kolmapäev, 18. jaanuar 2017

Mehed ei ole naised, mehed söövad saiakesi.

Teemaväliselt, kaasaegne Hiina kunstnik Xi Pan

Tulenevalt sellest, et maja soojustus (minu arusaamist pidi mingi kiht maja sise- ja väliseina vahel) on tõenäoliselt vajunud (või on hiired selle pesadeks ära tarvitanud) ning katus vajab vahetamist (aga ei tilgu ja ma tahan muuta korstnajala asukohta ja selleks tuleb läbi teha mingi hull kooskõlastamiste ralli erinevate võimuesindajatega - nii et ootan, kuni meil reaalselt külm hakkab), on minu maja talviti kaunis. Kaunis mõttes katuseääri ehivad toredad jääpurikad. Just üleeile jooksime tütrega fotokatega ümber maja ja pildistasime iga võimaliku nurga alt.

Aga eile külastas meid mees. Üks selline pidurdamatult hooliv ja hoolitsev. Ärkasime lapsega tohutu lärmi peale, esimese hooga mõtlesin, et keegi kraabib maja seinalt krohvi maha. Ronisin unesegasena aknale ja mida ma näen. Mees on võtnud labida ja peksab sellega jääpurikaid alla.

Milleks, püha taevas, milleks.
Mees vaatas mind laialt naeratades, heatahtlikult, nagu last ja teatab: "Kuule, need on ohtlikud, need võivad pähe kukkuda."
"Ahah.."

(Aga nad meeldisid mulle!)

"Tulge üles, ma toon paar korvi puid ja tulen ka tuppa. Ma tõin kohvi ja saiakesi."

Me nii üldiselt ei söö saiakesi.
Aga keda see huvitab.
Ja tegelt olid ikka imemaitsvad...

reede, 13. jaanuar 2017

Tõelistest sõpradest

Jalutan poodi. Minu ees kõnnivad isa, kolme-neljane poeg ja hiigelsuur koer.
- Sa tahad küpsist ja jäätist ja... aga eile kiusasid Kustit, - räägib noor isa noomivas toonis.
- Ei kiusanud! - vastab poeg, - Mina ei kiusanud! Ma tahan jäätist!
- No kuidas siis ei kiusanud, kiusasid, kiusasid, - jätkab isa.
- Kusti ise alustas! - ütleb poiss solvunud häälel. Raputab kuulekalt kõrval astuvat bernhardiini kaelarihmast:
- No ütle talle, ütle!
Kusti jääb seisma, ohkab kuuldavalt ja tõmbab üle poisi nina hiigelsuure keelega.
- No nägid, issi, nägid! - hõikab laps võidukalt. - Nüüd pead mulle jäätist ostma, šokolaadi oma!

***
A muidu on mingi erakordne tüdimus, kõigest. Bronnisin mõned spa-külastused. Äkki läheb paremaks. Hooldusi valisime tütrega kahekesi, tal juba on ses osas isiklikud eelistused - õrna massaažiga maasikamähis kehale, pediküür meemasaaži ja küünte lakkimisega (no kuidas siis muidu) ja ilmtingimata, ilmtingimata - doktorkalad.
Täna on vähemalt ilm ilmatuma kaunis. Külm on taandunud, öö otsa on hääletut lund sadanud. Puude oksad meenutavad igasse suunda hargnevaid põhjapõtrade karvaseis sarvi.
...........
...

neljapäev, 12. jaanuar 2017

Michel Houellebecq "Alistumine"

Mõni teine kord ma räägin loo prossist ja kujutlusvõimest. Täna ma olen magamata, sest ma olin juba enne mitu päeva magamata -  laps oli kaks päeva kõrges palavikus, valvasin ja ajal, mil laps magas lugesin Houellebecqi "Alistumist". Laps sai eile palavikust võitu ja mina raamatu läbi, kuid selleks ajaks oli väsimus juba nii suur, et uinuda ei õnnestunud. Lamasin pimedas, kuulasin lapse nohinat, mõtlesin "Alistumisest" ja tundsin õudu.

