaasvestleja leiab lõpuks väljapääsu - lõpetab kõne.
Naine hüüab mitu korda närviliselt telefoni "Hallo!" ja vaatab siis helendavat ekraani. Seejärel, silmnähtavalt üllatunult:
- Milline jobu!

Jah, mõtlesin mina, üllatus missugune.

teisipäev, 13. november 2018

Niisama, rist ja viletsus

"Tango", Eloise Carpet, Prantsusmaa
Mitte, et mul aega ei ole. Lihtsalt asjade tegemine ja olemine võtab hetkel tavatult palju aega ja jõudu. Ärevus kumab veel läbi ad-de seina ja...

Ma olen viimastel kuudel palju jalutanud. Mh põhjusel, et kõigele lisaks õnnestus mul selga vihgastada. Kodus, saunas, keerasin kuidagi ja mõtlesin mitu minut, et ilmselt nüüd jäängi kõveraks. Millimeeter haaval sain lõpuks püsti, kuid vaatasin just täna, et valuvaigisti purk saab tühjaks homme, kuid elada ma nendeta veel ei saa ja pole üldse tunnet, et mitme nädalaga midagi paremaks oleks läinud. Mingi hetk oli hirm nii suur, et õpetasin oma seitsmeaastase ahju tuld tegema ja nuudleid keetma.  Täna on ikkagi juba parem, laps nakatus kokkamise pisikusse, sööme iseveeretatud (küpsise)trühvleid ja poolfabrikaatidest kokkulapatud pitsasid.

Ja ma muudkui jalutan. Kontsadel (jonnist) ja tuules, aeg ajalt on veel keeruline jalule jääda. Tunne on nagu kõnniks lumepuruses klaasist kuulis - mitte, et seda raputataks, pigem veeretatakse kergelt ja ma käin mööda kitsaid radu tõugates end aeg ajalt lahti puude või seinte najalt. Ettevaatlikult sätin jalgu, katsun kontsaga kive, otsin Braille kirja enne, kui jala päris maha saan.

Kõnnin ja mõtlen, et ma ei näe kohta, kust käesolev ebastabiilsus alguse sai või elujõudu ammutab. Kindlasti kusagilt seest, sest objektiivselt - Maa peaaegu et ei värisegi.

Ma olen umbes eluaeg _tulnud_ koju, teinud kiiresti kõik, mis hädapärane ja läinud jälle.  Ostnud järgmise pileti mõnesse järgmisesse võõrasse riiki ja hüppanud välja argipäevast, nagu hüppavad veest pääsukalad.

Kalad hüppavad tuulde ja sädelusse, nii minagi. Tihti. Va neil juhtudel, kui vajusin kuhugi, kitsusesse, pimedusse, kus aega ei ole. Nagu konstruktori detail, mille ma umbes viiesena kaotasin. St, st... käisin ükspäev vanaema majas, istusin iidsele diivanile, toppisin sõrmed tolmuse polstri vahele ja seal - kulunud kommipaber, tolm ja kolme kruviauguga plaat, mida mul elu tagasi nii väga vaja oli, et kraana kokku kruvida. Plaadi jaoks ei ole aastaid, ta ei ole tuhmunud ega isegi märganud, et oli ära kadunud ja muutunud ebavajalikuks.

Minagi veetsin oma päevi võõraste diivanipatjade vahel tajuma aja kulgu. Või tajudest mõnd võõrast aega, mis kulges hoopis teisiti. Siis aga, jõudmata kohaneda või koguda karmat, sõitsin jälle minema.

Nüüd tundus pikalt, et olen seal, kus ma juba ammu olla tahtsin ja tundub, et pean seda reaalsust omaks ja parimaks hetkel võimalikest, isegi maitsetaimed istutasin  aeda - ammu. Mul ei ole varasemalt ühtlaselt kulgeva elu kogemust - kohata sama hommikuvalgust samast aknast päevast päeva, üks kuu teise järel. Ärgata ja teada, et eile lahendamata jäänud probleem ei ole kadunud või ära jäänud; kolm nädalat tagasi kokku lepitud kohtumine ei ole tühistatud; suhted arenevad; kassid kasvas suureks.

