esmaspäev, 1. oktoober 2018

Küsimusi, uitavaid...

Üks maastikuarhitekt disainis ühe kuulsa sportlase aeda. Tööd kureeris sportlase naine. Kureeris episoodiliselt, kuna oli väga hõivatud, töötas päevas 8 tundi, hommiku kella 10-st õhtu kella 19-ni, lõunapaus sisse arvutatud, nagu töötaval inimesel ikka. Ja ta töötas kõvasti, ma ütleks, et kogu hingest ja seda peamiselt oma keha kallal/ja või nimel – 5 h päevas spordisaalis, 3 ülejäänut ilusalongis. Puhkepäevadeta.
Sportlase naisele meeldis kõik ja seda sõna otseses mõttes – maa-ala oli suur ja seal leidus kõike – karikakrast palmini. Kuni ühel hommikul jooksis naine disaineri büroosse karjudes: AAAAAAAAA... Võttis mitte eriti sportlikul disaineril energiliselt küünarnukist ning enam mitte karjudes, kuid värisedes üle keha, küsis:
- Miks te SELLE sinna tõite??!
Pool tundi hiljem sportlase väikeses tagaaias selgus, et SELLEKS osutusid kaks süütut, kuigi kasvult kopsakat, luuderohu istikut (Hedera canariensis). Disainer mõtles dekoreerida nendega andetult ehitatud külalistemaja betoonseina.
- Meestepeletaja!!! Te tõite mulle meestepeletaja!.. Mida te üldse mõtlesite? Ei mõelnud?!! MEESTE- PE-LE-TA-JA!! – karjus kuulsa sportlase naine arusaadavatel põhjustel - kõik tema töötunnid on ohustatud, nii palju higi ja… küünelakki.
Sportliku perekonnaõnne nimel eemaldati mehi peletavad taimed peenrast viivitamata, paigutati spetsiaalsesse sõidukisse ja viidi ära. Või noh, toodi minu poole, minu aed on hüljatud taimedele nagu Euroopa Liit pagulastele - alati avatud. Meenutades sportlase naist maastikuarhitekt vihaselt, mina pigem lõbustatult, valisime hoolikalt  koha ja istutasime maha. Esialgu taimed kasvasid. Millalgi läksid mul meelest ja täna vedasin komposti. Sest taimed on nähtava põhjuseta ära surnud. Mõtlen siin nüüd, et kas on võimalik, et sportlase naisel oli õigus ja minu juures surid loomad taimed puhtalt tegevusetuse tõttu, igavusest...

reede, 28. september 2018

Niisama

Infoks: ma ei ole kommentaaridele vastanud, sest ei ma ei saa kommenteerida oma blogi, mh anonüümsena, proovisin mitmest erinevast seadmest. Põhjust ei leia. Nii et... ei teagi, mis saab. Postitada veel saan, aga pole midagi tarka öelda. Upd: proovisin: teiste blogisid saan kommenteerida. Ainult enda oma ei saa, no... seletamatu.

Puhkus saab kohe otsa, laps on kaks päeva iseseisvalt koolist koju tulnud. Küll - eile tassis koju kaasa ka kõik need asjad, mida kaasa tassida vaja ei ole ja täna veetis poolteist tundi sõbraga pargis kooli puhvetist kaasa ostetud rämpsu süües. St, peale kooli jäi kooli lähedale parki piknikule. Oh.

Ja mul on ... sügis kuidagi. Praegu on kõikse ilusam - poeetiline, suursugune, saladuslik. Kõik see kostüümide pidev vahetumine ja kiiresti muutuvad tujud. Värviliste lehtede kimbud, nohud ja melanhoolia. Aga vist pigem helge. Melanhoolia, ma mõtlen.

Tikkisin. Ma ei tea, kas ma olen rääkinud. On inimesi, kes vaatavad kassikeste pilte või naljakaid loomavideosid vms. Kui minul on see aeg, mis mingil põhjusel üldse millekski ei kõlba, vaatan käsitööde pilte, Pinterestis või Instas või mujal. Ja kadestan, heatahtlikult vist, kuid siiski, inimesi, kes seda kõike oskavad. See on üks minu nõrkasid kohti - ma olen käelistes tegevustes üllatavalt koba. Ja see kuidagi, ma ei tea, ei mahu hinge. Nii et ma perioodiliselt ikka ja jälle midagi teen. Pisikesi asju - suurteks pole kannatust. Nt koon igal talvel mõne paari sokke. Või käpikuid. Või heegeldan mõenele käterätile pitsi ja olen siis ise hullult vaimustuses, haha.

