teisipäev, 20. september 2016

Kurkidest ja karust

Eile panin purki selle aasta viimased kurgid. Vist viimased, sest kui laps eile meie spa mängu tarvis aiamaalt kurki käis toomas (teate küll, muusika ja küünlad ja kurgilõigud silmadele ja jalamasaaž), ütles, et seal on veel palju. Võimalik, kui ma mõni päev tagasi pangi täie korjasin, oli poegi veel tõesti palju, aga ööd on juba külmad ja olgugi, et marineeritud kurki ei ole kunagi palju, on mul see aasta hoidiseid rohkem, kui iial varem. Seejuures moosilisi on pigem vähem kui tavaliselt ja sügavkülmast hakkavad vaarikad ja mustikad juba otsa saama. Kuidagi.

Tegelikult tahtsin öelda, et sügisesed kurgid on hoopis teistsugused, kui suvised. Paksu kuid mitte kõva koorega, võimatult okkalised pikalt kasvanud vintsked vennikesed. Sellised - tugevad ja tugevama lõhnaga. Suvised on hoopis vesisemad, suure päikese ja veega paari päevaga kasvanud õrna koorega viljad. Ja mõrudate pepudega kohe, kui jätad mõni õhtu kastmata.

Mitte, et ma kurke septembrisse kuidagi planeerinud oleks. Mul kevadel suri esimene sats taimi ära, istutasin uued, mis ka vindusid pool suve enne kui augustis täie jõuga kasvama läksid ja seda kastmata - ma olin nad hinges juba maha kandnud.

**
Seenele tahaks minna. Eile sõitsime lapsega jalgratastega läbi hämara metsa ja metsaalune oli paksult sügisseente lõhna täis. Muide, enda imestuseks hakkasin kartma. Või noh. Ma ei karda pimedust ega metsa ega pimedat metsa. Aga eile, kui sõitsime, laps väntas ees ja vatras midagi vahetpidamata, ma vaatasin teda ja mõtlesin karust. Et äkki on juba unine ja kui trehvame, siis ei taipa loom minema joosta. Ja mis ma siis teen. Mõtlesin kaasas olnud asjadele - täpselt mitte midagi, millega karu peletada. Ja siis mõtlesin, et asju, mida ma enne last ei kartnud ja nüüd olen kartma hakanud, on palju. Mh on mult viimase nädala jooksul kaks korda veeniverd võetud. Haiguslehe võtsin ka - peamiselt, sest puhata tahaks, aga kui väga vaja, siis ühe keskmise köha kahe peale ikka leiame vist.

**
Öösel lõpetasin Plathi "Klaaskupli all" ja täna tahaks Instasse raamatuid pildistada. Ehk lähen isegi raamatukokku. Tegelikult peaks koristama (nagu alati).
**
Ükskord, kui ma päris blogijaks kasvan, võtan kapist kaamera välja ja õpin sellega pildistama :) 

laupäev, 17. september 2016

Eduard Vilde "Mäeküla piimamees", 1916

Lõpetasin E. Vilde "Mäeküla piimamehe" ja lugesin rida arvustusi ja haha - spikreid peale. Nii palju, et arvustust kirjutada küll mõtet ei ole. Küll aga suurest imestusest, et ma kooli ajal loetud raamatust sõnagi ei mäleta, isegi mitte süžeed, uurisin kolleegidelt, kas nemad mäletavad. Mitte keegi ei mäletanud sõnagi - ometi on kõigil loetud. Ja see on juba huvitav.

Sest praegu tundus mulle raamat vägagi hoogsa ja köitvana. Ma ütleks isegi põnevana. Ja teema, eks, st, ma arvan, et siia ongi see peni maetud. Koolilastele mõeldud portaalides olevates spikrites jms. on kirjas, et raamat räägib Saksa aadli allakäigust ja sellest, et talupoeg Tõnu rõhus ja sundis oma naist ega osanud mõista oma tundeid. Eks seda ka. Kuigi Mari osas ma täpsustaks või vaidleks lausa vastu - Tõnu sundimine ei kõigutanud Mari isemeelust karvavõrdki. Mari ei allunud ei meelitamisele ega hirmutamisele. Päris selged Mari motiivid ehk tõesti ei ole, kuid lepinguga nõustus Mari siis, kui Tõnu haigestus. Ei teeselnud õnnetut, rahulolematut vm, vaid tõepoolest haigestus - ja siis ütles talle Mari, et hea küll, ma olen lepinguga nõus. Ehk siis Mari nõustus, sest tal hakkas Tõnust kahju ja see tunne on hoopis teisest ooperist kui nt hirm või ükskõik milline saamahimu.