Istusin ükspäev peegli ees, vaatasin, et olen paari haiguskuuga märgatavalt vanemaks jäänud. Aeg märkas mind ja teab nüüd, kust leida. Tahtsin nutma hakata, siis aga mõtlesin, et äkki polegi halb. Esialgu ehk lihtsalt võõras. On ju võimalik, et ma õpin ja ei kõigu siis enam nii hullult radade labürindis ja maitsetaimed... elavad talve üle. No olgu kas või piparmünt.

Seniks koban poolpimesi kive ja katsun seinu, minu kohal ujuvad pilved ja tuul tõukab tagant. Ja... ma ei tea, saaks lahti järjekordsest külmetusest, hakkaks rõõmsaks tagasi.

kolmapäev, 7. november 2018

Kirjad kirjutatud õlal


Yoshinori Mizutani, Jaapan

(arhiivist)
Ükskord mul oli üks meessoost sõber, keda tegelikult ei olnud. See oli üks pingelisemaid ja kirglikumaid suhteid minu biograafias. Mõnikord ma igatsen teda sedavõrd, et ta tekib uuesti, sest... vaadake, tõelist sõpra, erinevalt näiteks armukesest, ei ole võimalik tahtejõu pingutusega soetada. Küll aga virtuaalset. Ma räägin, kuidas mina sellise sain...

"Mul on täiesti ükskõik -
kus olla
üksildasena"
Keegi kirjaneitsi, võimalik, et Tsvetaeva.