Ma tahaks osata maailda, mulle meeldib mõte maalivast minust, aga mul pole vähimatki annet. No kohe üldse, eelkõige jääb mul puudu fantaasiast.

Septembris ma tikki(si)n. Tellisin Hiinast komplekti, kus on kõik vajalik koos - muster, kangas ja lõng. Alguses vaatasin peeneruudulist kangast ja tundus, et nii peenikeselt ei ole üldse võimalik. Aga hakkas minema, väga meditatiivne tegevus.

Lugenud olen ka. Esimest korda elus Terry Pratchettit, Kettamaailma sarjas ilmunud lugusid väikesest nõiast nimega Tiffany Aching. Ma pole ei ulme ega noortekate lugeja - üldse (eelarvamused, eks), aga meeldis ikkagi. Lõpuks vist vajus veidi ära, aga nii üldsiselt oli lõbus. Võimalik, et loen veel. Nt surmatriloogiat.
Minuga on nii, et vaatamata sellele, et lugesin raamatuid ka lapsena, on mul lugemata vist enamus olulistest lasteraamatutest, mida nö lugeja-rahvas enamasti lugenud on. Kogu Lindgreni looming, kõik Muumid, kõik Potterid ja Pratchettid ja Jules Verne ja Montgomery ja Burnett ja... nii pikalt edasi. Ei teagi, mida ma siis lugesin. Muinasjutte kindlasti ja "Saja rahva lugude" sarja. Arvan, et põhjusel, et kuna vanemad ise ei lugenud (ja ka nende vanemad ei olnud lugeja-inimesed), ei osatud valida või suunata. Nüüd mõnda asja enam ei viitsi ja mõnda ootan, et saaks lapsega koos lugeda. Kevadel proovisime Muumisid, aga oli see siis kuu seis või midagi - mu laps on suur raamatusõber, aga Muumid ei huvitanud teda üldse. Ehk hiljem? Hetkel on meil ettelugemisraamatuteks Kivirähki "Tilda ja tolmuingel" Ja Koffi "Kirju koer". Mõlemad on toredad, Koffi oma ehk pisut raske veel, aga see eest pakub palju ruumi arutlusteks.

Huvitav, kuidas mõnest lapsest saab lugeja ja mõnest mitte. Eeskuju on kindlasti soodustav tegur, kuid kaugelt mitte alati ju.

Ise loen praegu Sauterit ja Pilve. Ja Unti ja kindlasti veel midagi. Aare Pilve "Kui vihm saab läbi" on kõige parem.

Sarjast: kirjuta lk nt mitte millestki.

neljapäev, 27. september 2018

Maailm ja mõnda

Kingapoes, naine proovib lakknahast kingi. Ootamatult ütleb müüjale:
 - Mul on jalad erinevad!
 Ma pidin juba minema, kuid taipasin kohe, et toidupood võib oodata. Üksainus lause, aga see eest milline! Salapärane, intiimne ja nii palju lubav! Lause, nagu kingitus!
 - Vasak on kolmkümmend kaheksa, - jätkab naine, - parem – nelikümmend. Kas teil on mõlemat suurust? Ma võtan erinevast paarist.
 Naine räägib äärmiselt enesekindlalt, võibolla pisut agressiivseltki. Ma vaimustun viivitamata, sest naine käitub nagu inimene, kes on kindel, et omab seadusliku õigust vasakule kingale suuruses kolmkümmend kaheksa ja paremale suuruses nelikümmend. On inimesi, kes erinevad igavast normist – no et on pool meetrit pikemad või lühemad või kasvasid käed nagu hüppenöörid või siis, vot, jalad… on nagu on. Suurem jagu neist, olles oma kannatused ära kannatanud, püüab kuidagi kohaneda, mahutada end meie ebasõbralikku standartsuuruses särkide või jalatsite maailma. Kuid on ka neid, kes teavad täpselt, et norm – see on nii nagu nemad. Arusaamatus on see ülejäänud kari igavaid keskmisi ühesuguste jäsemetega inimesi.
 Müüjanna täpsustab, veendub, et kuulis õigesti ning ütleb murelikult:
 - Kellele ma siis teise sellise paari müün?
Võttes arvesse vaenulikust, millisega naine eelnevalt rääkis, oleksin pakkunud, et ta annab teada, et teda see ei huvita. Ausõna, mu silme ette kerkis vapp kirjaga: „Minu jalad on teie probleem!“ Kuid ma eksisin.
Ta kummardus müüja poole ja sosistas tooniga, nagu vana vabamüürlane sosistab nooremale salaseltsi saladusi:
 - Meid, selliseid, on palju!
 Ma olen nüüd mitu päeva vahtinud kaaskodanike jalgu ja mõistnud, mingi sisemise värinaga hinges, mõistnud, et see on tõsi; täiesti juhuslikult avanes minu ees uks, mis on nii pikalt inimeste eest varjul olnud: nad on täitsa olemas. Erinevate jalgadega inimesed. Üks jalg nt kolmkümmend kaheksa ja teine nelikümmend.
 Ja neid on palju!
 A, ja kingi naisele soovitud moel siiski ei müüdud.