Nagu ka siis, kui Mari nägi, et Tõnu ei suuda armukadedusest üle olla - tal hakkas Tõnust nii kahju, et ta pakkus Tõnule piimad käest anda ja tagasi sauna kolida. Ta oli nõus tagasi vaesusesse ja viletsusse minema, peaasi, et Tõnu rahu tagasi saaks.

Ma pole kindel, et Mari Tõnu armastas, kuid kindlasti polnud ta nö omainimese suhtes külm ja kalk ja kalkuleeriv. Hoidis, tahtis hoida halva eest.

Teiseks, raamatu peamine teema ei olnud mitte aadlike allakäik ega see, et Tõnu oma naise müüs (mde, ühe sõbraga arutades selle müümise üle jõudsime veel kuhugi, kus teo raskust määrab muu hulgas kultuuriruum või kontekst. Või ehk ei määra, kuid toone, kas siis positiivseid või negatiivseid, siiski lisab). Hoopis kauplemine endaga, oma hinge ja südamega - see näis mulle praegu peamisena ja kirjaniku poolt filigraanselt väljakirjutatuna. Nii see, kuidas kauples Tõnu, kui see, kuidas seda tegi saks. Sa võid ju teise ära rääkida, osta või hirmutada, aga katsu sa enda südametunnistusega kaubale saada! Täiesti aegumatu teema, millest ehk keskooli ealine noor veel väga täpselt aru ei saa. Et maailm kõik puha pooltoone täis ning puhast musta ja valget näeb heal juhul sebra seljas kusagil savannis... Ühesõnaga, et koolilapse jaoks on see liiga keeruline ja seepärast ebahuvitav ja seepärast me seda ei mäletagi. Või...
:)
Igatahes, ma nautisin, väga. Panen mõned lõigud ka, mis endale märkmikusse kas edasi mõtlemiseks või ilu pärast üle kirjutasin:

Tõnu meenutab oma esimest naist Leenut:

Jaa, Leenu — see juba teaks ja teeks, mis tarwis! See oli inimene hinge ja aruga!
 Aga wõi teda siis keegi tahtis.
 Ja mis ta muidu rühkis wäiksest walgest pimeda ööni, ja mis ta teist sundis rühkima — jumaluke, siin me oleme!
 Ning waikne ärdus heitub Tõnu hingele. Seal seisab Leenu — igerik, luine, kuiw kui tael, alati siputawalt liikwel nagu kõwakoorik, ilma et sest jälgi jäi, aga poolehoidja, ligiseisja, silmawaataja, suhukuulaja — — eks ta oleks wõinud kauemine jääda, miks ta maja ja mehe toeta jättis!
 Tõsi küll, ta porises palju. Ta torises ja porises hommikust õhtuni igaühe ja kõigiga, kahe- ja neljajalgsete, hingeliste ja hingetutega, ta wõis puunotti ja witsaraagu noomida ja manada kui seisaks teine inimene ta ees, ja wiimastel aastatel näis, kui oleks ta nääpsunäoke käsnaks windunud, millest alatasa sappi tilgub. See tüütas ära, kuigi harjumine panetust tõi, seda enam, et kõik see torin ja porin magusalt sündis, suminal, nagu iseenesest ja endamisi, külgeloodud kombe järgi, otsekui parm ja kärbes muidu ei saa. Ära tüütas siiski, see on tõsi, lapsedki tüütas nii ära, et eemale hoidsid teisest, kui wähegi wõisid, ja Tõnu ise ei teadnud muud nõu kui hambaid kokku pigistada ja waikida nagu ront.
 Aga kui nüüd jälle mõelda, et ta mitte paha pärast nii ei olnud, et ta sellega justament head püüdis teha ja omastele kasulik olla, ja kui weel mõelda, et sel targal mooril ehk õigus oli, kes ütles, Leenul olla esimisest sünnitusest, mis nii raske oli ja wanemal pojukesel elu maksis, miski sala wiga sisse jäänud kurjast silmast wõi sõnast raskejalgsuse ajal, siis — siis
 Ja uus tugew hoog kahju- ja leskusetunnet laieneb Tõnu põuest läbi, turjal istuw üksindus rõhub ta pea weelgi madalamale ja sosistaw suu tunnistab tolmusele põrandale jalge ees, et see, mis Leenuga kääpa alla puges, oma oli — hoolimata kõigest oma oli.
 