"Sõna "foobia" ei tähenda mitte ainult vihkamist vaid ka hirmu." 
M. Houellebecq mingis intekas.


"Ja Eestit mainitakse! Ja Skype-t!!!"
Kaur Virunurm

Kõige õudsemad raamatud on need, mis räägivad inimestest nii, nagu nad on. Meist, nagu me oleme. Ja öösel, unesegasena, mulle tundus, et me oleme ikka eriline lambakari.

Erinevalt enamusest on Houellebecq geniaalne. Ta ei kirjutanud raamatut nimega või teemal "Appi, appi, islam tuleb! Ta ei mana ega nea, ta revideerib, äärmiselt kaalutletult, seda kapitali, mida meie, tavalised, keskmised, seadusekuulekad ja enam-vähem intelligentsed Euroopa kodanikud täna (või mõne aasta pärast) omame. Ta ei süüdista, ta menetleb.

Ja mida me siis omame? Väärtuste ja põhimõtete defitsiiti peamiselt. Kirjanik konstateerib, et meil ei ole võõrale ilmakorrale midagi vastu panna, sest me oleme ükskõiksed ja mugavad. Oleme kaotanud orientiirid, mitmed põhiväärtused on lootusetult paigast nihkunud ja ähmastunud. Ja kuidas see vanasõna oligi: loodus tühja kohta ei salli. Asemele tulevad teised ja inimesed võtavad nad vastu, juba üksi mugavusest ja laiskuse tõttu kuulekalt ja vaikides.

Üks enim õudust tekitanud punkt "Alistumises" on see, et Prantsusmaa sai endale moslemist presidendi demokraatlike valimiste teel. St, riiki ei võetud üle sõjaolukorras või terrorirünnakute läbi - ei midagi sellist. Presidendi valis rahvas. Ülimast liberaalsusest, reeglitevabast ühiskonnakorraldusest (nii peab ju kõik ise otsustama, alustades kasvõi... no, kasvõi garderoobi valikust - seelik või püksid, eks ja kui seelik, siis milline täpselt??! IGA KURADI HOMMIK, ONJU!) väsinud rahvas. On ju miljon korda lihtsam, kui on selge, et alati püksid ja tuunika - vähem valikuid, vähem peavalu! Ah, et usuküsimused. Noh, palju neid tõsiusklike ikka on. Nii nagu François - tavaline, keskmine, enam-vähem intelligentne inimene, nii ka suurem jagu inimesi ükskõik millises Euroopa riigis, vahetaks usku - eriti kui selle eest veel peale makstakse. See on minu meelest nii ilme ja arusaadav. Me võime seda pidada rumaluseks, mugavuseks, milleks iganes - aga ma olen kindel, et kui - siis just täpselt nii see olema saaks.
St, oleks minu teha, ma kuulutaks Houellebecqi prohvetiks.

Ha-ha-ha - näiteid polegi vaja kaugelt otsida. Kas mitte enam-vähem samasugust korda ei taotle Konservatiivne Rahvaerakond?

Ja sai ju kloun USA presidendiks - sai. (Ja olgugi, et globaalse rahu kontekstis on see ehk turvalisem valik, ma olen täiesti kindel, et suurem jagu tema valijatest ei teagi, mida tähendab sõna "globaalne", suurem jagu tema valijatest valis teda valimiskampaania raames võetud sõnavõttude põhjal - lubas ju korda ja tegi veel nalja pealegi! Või nt soengu või jume pärast või...)

Ühesõnaga, kohutavalt masendav ja kohutavalt hea.