neljapäev, 20. september 2018

Sellest, et introverdid on ilusamad


Eile õhtul istusime sõbrannaga ja rääkisime inimestest.Sõnastasime tähtsaid asju :) 
(Minusugused) Introverdid ei suhtle õhtuti. Ei mingit „Kallis, kuidas su päev möödus?“ jms. Introvert suhtles terve pika päeva, võimalik, et ta on täna rääkinud juba üle kümne lause ja põletab üksi pilguga tuhaks igaühe, kes kas või vihjab sellele, et ta peaks nüüd kogu selle pingutuse veel kord läbi elama.
Introverdid peavad end ekstravertidest targemateks. Sest… mida üldse saab oodata loomalt, kes sellise lärmi korraldab?
Introverdid tunnevad ekstravertidele kaasa. St, sa lähed sellele lärmakale peole, kus sa ei tunne kedagi ja kavatsed seda nautida? Ja metsas, kus tuulekohin ja linnulaul, tunneksid ennast üksildaselt?? St, ma ju ütlesin, seal on linnud! Ja sipelgad..
Kohustus lõbustada introverdile ei kehti.  Introvert naudib suhtlust, kuni teda dialoogi ei kista. Kõik lõbutsevad, mina istun ja jälgin – maailma parim pidu. Kui üldse suhelda, siis mitte üle ühe inimese korraga ja parem kui mitte üle kahe nädalas.
Introverdid armastavad kirjaliku suhtlust, kuid vihkavad esimesena kirjutamist. Sest äkki ma häirin sind sinu überolulistes tegevustes? Enne külmub põrgu ära, kui mu introverdist sõber kirjutab mulle esimesena. Telefonikõned on välistatud.
Üldiselt introvert ei solvu, et te ta ära unustasite. Suure tõenäosusega ta isegi ei märganud seda.
Introvert ei torma sulle appi, kui talle tundub, et probleem ei ole tõsine. See, kuidas sulle tundub, on väheoluline.
Suure pinnimise peale võib introvert oma seisukoha isegi välja öelda, ent tõenäosus, et see sulle ei meeldi, on suur.
Introverdid armastavad arvutada.
Nende üle on lõbus nalja visata.
Introverdid ei naera introvertide kohta käivate naljade üle.
Pole olemas introverdist truumat olevust. Kui te rääkisite oma introverdiga täna, siis ei ole ohtugi, et ta täna või homme veel kellegagi räägib. 

(naerata, vms)

kolmapäev, 12. september 2018

Seentest


Mulle meeldib käia seenel. Üldse metsas. Mulle on kuidagi oluline, et mul on... oma kohad. Et ma tean, kus on kodule lähim piibelehe - või kullerkupukoht. Kust saab kukeseeni või haavapuravike. Metsmaasikate ja karuvaarikate kohad. Kus on lähim kakupesa, kust saab metsiku kibuvitsa marju või käbisid. Noori kuuski täis sirmikukraav, kõige suurem kivi või kõige pirakam tamm, jnpe.