Ma olen alati tahtnud endale täiskasvanud sõpra. Või ei, ma valetan ja see on lubamatu. St, mitte et üldse, kuid mitte päris esimeses reas. Veel mõni aeg tagasi ei pakkunud täiskasvanud mulle mingisugust huvi, sõpru aga polnud vaja. Ma tahtsin veeta oma päevi noorte meestega. St, ei, kui ma juba otsustasin täpne olla: tahtsin veeta oma õhtud noorte meestega, ööd - üksi, hommikud - magades, päevad - jalutades. Viimastel aastatel, peab ütlema, on tekkinud ka mingid daamid. Ühel hetkel avas naiste maailm, varasemalt vaenulik ja ebahuvitav, minu ees oma uksed. Varasemalt, kui mul oli vaja lahendada mistahes probleem, otsisin silmadega mõne mehe, keda on võimalik võluda ja kes siis korraldab kõik. Ja nad iga kord leidusid ja nad iga kord, tõepoolest, korraldasid. Nende selja taga olevatesse rahulolematutesse varjudesse ma reeglina ei süvenenud.
X-hetkel ma tüdinesin ja hakkasin tegema kõike ise. Ja need kahvatud varjud astusid kaheksatena välja kolmnurksete siluettide varjust, omandasin keha ning osutusid täiesti sõbralikeks ja kordi usaldusväärsemateks kui minu endised liitlased. Nüüd otsin alati umbes keskealist naist, kellega saab kokku leppida üksnes paari fraasi ja pilguga - ilma igasuguse erootilise alltekstita, konkreetselt asja osas ja tuluke tema silmis tähendab siis vaid üht: ta sai ülesandest aru ja kiirustab seda lahendama nii hästi kui tema võimuses on. Isegi siis, kui ülesandeks on tuua mulle selle kohviku kõige huvitavam dessert, rääkimata muudest, tõsistest ja igavatest juhtumistest, mis sunnivad mind rahvarohkeid kohti külastama.
Eelmises lõigus ma jälle valetasin, kuid lõhkuda rütm viivitamatult ei olnud minu võimuses, seepärast ma täpsustan: mitte "tüdinesin," muidugi. Lihtsalt ja vist esimest korda elus minusse nii muuses ei armutud. Minu pettumus oli nii suur, et keerasin neile selja, kõigile neile - suurtele ja karmidele meestele ning peitsin end hellas naiste maailmas, lohutasin end pehmuses, varjusin laiade seelikute taha, uinusin pimedas kapis, seniks kuni seal, väljas, keegi mu ära kaotas ja isegi ei otsi.
St, isegi kõige sügavamas kurbuses ei tulnud mul mõttessegi loobuda seksist. Kuid ma mõtlesin siis, et kui ma ei saa magada kellega tahan, siis mis vahet seal on, kellega ma magan. Endiselt, meestega - see on tehniliselt mugavam, kuid polnud enam oluline, millistega. Mulle ei meeldinud mitte keegi (täpsemalt, see ainuke, kes meeldis, ei olnud tol hetkel kättesaadav) ja tuli leppida sellega, et magan nendega, kes vähemalt vastikud ei ole.
Ma leppisin oma täbara olukorraga - sest see katastroof, kui ma nüüd mõtlen - asendaski armukesi, kui nüüd järgneda pasjansi lihtsale loogikale, mitte enda sümpaatia - antipaatiatele. Ükskord ma viskasin käest poti poisi ja asendasin risti kuningaga. Sügis oli juba, roostekarva lehed pudenesid puudelt, langesin jalge alla ja mulle tundus, et saab ilus, kui järgmine on eelmisest tumedam ja vanem.
Meie esimene voodi seisis jahtunud kriuksuvas suvilas - ma ei viinud kunagi neid ühesuguselt võõraid inimesi enda koju, mis seisis tühjana ajast, kui minusse ei armutud. Ma olin veendunud, et ma võin magada kellega juhtub, kuid koju ei tohi keda juhtub lubada. Mõnikord ma käisin nende kodudes, kuid sellel olid seal mingisugused asjaolud, seepärast me leppisime kokku, et sõidame sel esimesel korral suvilasse. Ma nüüd alati lepin eelnevalt kokku, ajast, mil minusse ei armutud, sest nii kulub vähem aega ja ma ei taha kulutada nende inimeste peale rohkem, kui on hädavajalik. Kõike - aega, jõudu, rahutust - kõike kriitilise miinimumini.
Akna taga oli kuu, valgustas raagus oksi, varjud üle minu keha, siis üle tema keha. Ta lamas selili, ma sättisin end tema õlale, istusin ja jälgisin, kuidas meie higi kuivas minu kehal. Kuidas kaob värin põlvedest ja hingest, kuidas taastub südame rütm ja hingamine, erutus asendub kuulikindla rahuga. Ja siis, keset tavalisi füsioloogilisi tundmuste ma sain kätte tunde, sabast, nagu püütakse uruhiiri sügiseses suvilas.
Püüdsin kinni, tirisin valguse kätte ja tundsin ära ammuunustatu: see inimene meeldis mulle. Ma olin nii harjunud sümpaatia puudumisega, et unustasin maailma lihtsaima asja: kuidas see on - pikutada voodis sellega, kes meeldib.
Sain aru, et see on hea. Tõstsin pea ja vaatasin, milline ta siis on, hm, ilus isegi. Ja tark. St, kuupaistel ja alasti on peaaegu kõik mehed lollid, peale selle, kes minusse ei armunud - kuid mul oli meeles, et see, päeval ja riietega tundus üsna arukas. Ja siis ma tahtsin rääkida, viivitamata - see oli teine asi, mille ma unustasin ajast, mil minusse ei armutud. Sest seda on liiga palju - teavitada neid kõigist oma mõtetest, lobiseda, paljastades lolluse roosakad voldid, lohukesed loogikas ja märjad hauad hirmudega.
Nüüd aga tundsin, et ma saan, nagu linnuke, laulda istudes tema õlal ja see oli nii imeline, et ma hakkasin naerma. Naersin ja ütlesin: on aeg.
Me istusime autosse, sõitsime linna ja läksime lahku, väga õrnalt, palju õrnemalt, kui teistega.
Ma viisin ettevaatlikult koju sooja, mille temalt kaasa sain, magasin sellega kogu öö ja hommikul otsustasin, et ma tahan omada täiskasvanud mees-sõpra. Selleks, et saaks rääkida - kaevata, kiidelda, küsida rumalaid küsimusi, nõuda lohutust ja kõike seda - tõstmata pead tema õlalt.
Seepärast kogu sellele oktoobrile järgnenud talve ma kirjutasin üles kõik, mis ma tahtsin öelda sellele inimesele - esimesele, kes meeldis mulle alates sellest, kui... Kahju ainult, et ma pidin iga järgneva jutu alustama sõnadega "Tead, kallis..." - kuid mul jäi nimi küsimata ja pärast oli juba hilja...