Häid arvustusi teistelt:
Maris Sander, Müürileht "Houellebecqi alistumine Allahile"
Hent Kalmo, Sirp, "Arvustus. Õhtumaa alistumine ehk Veel üks valge mehe keskeakriis"
Triinu Tamm, Eesti Ekspress, "Düstoopiline Houellebecq"
Rabarberibulvar "Michel Houellebecq "Alistumine""

neljapäev, 5. jaanuar 2017

"Woman in Gold" (2015), režissöör Simon Curtis


Vaatasin raamatule lisaks filmi ka ära.
 "Woman in Gold" (2015), režissöör Simon Curtis

Maria Altmanni võitlus Austria vastu saavutamaks omandiõigust perekonnale kuulunud ja natside poolt varastatud maalide üle. Ühe naise võitlus terve suure riigiga. Ebatavaline konflikt loob tugeva karkassi loole, kus puudub nii keerukas süžee kui detektiivile omased mõistatused, kuid mis sellegi poolest hoiab pinget lõputiitriteni välja. Film väärtustest ja minevikust. Kohtuvaidlus vaheldumisi maitsekalt vormistatud perekond Bloch-Baueri minevikuga on otses mõttes huvitav vaadata.

Ja väga ilus. Nii silmale - võrratud kaadrid nii oleviku kui mineviku Viinist, kui kõrvale - Hanz Zimmer jäi meelede juba "Kariibi mere piraadid: Musta pärli needusest" ja nt "Lõvikuningast". Maria Altmanni mänginud Helen Mirren on minu meelest naine sellest sordist, keda aastad vaid kaunistavad. Meeldiv näitlejatöö. (Ryan Reynolds nii palju muljet ei avaldanud). Oleks ma vaadanud filmi nö puhta lehena, enne O`Connori raamatut ja sellele järgnenud googeldamist, oleksin äärmiselt rahul olnud. Oleksin pidanud kino kauniks ja südamlikuks. Oleksin kiitnud režissööri, või siis, kiidangi režissööri, ikkagi, sest lugu on khm, parandatud, kuid ekraanil paistab sellegi poolest ladus ja loogiline.

Sellega saab vaieldamatu ilu otsa. Edasi on vaieldav, sest ma kõigepealt lugesin O´Connori "Daam kullas" ja siis veel googeldasin. Ja nii juhtuski, et mõned asjad jäid hinge peale. Tunne, nagu mind oleks tillitatud. Nt. Kui filmis näidatakse üksildast, heldimust tekitavat vanaprouat, kes kogub raha nõudepesumasina tarvis. Tegelikult oli Maria Altmann siiski üsna varakas ärinaine ja kunstikollektsionäär. Kui filmis püütakse raha - väga suure raha - teema täiesti maha salata, kogu tähelepanu suunatakse, utreerides, mõnes kohas absurdini,  vanaproua hingelisele sidemele maalidega, siis - pisendamata vanadaami hingevalu hetkekski, ei usu ma üldse, et ta maalidest saadava tulu peale kordagi ei mõelnud. Seda enam, et Maria Altmannil on neli last. Ma küll mõtlen koguaeg, kuidas mu beebs tulevikus koolid saaks makstud või kodu soetatud. Vaevalt, et emad ses osas üksteisest väga erinevad. Jälle, vähendamata hetkekski holokausti õudusi, on filmis näidatud sakslased viimseni karikatuursed. Kohati jääb mulje, et kaadrist on puudu üksnes vardasse torgatud lapsed. Euroopaliku kohtusüsteemi selge trollimine ja moment rohkem ei meenu. Aga sellest on küll, et panna mind mõtlema, et... et mulle meeldis, aga... :)






esmaspäev, 2. jaanuar 2017

Anne-Marie O´Connor "Daam kullas"



Varrak 2016, 384 lk.
Raamat nagu Klimti maal - paljudest, omavahel sobivatest, kuid siiski - paljudest tükkidest kokku pandud mitmes mõttes ülitihe kirjatükk. Raamat algab Gustav Klimti sünnist ja lõpeb Klimti kuulsama maali müümisega pmts meie päevil.