Uutest kohtadest on mul nüüd koht, kust kasvab pärn, mille õied kõlbavad teeks. Tahtsin sellest juba suvel kirjutade: te ei kujuta ette, milline ..epp kuubis on leida teeks kõlbulike pärnaõisi. Eellugu: olin kindel, et mulle ei maitse pärnaõietee. Mõttetu kassipissi. Kuni lapse lasteaias igal talvisel väliüritusel seda pakuti ja see oli imeline. Otsustasin juba talvel, et korjan ka ja kuivatan. Kuni selgus, et sobiliku pärna leidmine pole kaugeltki lihtne. Esiteks - see ei tohi olla kultuurpärn. Teiseks, see ei tohi olla linnas - linnas on õied tahmased. Kolmandaks - ta peab olema piisavalt madal, et õisi kätte saada. Ja neljandaks, õied kõlbavad korjata vaid väga lühikese ajaperioodi jooksul - enne on liiga kinni ja ei lõhna, hiljem on juba kleepuvad ja koledad. Ja mesilased ja kõik kõik kõik. Ma olin suvel umbes nädal aega hõivatud puhtalt pärnaõite otsimisega, kuid nüüd meil on. Kaks suurt purki kuivatatud pärnaõisi.

Aleksander Genis on öelnud esseekogumikus "Magus elu" (Александр Генис. Сладкая жизнь)
umbes, et mets on looduse sisemus, tema intiimsed rupskid. Sisenedes metsa me siseneme looduse sooja sisikuonda, kus puude võrade ja okste põimumine kaotab perspektiivitunde. Oleme sunnitud vaatama enese ette, maha, kus meid ootavad seened.

Iga kohtumine neindega on kordumatu. Marjad, ütleme, on kõik ühte nägu, kuid seentel on oma iseloom, oma temperament. Ühed elavad perekonniti, nt kasepuravikud, teised, võiseened nt - barakkidena, kolmandad, nagu kukeseened - laiali pillutult, ülejäänud  - kuidas juhtub. Haruldastele, nagu tiigrid, puravikele, seadused ei kehti.

Kapriised ja etteaervamatud seened hindavad vabadust rohkem, kui ülejäänud taimed. Nad kasvavad kus tahavad, peaasi, et vabaduses. Seened ei kannata agraarvägivalda, ja need, kes kannatavad, ei ole enam seened. Seepärast, et nautida seeni, peame laskuma mööda evolutsiooniredelit nende juurde, naastes nii süütusse olekusse, kus inimene toitus looduse lahkusest, korjates seda, mida ei istutanud.

Ja siis veel raamatus "Vene köök pagenduses" (Петр Вайль , Александр Генис. Русская кухня в изгнании) seda, et seened, nagu ka mõned meie tuttavad, kuuluvad kuhugi taimede ja loomade vahele. Teadlased pole ikka veel otsustanud, kas neil on hing või ei ole. Kuid igaüks, kes on kasvõi kordki leidnud metsas puraviku, on selles absoluutselt veendunud. Puravike hing on jändrik ja positiivne, kukeseene oma koketeeriv, kogritsal on krimpsus hing /---/.
Hingeta elavad üksnes šampinjonid, sest neid kasvatatakse peenras.
Enne revolutsiooni kasutati Venemaal aastas 50 kg seeni inimese kohta. Praegu maksab Moskva turul 1 seen - 1 rubla. Sellest ka Venemaa hingeline vaesumine.


Raamatud on mul vene keeles, tõlkisin ise ja umbes, kui - siis sry. Tahtsin edasi anda mõtte, mis mind väga liigutas ja mõningast äratundmisrõõmu pakkus. Ma käisin ükspäev seenel ja seeni on praegu tohutult. Sattusin hoogu, korjasin korvi ja kaks pangi täis. Tassisin koju. Puhastasin ja kokkasin poolteist päeva. Nüüd on mul marineeritud kukeseeni ja pilvikuid, soolatud valge-, tõmmu- ja porgandiriisikaid, praetud puravike ja kitsemampleid. Ja kukeseenepirukat fetaga, jaa.

Tahaks metsa tagasi, aga kunagi peab ju aiamaa ka ära koristama.


pühapäev, 9. september 2018

Hommik

Siis kui tundub, et ise tean kõige paremini... 

Aiatool, milles mulle meeldib lugeda, kõige suurem ja mugavam, seisab vana kirsipuu all. Sestap on mul praegu iga raamatu vahel järjehoidjaks kirsipuu leht. Puu on vana, elanud siin aias ammu enne minu aega, võib-olla vähist puretud, igal sügisel mõtlen, kas järgmise aasta veel kestab. Kärbin ja ravin ja lupjan.
Tooliga on sama lugu, vana ja pehkinud, enam ei saa teetassi enne istumist tooli käetoele panna - see on põhja küljest lahti ja liigub, istudes kukuks teetass ümber. On vist kordi kukkunud. Aga lõkkesse ka veel viia ei taha, elame sügise lõpuni, eks siis paistab. Sinna maani, lumeni, kõigepealt istun ja siis panen teetassi käest. 