(veebruar 2015)

esmaspäev, 1. oktoober 2018

Küsimusi, uitavaid...

Üks maastikuarhitekt disainis ühe kuulsa sportlase aeda. Tööd kureeris sportlase naine. Kureeris episoodiliselt, kuna oli väga hõivatud, töötas päevas 8 tundi, hommiku kella 10-st õhtu kella 19-ni, lõunapaus sisse arvutatud, nagu töötaval inimesel ikka. Ja ta töötas kõvasti, ma ütleks, et kogu hingest ja seda peamiselt oma keha kallal/ja või nimel – 5 h päevas spordisaalis, 3 ülejäänut ilusalongis. Puhkepäevadeta.
Sportlase naisele meeldis kõik ja seda sõna otseses mõttes – maa-ala oli suur ja seal leidus kõike – karikakrast palmini. Kuni ühel hommikul jooksis naine disaineri büroosse karjudes: AAAAAAAAA... Võttis mitte eriti sportlikul disaineril energiliselt küünarnukist ning enam mitte karjudes, kuid värisedes üle keha, küsis:
- Miks te SELLE sinna tõite??!
Pool tundi hiljem sportlase väikeses tagaaias selgus, et SELLEKS osutusid kaks süütut, kuigi kasvult kopsakat, luuderohu istikut (Hedera canariensis). Disainer mõtles dekoreerida nendega andetult ehitatud külalistemaja betoonseina.
- Meestepeletaja!!! Te tõite mulle meestepeletaja!.. Mida te üldse mõtlesite? Ei mõelnud?!! MEESTE- PE-LE-TA-JA!! – karjus kuulsa sportlase naine arusaadavatel põhjustel - kõik tema töötunnid on ohustatud, nii palju higi ja… küünelakki.
Sportliku perekonnaõnne nimel eemaldati mehi peletavad taimed peenrast viivitamata, paigutati spetsiaalsesse sõidukisse ja viidi ära. Või noh, toodi minu poole, minu aed on hüljatud taimedele nagu Euroopa Liit pagulastele - alati avatud. Meenutades sportlase naist maastikuarhitekt vihaselt, mina pigem lõbustatult, valisime hoolikalt  koha ja istutasime maha. Esialgu taimed kasvasid. Millalgi läksid mul meelest ja täna vedasin komposti. Sest taimed on nähtava põhjuseta ära surnud. Mõtlen siin nüüd, et kas on võimalik, et sportlase naisel oli õigus ja minu juures surid loomad taimed puhtalt tegevusetuse tõttu, igavusest...

reede, 28. september 2018

Niisama

Infoks: ma ei ole kommentaaridele vastanud, sest ei ma ei saa kommenteerida oma blogi, mh anonüümsena, proovisin mitmest erinevast seadmest. Põhjust ei leia. Nii et... ei teagi, mis saab. Postitada veel saan, aga pole midagi tarka öelda. Upd: proovisin: teiste blogisid saan kommenteerida. Ainult enda oma ei saa, no... seletamatu.

Puhkus saab kohe otsa, laps on kaks päeva iseseisvalt koolist koju tulnud. Küll - eile tassis koju kaasa ka kõik need asjad, mida kaasa tassida vaja ei ole ja täna veetis poolteist tundi sõbraga pargis kooli puhvetist kaasa ostetud rämpsu süües. St, peale kooli jäi kooli lähedale parki piknikule. Oh.

Ja mul on ... sügis kuidagi. Praegu on kõikse ilusam - poeetiline, suursugune, saladuslik. Kõik see kostüümide pidev vahetumine ja kiiresti muutuvad tujud. Värviliste lehtede kimbud, nohud ja melanhoolia. Aga vist pigem helge. Melanhoolia, ma mõtlen.