Raamatus on üksteise otsa pikitud pikk rida äärmiselt põnevaid lugusid (Viini seltskonnaelu 19. saj lõpus (nn Belle epoque) ja juutide roll selles, Gustav Klimti elulugu sünnist surmani, Adele Bloch-Baueri elulugu, Juutidest intelligentsi saatus II Maailmasõja päevil ja pärast seda, natside kunstiröövid, Hitleri kujunemine kunstifanaatikuks, Auschwitz, Anšluss, Maria Altmanni elulugu, tema advokaadi E. Randol Schoenbergi lugu, Maria ja Austria riigi kohtuprotsess jpt), mis kõik vääriksid omaette käsitlust. Eks nii mõndagi on korduvalt ka käsitletud, kuid O´Connoril on üsna põnev vaatenurk: raamat kunstist ja holokaustist.

Selge, et kõike seda 384. leheküljel lahti ei kirjuta. Niigi on raamatus tohutu hulk ajaloolisi fakte (arvustajad väidavad, et esineb faktivigu, kuid mina, tõenäoliselt õhukese kultuurikihi tõttu, ühtegi konkreetset ei avastanud) ja muid detaile, kuid igal teemal natuke ja kogu lugemise vältel oli mul tunne, et peaks juurde googeldama, ühte, teist ja kolmandat. Klimt, eksole, vaese graveerija poeg, kellest sai kunstiketser, keda kaasaegsed konservatiivsed kunstikriitikud ei tunnistanud, kuid keda me täna kahtlemata suurmeistriks peame. Adele on tõeliselt huvitav isiksus - võitles avalikult naiste õiguse eest haridusele ja tööle ajal, mil see kombeks ei olnud. Tema ja Klimti salapärane suhe. Kui Hitleri kunstilembus on palju kajastatud teema, siis natside kunstiröövidest teadsin vaid kõige üldisemalt, jne. Samuti, kui juutide olukord II MS ajal on üldteada fakt, siis juutide olukorrast pärast sõda nii palju räägitud ei ole.

Mulle meeldis autori stiil. Terav ja hoogne. Kirglik, ambitsioonikas, hüpnotiseeriv.
Mulle ei meeldinud raamatu kujundus. Üldse. Ebamugavalt tihe tekst - see selleks. Aga et raamatu niigi kasin fotomaterjal raamatus mustvalge on, ajas peaaegu, et nutma. Konkreetselt googeldasin koguaeg, et aru saada, millest jutt. Nii mitmes mõttes suurt lugu oleks tahtnud lugeda vähemalt A4 formaadis kriidipaberil, vms. Kordan vist ennast - sellest loost saaks mitu paremat raamatut.

Ja sellegi pooles, uudishimu äratav, silmaringi laiendav - ma ei vaata Viini iial enam endisel pilgul, vaatenurki avav raamat, kiidan. A, ja nimilugu, lugu Adele Bloch-Baueri portree sünnist ja saatusest, selle räägib raamat ära, minu meelest ammendavalt. Nii et kokkuvõtvalt, tugev kolm :) .

Üks intekas Anne-Marie O´Connoriga.




kolmapäev, 28. detsember 2016

Küsimused ja vastused

Leidsin Printsessi blogist küsimused, mida olen varemgi aastalõppudel erinevates blogides näinud. Kopeerisin ja vastan ka.

Mida tegid aastal 2016, mida varem teinud pole?
Tegin remonti isiklike valgete käpakestega. Pahteldasin, värvisin, panin tapeeti ja paigaldasin liiste, viimane muide, on kirjeldamatu k*. Kevadel tegin esimene kord elus narkotesti olles kahtlustatav joobes (olin kaine). Detsembri alguses tegin esimest korda elus piparkoogitaigent. Sai... tavaline, olen saanud paremast taignast tehtud piparkooke. Õpetasin lapsele ujumise ja  kaherattalisega sõitmise selgeks.

Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusaastalubadusi? Kujul nagu kirjutan nimekirja ja vean aasta otsa linnukesi punktide taha, ei anna. Aga ma olen suur lühiajaliste plaanide tegija. Märkmikud on mu keskmine nimi. Teen kuu (tööde tähtajad ja kohad - üritused, kuhu ilmtingimata jõudma pean) - ja nädalaplaane (jagan suuremad tööd osadeks, jaotan väiksemad tööd nädala peale laiali, trennid ja muu enda ja lapsega seonduv logistika, samuti tuttavate külastused või kõned, mis ilmtingimata vaja teha, ms.) Päevakava on mul ka, millest ma enam-vähem kinni püüan pidada. Pikemaajaliste plaanidega on nii, et eks ma ikka sunnin end, nt maja remontima või mitte-suitsetama, inimestega suhtlema, vms. Usun, et plaanide täitmise protsent on rahuldav. Vaatamata sellele, et ma seejuures väga enda-sõbralik ja leebe püüan olla (kui täna ikka üldse ei jaksa-taha, koristan homme), hullult saamatu või läbikukkunu tunnet ei ole. Ma tegelt pean seda väga oluliseks - seda, oskust hinnata oma jõudu, võimeid ja võimalusi enam vähem adekvaatselt.

Kavatsen omandada harjumuse pildistada fotokaga, mitte suvalisi klõpse telefoniga nagu siiani. Iga päev plaanin, et homme võtan fotoka kapist välja, löön objektiivi lapiga puhtaks ja siis... :D

Tahan rohkem kodus süüa teha ja üldse süveneda enda ja lapse menüüsse, juurde lugeda jms.

Kavatsen osa võtta ühe Fb lugemisgrupi lugemise väljakutsest, teen blogisse ka eraldi teemakohase lehe.

Kas keegi su lähedastest sünnitas? Jep.

Kas keegi su lähedastest suri? Kevadel suri kass. Inimesed on elus.

Mida sa sooviksid omada aastal 2017, mis puudus aastal 2016? No nii, siia võib julgelt mitu lisalehte vahele panna. Tahan saada sauna korda. Seinad on püsti, põrand plaaditud ja keris ka sees. Ajutiselt tõstsin sisse vana vanni, uus tuleb minu arusaamis pidi paigaldada peale seinte plaatimist. Seinad on vaja plaatida, klaasist leiliruumi vahesein ja lavatsid paigaldada. Külalistetoas on vaja kivist põrandaplaadid paigaldada ja seinad pahteldada, krohvida, värvida. Vahekoridor vajab lammutamist ja siis on vaja uus asemele ehitada. St, saun võiks 2017 valmis saada.

Aa, elutuppa on diivanit vaja. Ma olen kõigile Tartu mööblipoodidele kolm tiiru peale teinud, vist Teguri tänavas auto selle käigus kortsu tagurdanud ja pole ikka veel näinud sellist, mis kõnetaks. Tõstsin vana diivani tuppa tagasi, AJUTISELT (olgugi, et mõtlesin, et nii ei tee - muidu jääbki) ja nüüd nagu väga ei häirigi enam :D

Mis kuupäev aastast 2016 jääb igaveseks su mällu? Miks? Pole sellist.

Mis on 2016 aasta suurim kordaminek? Kõik, keda ma armastan, on elus. On tööalaseid episoode, mis rõõmustavad südant iga kord kui tagasi mõtlen.

Kas sa olid haige või said mõne vigastuse? Ei. Tervise osas on see üks äärmiselt hea aasta olnud.