Eile pesin ülemise korruse aknad. Kloppisin tekke ja sortisin riideid kappides. Õhtul oli päris inimese tunne. Ei mäleta aastat, mil oleksin pesnud aknaid esimene kord septembris. 

Esimene koolinädal on läbi. Terve nädala elasin hirmus sisse magada ja kooli hiljaks jääda. Midagi ära või maha unustada. Huviringide ajad alles hakkavad selguma, logistika paika saamine võtab natuke aega. Palju asju mulle on arusaamatud või lausa vastuvõetamatud.  Liiga paljuga peab kohanema või leppima. Palju asju on vaja veel läbi rääkida. Mh nt see, et mis siis ikkagi saab, kui laps reaalselt ei jõua oma koolikotti tassida kuid koolis pole asjade hoidmiseks ruumi. Ehk annab ikkagi tekitada? See kuradi ruum kuhugi...

Kui kooli direktor loeb lastevanemate koosolekul tund aega ette paragrahve ja punkte erinevatest õiguaktidest, kuid ainult selliseid, kus on kirjeldatud minu kui lapsevanema ja minu lapse kohustused kooli ja ühiskonna ees, siis ma satun segadusse. Ei, ma olen lausa nördinud. Sest esiteks - ma oskan lugeda. Mulle ei ole vaja midagi ette lugeda. Teiseks, lugeda oskajana ma tean, et ka koolil on kohustusi, nii minu, minu lapse kui ka ühiskonna ees üldiselt. Ja olgugi, et ega lapsel ei tule koolis käies koolidirektoriga rohkem kokku puutuda kui ehk aktustel, on selline ühekülgne info esitamine minu silmis ikkagi väga tugev marker. See näitab suhtumist. Jõudemonstratsioon. Ma ikkagi oleks soovinud, et minu ja koolidirektori esimesel ametlikul kohtumisel koolidirektor ei oleks välja öelnud lauset: "Ärge uskuge oma lapsi! Lapsi on teate, sellised... te ei kujuta ette!" 
Oh, rohkem diplomaatiat tahaks. Vähemalt korrektset kommunikatsiooni.

Laps mde, on rõõmus ja roosa, talle on uus ja huvitav.

Ma jälle, tegelikult tahtsin millestki muust, aga laps küsib juba viiendat korda, et kuna me lõpuks koristama hakkame, nii et me praegu hakkame. Lähme alla korrusele aknaid pesema, tšau. 

reede, 7. september 2018

Hommik

Street Stories, Sami Uçan, Turkey
Hommik tühjas kohvikus. Siseneb tudengikarva mustanahaline neiu, tellib musta kohvi ja "Kõige mustemat leiba, mida teil on, please".  Söönud kiirest, ostab leiba kaasa ka, seda kõige mustemat ikka, palun, aitäh.

Siseneb veidi kulunud välimusega umbes 50. aastane mees dressides ja nahkses jopes. Nurgeline kuidagi, närviline. Võtab letilt menüü, kuid ei ava, räägib ettekandjaga valjult kuid viisakalt:
- Tehke mulle üks Tšaikovski palun, must ja mõni saiake, aga on teil lihaga?
- Meil on lihapirukaid.
- Kaks lihapirukat siis, ja Tšaikovskile palun sidrunit ja kas Zuckerbergi toote laulda või... ?

Tänaval, tüsedusele kalduv noor mees taljesse töödeldud mustas mantlis. Tema kõrval naerusuine noor naine, hoolitsetud, samuti mustas. Kaugelt näha, et valgekraeg. Noormees naeratab laialt, räägib midagi. Juuksurisoeng ja lühike habe. Möödudes kuulen vestluse katket:
- Nad lubasid! Ma sain loa kasvatada... , - ja teeb pausi. Ma juba jõuan mõelda, et ahhaa, põllumajandus hoopis, üldse poleks arvanud, nii stiilsed... aga ehk siis suurelt, juustufarm vm, noored äriinimesed..
- ... habet! Nad olid nõus, kujutad pilti! - lõpetab mees lause.
Edasise jutu kannab soe septembrituul eemale, üle platsi sillani, pargini...