Tikkisin. Ma ei tea, kas ma olen rääkinud. On inimesi, kes vaatavad kassikeste pilte või naljakaid loomavideosid vms. Kui minul on see aeg, mis mingil põhjusel üldse millekski ei kõlba, vaatan käsitööde pilte, Pinterestis või Instas või mujal. Ja kadestan, heatahtlikult vist, kuid siiski, inimesi, kes seda kõike oskavad. See on üks minu nõrkasid kohti - ma olen käelistes tegevustes üllatavalt koba. Ja see kuidagi, ma ei tea, ei mahu hinge. Nii et ma perioodiliselt ikka ja jälle midagi teen. Pisikesi asju - suurteks pole kannatust. Nt koon igal talvel mõne paari sokke. Või käpikuid. Või heegeldan mõenele käterätile pitsi ja olen siis ise hullult vaimustuses, haha.

Ma tahaks osata maailda, mulle meeldib mõte maalivast minust, aga mul pole vähimatki annet. No kohe üldse, eelkõige jääb mul puudu fantaasiast.

Septembris ma tikki(si)n. Tellisin Hiinast komplekti, kus on kõik vajalik koos - muster, kangas ja lõng. Alguses vaatasin peeneruudulist kangast ja tundus, et nii peenikeselt ei ole üldse võimalik. Aga hakkas minema, väga meditatiivne tegevus.

Lugenud olen ka. Esimest korda elus Terry Pratchettit, Kettamaailma sarjas ilmunud lugusid väikesest nõiast nimega Tiffany Aching. Ma pole ei ulme ega noortekate lugeja - üldse (eelarvamused, eks), aga meeldis ikkagi. Lõpuks vist vajus veidi ära, aga nii üldsiselt oli lõbus. Võimalik, et loen veel. Nt surmatriloogiat.
Minuga on nii, et vaatamata sellele, et lugesin raamatuid ka lapsena, on mul lugemata vist enamus olulistest lasteraamatutest, mida nö lugeja-rahvas enamasti lugenud on. Kogu Lindgreni looming, kõik Muumid, kõik Potterid ja Pratchettid ja Jules Verne ja Montgomery ja Burnett ja... nii pikalt edasi. Ei teagi, mida ma siis lugesin. Muinasjutte kindlasti ja "Saja rahva lugude" sarja. Arvan, et põhjusel, et kuna vanemad ise ei lugenud (ja ka nende vanemad ei olnud lugeja-inimesed), ei osatud valida või suunata. Nüüd mõnda asja enam ei viitsi ja mõnda ootan, et saaks lapsega koos lugeda. Kevadel proovisime Muumisid, aga oli see siis kuu seis või midagi - mu laps on suur raamatusõber, aga Muumid ei huvitanud teda üldse. Ehk hiljem? Hetkel on meil ettelugemisraamatuteks Kivirähki "Tilda ja tolmuingel" Ja Koffi "Kirju koer". Mõlemad on toredad, Koffi oma ehk pisut raske veel, aga see eest pakub palju ruumi arutlusteks.

Huvitav, kuidas mõnest lapsest saab lugeja ja mõnest mitte. Eeskuju on kindlasti soodustav tegur, kuid kaugelt mitte alati ju.

Ise loen praegu Sauterit ja Pilve. Ja Unti ja kindlasti veel midagi. Aare Pilve "Kui vihm saab läbi" on kõige parem.

Sarjast: kirjuta lk nt mitte millestki.