Möödunud aasta parim ost. Oh, ei tea. Polegi midagi nii erilist ostnud. Jõulukas tõi lapsele muu hulgas robotkassi, millel puudub hääle maha keeramise nupp - see on viimastel päevadel kohutavalt emotsioone tekitanud aga ei kvalifitseeru antud küsimuse vastuseks :) 

Kelle käitumine teenib sult aplausi? Ma olen siiralt vaimustuses president Kersti Kaljulaiust, kes keeldub minemast kirikusse. Point siin minu meelest ei ole kirik, vaid see, et inimesel on veendumused või  põhimõtted, mida ta on valmis ja võimeline kaitsma. Vähem silmakirjalikust, mängu puhtalt publikule, ebasiiraid liigutusi - igati kiiduväärne (loodetavasti) tendents.

Kirikud see eest on eraldi tõsine teema.  Kultuuripärand, millest peab olema võimalik osa saada igal inimesel sõltumata tema olematust või olemasolevast usutunnistusest. Seejuures peaks see olema võimalik viisil, mis ei riivaks ei usklike ega mitteusklike tundeid, kuid täna veel kahjuks alati ei ole. Ikka räägitakse juhtudest, kus nt, eks, mõnd ilmaliku laulukoori esinemist kirikus (sest suurepärased saalid ja akustika!)  püütakse vürtsitada puhtalt usuliste riitustega. St, mingi piiride küsimus, sisenedes (nt) õigeusu pühakotta ei võta mul tükki küljest nö pererahva rõõmuks katta pea, kuid see ei tähenda, et ma mõne jumalaga seetõttu veel suhelda soovin - palun ärge sundige mind siis kaasa kummardama.
(Ma siinkohal tervitustega :) )

Kelle käitumine ajab südame pahaks? Kui ma nüüd hakkaks poliitikuid ja avaliku elu tegelasi nimetama, läheks pikaks. Isiklikest tuttavatest... pole selliseid. On inimesi, kelle käitumine ühel või teisel juhul mulle ei meeldi või jääb arusaamatuks, aga tõenäoliselt olekski palju nõuda, et kõik kõike minu moodi teeks - lõppeks oleks see kohutavalt igav. Lisaks ma olen nö ära mineja tüüp. Kui mulle ei meeldi, siis ma lahkun, katkestan suhted, vms, kergelt. Igast tülitsemist või vihkamist pean mõttetult kurnavaks.

Kuhu läks enamik su raha? Suuremad summad on kulunud maaparandust- ja muudele töödele krundil, sh tee, aiad ja hekid.  Meie igapäevased kulud pole teab, mis suured, ma pean end suht vastutustundlikuks majandajaks. Kohati süüdimatult ehk kulutan lapse lõbustustele - igat sorti etendused, õpitoad, mängu- ja veepargid, praegu nt Jõulumaad, jms. Samas nt mänguasju ja raamatuid püüame siiski valida - neid tuleb ju kusagil hoida.

Mis sind aastal 2016 tõeliselt elevusse ajas? Eelmises postis mainitu lähedasi puudutanud kurva uudise poolt viidud rahu pole siiani tagasi tulnud, aga sellest hetkel ei taha. Nii üldiselt on mul olnud stabiilne ja rahulik aasta. Oma tõusude ja mõõnadega, loomulikult, kuid märkimisväärsete sügavus- ja/või kõrgusrekorditeta. Mis on hea.

Mis lugu jääb alatiseks aastat 2016 meenutama? Pjotr Tšaikovski ballett "Luikede järv". Laps käib muusikakoolis, kus nad muu hulgas kuulavad klassikalist muusikat, neile selgitatakse seda ja nagu ikka, eks. Tavaliselt tahab laps koolis kuulatud lugusid kodus üle vaadata, olgu Jumal tänatud YouTube loomise eest. "Luikede järvega" juhtus nii, et laps sai koolis aru, et sureb isane luik (ehk siis see, kes pole kõige ilusam). Kodus balletti esimest korda vaadates aga sai tõelise šoki, kui mõistis, et sureb emane - see KÕIGE ILUSAM! Oh, kuidas ta vaeseke nuttis - lo-hu-ta-ma-tult. Sest ajast peale oleme seda balletti mingi 8 korda küll vaadanud, erinevate teatrite esituses (etendus kestab ligi 2h!!) ja minulgi on vaata, et peas. Muide, vaadates joonistas laps mulle maailma kõige ägedama luige, kui meeles on, panen Instasse pildi.