Tõnu kaupleb endaga: 
 Aga ta tuleb jälle.
 Wahk wajub, teine tõuseb.
 Mardik, mis saksa suust kandimehele kõrwa lendas ja sealt põue roomas, sureb ja ärkab uueste elusse.
 Ta sureb päewal ja ärkab öösi — sureb aga ka öösi ja ärkab päewal.
 Ja kui ta taas ärkab, siis on ta elawam kui enne, ja põletik, mis ta olemine sünnitab, sööb hinge edasi ja edasi.
 Wahk palawikku wajub, teine tugewam tõuseb.

Tõnu kirjeldab linna: 
 Küll ei seisnud Tõnu ihkewallast midagi kaugemal kui linn. Ta oli seal end ikka üleliigsena tunnud, kitsikus mattis tal hinge kinni ja süda sai täis inimeste peale, kes näisid wäljaõpetatud ja wannutatud olewat temal jalus longerdama, teda tõukama ja müskama. Ta tänas igakord jumalat, kui sealt tulema sai, ja pani endamisi imeks, kuidas inimesed säärase laadaeluga wõisid leppida ning selles püsida. Ja mis weelgi hullem: kõik pead ostma, mis suhu pistad, tengelpung olgu alati näpus, maast pole iwakestki wõtta — söö puhast jumala raha! —

Kuidas Mari raamatuid loeb - puhas äratundmisrõõm! - ma ka alati, alati mitut korraga ja vaheldumisi :) : 

Ta leidis nooriku sirukil õuenurmelt, kolm lahtist raamatukest kõrwuti nina ees. Maril oli nimelt pentsik wiis ühtaegu waheldamisi mitut raamatut lugeda: järk ühest järk teisest. Sisu ei minna tal mitte segi, kinnitas teine ise. Mittepakilisi tubaseid töidki nähti teda nõndawiisi, üht jättes, teist wõttes, tegewat olla hubasem ja hoopsam. Naer ja nöökamine teda ei eksitanud, tahtmise taewariik pani kõigele wastu.

Sügis: 

Ja nüüd maitses Ulrich von Kremer oma üksikus sootaguses Mäekülas, kus ta poolegi enam endist igawust ei kannatanud, kuiwa ja kaunist sügiset edasi, mis wilu-wihmasele suwele järgnenud. Ta jäi ka wahwalt püsima, kui wiimaks tulid tormid, sajud ja külmad, kui suur suremine algas mäel ja orus, kui üle soo tõmmati koikarwa lina ja metsa seljast maha wärises wiimne hilp kirewat särki. Midagi tundeärrast, haletispehmet ei olnud tänawuses suremises, kõik suri tüseduses arukal teadwusel, et temast üle käib paratamatus seaduse woliga. Ja oli wiimaks kustunud ja mustunud sügiswärwide selge ja sügaw paistwus, lahtunud sügislõhnade karsk-karge würts ja kõrge taewas äkki madalale laskunud tumehalli hüübena, siis heideti hauale üle öö walge kääbas peale, kumendaw weel taewasest puhtusest, ning herrasmaja kahest lõunapoolsest korstnast nähti sinakaid keeli nilpawat, mis tunnistas, et wanasaks nüüdki weel paika peab.

kolmapäev, 14. september 2016

Lombist ja lapsest

Lasteaia hoovi ehitati uus asfalteeritud plats - sportimiseks. Otsekohe hõivas platsi määratu, mõõtmatult enesega rahulolev lomp palju lubava kosmilise mustendusega keskel. Lombil oli selline ilme, nagu oleks plats spetsiaalselt temale ehitatud. Kõik vaatasid lompi suure lugupidamisega ning astusid aupaklikult ümber.
Kuni ükspäev hommikul.
Kuni ükspäev hommikul ilmus platsile tirts, nii umbes viie aastane pea pepuni kollastes kummikutes. Tüdruk keksis võidukalt kiljudes lombis, ühest äärest teise läbi kosmilise mustenduse pritsides vett taevani.
Järgmisel päeval märkasime, et lomp kahanes pelglikult iga kord, kui temast mõni laps mööda kõndis. Tänaseks on lomp end õige pisikeseks kartnud.

:)
(Pilt Pinterestist)

esmaspäev, 12. september 2016

Väljas on jälle mingi kuradi suvi.