neljapäev, 27. september 2018

Maailm ja mõnda

Kingapoes, naine proovib lakknahast kingi. Ootamatult ütleb müüjale:
 - Mul on jalad erinevad!
 Ma pidin juba minema, kuid taipasin kohe, et toidupood võib oodata. Üksainus lause, aga see eest milline! Salapärane, intiimne ja nii palju lubav! Lause, nagu kingitus!
 - Vasak on kolmkümmend kaheksa, - jätkab naine, - parem – nelikümmend. Kas teil on mõlemat suurust? Ma võtan erinevast paarist.
 Naine räägib äärmiselt enesekindlalt, võibolla pisut agressiivseltki. Ma vaimustun viivitamata, sest naine käitub nagu inimene, kes on kindel, et omab seadusliku õigust vasakule kingale suuruses kolmkümmend kaheksa ja paremale suuruses nelikümmend. On inimesi, kes erinevad igavast normist – no et on pool meetrit pikemad või lühemad või kasvasid käed nagu hüppenöörid või siis, vot, jalad… on nagu on. Suurem jagu neist, olles oma kannatused ära kannatanud, püüab kuidagi kohaneda, mahutada end meie ebasõbralikku standartsuuruses särkide või jalatsite maailma. Kuid on ka neid, kes teavad täpselt, et norm – see on nii nagu nemad. Arusaamatus on see ülejäänud kari igavaid keskmisi ühesuguste jäsemetega inimesi.
 Müüjanna täpsustab, veendub, et kuulis õigesti ning ütleb murelikult:
 - Kellele ma siis teise sellise paari müün?
Võttes arvesse vaenulikust, millisega naine eelnevalt rääkis, oleksin pakkunud, et ta annab teada, et teda see ei huvita. Ausõna, mu silme ette kerkis vapp kirjaga: „Minu jalad on teie probleem!“ Kuid ma eksisin.
Ta kummardus müüja poole ja sosistas tooniga, nagu vana vabamüürlane sosistab nooremale salaseltsi saladusi:
 - Meid, selliseid, on palju!
 Ma olen nüüd mitu päeva vahtinud kaaskodanike jalgu ja mõistnud, mingi sisemise värinaga hinges, mõistnud, et see on tõsi; täiesti juhuslikult avanes minu ees uks, mis on nii pikalt inimeste eest varjul olnud: nad on täitsa olemas. Erinevate jalgadega inimesed. Üks jalg nt kolmkümmend kaheksa ja teine nelikümmend.
 Ja neid on palju!
 A, ja kingi naisele soovitud moel siiski ei müüdud.

neljapäev, 20. september 2018

Sellest, et introverdid on ilusamad


Eile õhtul istusime sõbrannaga ja rääkisime inimestest.Sõnastasime tähtsaid asju :) 
(Minusugused) Introverdid ei suhtle õhtuti. Ei mingit „Kallis, kuidas su päev möödus?“ jms. Introvert suhtles terve pika päeva, võimalik, et ta on täna rääkinud juba üle kümne lause ja põletab üksi pilguga tuhaks igaühe, kes kas või vihjab sellele, et ta peaks nüüd kogu selle pingutuse veel kord läbi elama.
Introverdid peavad end ekstravertidest targemateks. Sest… mida üldse saab oodata loomalt, kes sellise lärmi korraldab?
Introverdid tunnevad ekstravertidele kaasa. St, sa lähed sellele lärmakale peole, kus sa ei tunne kedagi ja kavatsed seda nautida? Ja metsas, kus tuulekohin ja linnulaul, tunneksid ennast üksildaselt?? St, ma ju ütlesin, seal on linnud! Ja sipelgad..
Kohustus lõbustada introverdile ei kehti.  Introvert naudib suhtlust, kuni teda dialoogi ei kista. Kõik lõbutsevad, mina istun ja jälgin – maailma parim pidu. Kui üldse suhelda, siis mitte üle ühe inimese korraga ja parem kui mitte üle kahe nädalas.
Introverdid armastavad kirjaliku suhtlust, kuid vihkavad esimesena kirjutamist. Sest äkki ma häirin sind sinu überolulistes tegevustes? Enne külmub põrgu ära, kui mu introverdist sõber kirjutab mulle esimesena. Telefonikõned on välistatud.
Üldiselt introvert ei solvu, et te ta ära unustasite. Suure tõenäosusega ta isegi ei märganud seda.
Introvert ei torma sulle appi, kui talle tundub, et probleem ei ole tõsine. See, kuidas sulle tundub, on väheoluline.
Suure pinnimise peale võib introvert oma seisukoha isegi välja öelda, ent tõenäosus, et see sulle ei meeldi, on suur.
Introverdid armastavad arvutada.
Nende üle on lõbus nalja visata.
Introverdid ei naera introvertide kohta käivate naljade üle.
Pole olemas introverdist truumat olevust. Kui te rääkisite oma introverdiga täna, siis ei ole ohtugi, et ta täna või homme veel kellegagi räägib. 

(naerata, vms)