Võrreldes 2015 aastaga oled sa 2016. aasta lõpus:
kõhnem või paksem? Sama.
vaesem või rikkam? Majandusaasta ei ole veel lõppenud, aga ma siiralt loodan, et rikkam.

Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud? Ma tahan alati rohkem lugeda aga vahekord "peaks" ja "tahan" kirjanduse vahel võiks ehk mingil määral muutuda, "peaks" kirjanduse kasuks. Aega endale võiks alati rohkem olla. Sellist - lihtsalt olemise, mõtlemise aega. Selleta kipun haigeks jääma. Joogasse võiks rohkem süveneda. Samas nt jooksmisega läheb koguaeg paremaks - nüüd on juba tütar nii suur, et kui kaasa vändata ei viitsi või talvisel ajal ei saa, on vabalt nõus tunnikeseks üksinda koju jääma.

Blogiga seoses - tahan, et tekiks harjumus  kirjutada regulaarsemalt, kui siiani, sh harjumus kirjutada mitte ainult raamatutest. Näis.

Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud? Ah, ma olen enda suhtes üsna leplik. Pole mul hirmuäratavaid sõltuvusi, lapse arvelt netis ei moluta jms. Suitsetamise olen ka vist peaaegu (!!) (hahahah - ärge naerge!) maha jätnud.

Kas sa armusid aastal 2016? Ma vaimustun kergelt - millal see täpselt armumiseks üle läheb? Kas korduvalt samasse inimesesse loeb? Kas siin on mõeldud üksnes romantilisi suhteid?
Kui väga kitsalt tõlgendada, siis EI.

Kui palju üheöösuhteid aastal 2016? :D Ma olen vist sellest east välja kasvanud, kui hormoonid mõistuse üle võimutsesid. Täna mulle tundub, et tõenäosus sattuda mõnesse ebamugavasse olukorda on üheöösuhte puhul liiga suur võrreldes sellest saadava... sellega, noh, võimaliku positiivse elamusega. Miljon korda turvalisem ja mugavam on kasutada mõnd sissesõidetud ratsut sissetallatud rada, mille puhul saab kvaliteedi osas enam vähem kindel olla. Eks igast asju juhtub, onju, aga... ma olen väga mugav ja jube armas endale.

Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud? Ei. See oleks liigne ressurssi raiskamine. Ma olen vihastaja, äkki ja nii et maa on must, aga läheb ruttu üle.

Mida sa tahtsid ja said? Mitu kuud tahtsin voolu elutuppa ja selle ma sain. No ausalt, vabandust, mul on juba kirjutadeski igav :) Ma ei oska nimetada ka asja, mida ma väga tahaks ja ei saa. Ei tegi, kas ma tahan liiga vähe või on elu hellitanud, aga mul on suht tasakaalus need asjad. Tulenevalt on see norm ning üksikud momendid ei näi märkimist väärt.

Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said? !! Käisin "Metsatöllu" kontserdil - siiani ei saa aru, mis põhjusel või kuidas see täpselt juhtus.

Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks? Mul oli hea aasta.

Mis sind mõistuse juures hoidis? See on küll väga üle võlli sõnastus. Kui nii, siis ei olnud vajadust "hoidjate" järgi. Äsja rääkisid teised blogijad, kuidas nad pingeid maandavad. Lärmi vastu peas käin mina jooksmas. Vähe on asju, millest peale 10 km s*itta ilma veel mõtelda viitsiks. Tegelikult vist vahet ei ole, millist ilma. Vaimu väsimuse vastu korraldame ühe sõbraga aeg-ajalt hilisõhtuseid filmõhtuid. Eilegi öösel nt vaatasime pool hooaega Lutciferi ja see oli hullult naljakas. Ilusad inimesed lõid kaunilt üksteise ilusaid ninasid rulli - uskumatult lõõgastav vaatamine.