Väljas on jälle mingi kuradi suvi. Ma nii rõõmustasin, kui augustis ööd pimedaks läksid. Eile öösel istusin maja trepil ja kase lehed pudisesid pähe. Otsisin juba sügismantli välja, kuid hommikul jätsin siiski nagisse. Sest - vt. posituse esimest lauset.

(Mõned viited on pikemad, kui asja tuum, aga...)

Tegelt ma olen väsinud ja täna olin tubli ka. Külastasin e-panka ja tutvusin oma tulude ja kuludega. Üllatusin, positiivselt. Helistasin perioodika tellimiskeskusesse ja muutsin ära kodu aadressi. Postitädi hoiatas, et ta läheb varsti pensionile ning uus postiljon ei oska mulle tellimusi loomulikust intelligentsist õigesse kohta edastada. Kohendasin tellimusi: LR, Vikerkaar ja Looming on mul umbes alati käinud, kuid umbes aasta tagasi otsustasin, et ei jõua kõike lugeda ja jätsin ainult LR-u. Nüüd tellisin Vikerkaare tagasi, sest... ma tunnen, et ma olen väheinformeeritud, teemadel, mis huvitavad. Tegelt peaks Loomingu ka tellima jälle.

Lapsele oli tellitud TEA kirjastusest "Lapse oma raamatukogu" ja "Loomalood lastele". Esimene sari on nii hea, et kui laps seda enam lugeda ei viitsi, tellin vist endale. Suht eranditult kvaliteetne lastekirjandus kaunilt vormistatud köidetes - soovitan kõigile. "Loomalood..." tellimuse tühistasin nüüd ära. Mu omale jääb juba titekaks ja üldse, sarja mõte on hea aga teostus, just teksti osa, on üsna nõrk. Asemele tellisin "Tähekese" ja "Hea Lapse" - nagunii juba ostame.

Veel panin paar arstiaega kirja. Nüüd peaks välja mõtlema, mida arsti juures kaevata siis. Perearstile rääkisin telefonis, et ma ei saa elada, kui mul vererõhk mingitel hetkedel lambist kaob. Arst ütles, et madal vererõhk on parem, kui kõrge ja et sporti tuleb teha ja kohvi juua nt. Ütlesin, et veel rohkem sporti ja kohvi ei ole võimalik. Näis. Väsinud olen ja see kuradi suvi, eks.

Ma väsin ära, kui mul ei ole aega olla. Istuda ja ilma vaadata. Vaadata, kuidas kase lehed pudisevad. Või kuidas kass ämbliku tapab. Või kuidas muru kasvab.
Või...
Mõelda.
Seedida.
MITTE - TORMATA.
Mitte teha tööd.
Mitte lugeda.
Mitte vaadata filme.
Mitte suhelda.
Mitte suhelda.
Mitte suhelda.

Ma tean, et ok-funkamiseks on mul vaja palju omaette olemise aega aga kust seda võtta, seda ei tea.
Või kuidas sundida end mittemidagi tegema. Nt öösel eriti, no miks vahtida lakke, kui saab lugeda. Aga lugemine võrdub emotsioonid võrdub mõtted võrdub veel vähem und. 

Ja siis kaob uni ja see on üks hirmsamaid asju, mis inimesega juhtuda saab.
Mu uni on viimasel ajal katkendlik olnud ja see on nii hirmutav, et ma ei saa magada, sest ma kardan, et ma ei saa magada, sest...

Siit õppetund: puhkusel ajal tuleb puhata.
(Puhata saab mitmeti). 
Täie tõsidusega kaalun kuu ajalist haiguslehte, ennetavat, hirmust.

A muidu, üks ööse hakkasin lugema Vilde "Mäeküla piimameest". Ei oska seletada, miks ma sest sõnagi ei mäleta - kindlasti on kunagi loetud, igatahes praegu meeldib väga. Raamatukogust tõin mh Nikolai Baturini "Oaasi" - :) see vist ei ole päris see, mida soovitaja silmas pidas, kuid vaheldumisi Vildega - Eestimaa karge loodus ja sünge aeg ("Mäeküla piimamehes" kirjeldatud aeg, see saksa parunite ja kohalike saunike aeg, eks, näib mulle eranditult süngena, üks süngemaid aegu Eesti ajaloos) ja Baturini kõrbe hoopis teistmoodi kargus ja kasinus, lehmad ja kaamelid vaheldumisi on kuidagi... kuidagi see, mis hetkel on hea :)