Kes oli parim uus tutvus? Mul tekib uusi tutvusi juba üksi töö tõttu vahetpidamata, ei oska nimetada ühte konkreetset. Blogitutvuste üle olen rõõmus. Vaatamata sellele, et hakkasin siia kirjutama alles selle aasta märtsis, on siia juba mõningane lugejaskond tekkinud. Ja selline, hästi sõbralik. Üks blogija saatis mulle jõulukingi. Nagu - lihtsalt, nagu täiesti - lihtsalt, mulle.
Loen teid vastu ka ja minu mõistes on see suhtlemine. Vaatamata sellele, et ise kommenteerin harva ja ainult kõige ohutumatena näivatesse nurkadesse. Iga siinse kommentaari üle rõõmustan nagu laps, olgugi, et vastamiseks võtan hoogu - võimalusel ärge pidage seda ebaviisakuseks. Ma oskan hästi rääkida, aga olen äärmiselt kehv suhtleja. Nii et :) on, kuidas on, aitäh teile.

Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2016 õpetas. Elu õppetund või? Hahahaha, no ei ole võimalik. Mu laps ütleks selle peale: "Mida prääkus?!!" Kui keegi mõnda sellist teab, siis palun, kommentaarides on ruumi küll.

esmaspäev, 26. detsember 2016

Mh ettepanekuid meditsiiniteenuse edendamiseks

 
Fotograaf  Anka Zhuravleva 
Unes on kõige parem lennata hilissügisel või varatalvel, kui muru on härmas, lombid jääs ja pole võimalik aru saada, kas sajab vihma lumega või lund vihmaga vaheldumisi. Siis paksu teki all paistab päike, pisike järv, soe rannaliiv, taevas täis rukkililli ja karikakraid. Lendad seal, vee ja taeva vahel, rukkilillede ja karikakarde vahel, kogud kõrgust ja veel ja veel ja... Ja mitte keegi ei saa sundida sind maandumiseks, ei kass, kes karjub voodi kõrvalt, et tablett sul jälle võtmata ega laps, kes nügib jalaga, et sa ei laiutaks risti üle aseme.

Eile öösel lennates mõtlesin, et hea oleks, kui haiguslugudes ei kirjutataks ainult gastriidist, hüpertooniatest ja sellest, et terve keha valutab. Võiks ju olla lisalahter, kuhu arst saaks patsiendist positiivseid kirjeid teha. Nt, sa lendad unes. Juba üle kolmekümne ja sa ikka lendad unes! Ja las ta siis nii kirjutabki (tingimata) oma loetamatu arsti käega - patsient lendab unes. Ja et kõik lennutunnid kirja saaks. Palun joonlauaga joonitud tabelisse. Ja siis järeldused: kasvab veel. Olgu siis, et aeglaselt, olgu, et paljale silmale nähtamatult, ikkagi - kasvab ja see on oluline.

*

Jõulud tulid pauguga. Halbade uudistega lähikonnast ja ma proovisin, ausalt, ihust ja hingest, jooksin kontsadel seelikusabasid hoides. Eemale, nii kaugele, kui võimalik. Sest sekkuda ei sobi ja milleks siis süveneda. Aga no, ebaõnnestunult. Muudkui vaatan oma last (kes pole seotud kuidagi) ja proovin selga võõrast muret. Kahtlustan, et on asju, milliste mõistmiseks ei kasva ma iial piisavalt suureks. (Ja oleks, mul jumal, siis siinkohal ilmselt tänaksin).

*

Hetkel tahaks lihtsalt puhata...
Hetkel lükkan kõik kuhugi tuleviku, teen ainult asju, mida tahan (sest saan), sest  :), noh, nt põhjusel, et laps on mul nii pisike veel - see kurat, on üks väga hea põhjus, paljuks.