(Mde, Anu Raua asemel küsisin raamatukogust Anu Lampi (hoidjatädi imestas väga - räägin ju, et väsinud) ja Õnnepalu on valdavalt loetud. Aitäh, kenad inimesed ja soovitage veel eestlasi, ilusaid või siis vähemalt väga häid :)

(A tegelt hakkasin kirjutama sellest, et ma täiega vihkan igasugust asjaajamist, aga eks ma teine kord vingun edasi).




reede, 9. september 2016

A. H. Tammsaare "Varjundid", novell, Varrak (1923)


Õhtul võtsin arvuti lahti, et kirjutada üks raamatuarvustus, kuid juhtusin kuidagi Eesti Kirjandusmuuseumi poolt loodud Kreutzwaldi sajandi nimelisele kultuuriloolisesse veebi ja jäin sinna, hommikuni. Mh lugesin läbi A. H. Tammsaare novelli "Varjundid". Vaatamata sellele, et praeguseks ei ole selge, kuidas ma tänase tööpäeva üle elan - magada tahaks, kas teate, ma olen vaimustuses. Ja üllatunud. On kuidagi nii, et ma olen eestlasi lugenud vähe. Koolikohustuslik kirjandus pluss käputäis vist enim kõneainet pakkunud kaasaegseid. "Tõde ja õigus" on loetud, juba kooli ajal ja mäletan, et meeldis. Mida aga kohe üldse ei mäleta, on see, et Tammsaare ilus oleks olnud. Mäletan pikki kraavide kaevamisi ja kodusünnitust, mille kirjeldusest ma õrnas eas vaat, et kerge trauma sai. Mäletan, et pildid painasid pikalt (hahahhaha, moment torkas pähe, et see kirjeldus on parem, kui kõik praegused noortele suunatud rasestumisvastaste vahendite tutvustamise kampaaniad kokku).

Ühesõnaga, mäletan karmi realismi. "Varjundid" see eest on ütlemata ilus tekst. Novell, mille tegevus toimub Musta mere ääres sanatooriumis, kus üks haige armub teisesse ja - no lühidalt kõik. Ehk siis, süzee on olematu, aga see eest kirjastiil - looduskirjeldused ja kujundid, pikad, kaunilt kõlavad laused, mis vähemalt minul tekitavad hoobilt pildid silme ette, tekst, kuhu ma kergesti upun. Ja seda Tammsaarelt, Tammsaarelt kodanikud, ma poleks üldse oodanud! (Vabalt on võimalik, et puhtalt teadmatusest). Psühholoogiliselt väga täpselt välja kirjutatud portreed (seda küll oskasin oodata). Mingi moment lõpu poole, kui peategelane kannatas - pikalt, muutus tüütuks, aga seda vaid korraks, üldiselt mul oli kaunis öö.

Paar näidet ka: lumesajust:
"Armastan lund, kui ta veebruarikuu päikese paistel värvilistes helmestes sätendab - siis viibin lumelagendikul, kui lilleaias; aga ma armastan lund ka siis, kui ta vaikselt metsateel langeb ja mu riietele, silmalaugusele, ripsmetele peatuma jääb: nõnda puutub ta mind õrnema käena, rahustades, vaeva unustama pannes, äratades unistusi kaugeid ja lähedaid." (lk. 5)

Ootamisest:
"Samm sammu järel astudes ei tahtnud ma tõepoolest kuhugi jõuda, vaid tahtsin ainult aega võita, tahtsin hommikust lõuna ja lõunast õhtu teha, tahtsin lühendada päikese tõusu ja loode vahet. Ka ei lugenud ma merel selleks parte, et teada saada nende arvu - mis puutub minusse merepartide lugu? - vaid iga linnuga särgaval veepinnal ühendasin pimeduse ja valguse vahelduse, päeva ja öö, muutliku, kuid siiski samaks jääva aja, millest iga loetud pardiga tibatillukese osa hävitasin. Isegi nüüd, kus neid ridu paberile krabistan, tundub, nagu poleks mul tungi oma mõtteist kellelegi teisele aimu anda, nagu poleks mul püüet nid jäädavamaks teha kui kõndija jälg tuiskavas lumes või laeva sõidujuga vahutavais laineis. Mul pole kedagi, kelle kaasteadmine mind huvitaks, mul pole ka midagi tähtsat, mis alalhoidmist väärt, kirjutan ainult seks, et aega viita, aega võita." (lk. 79 - 80)

***
Täna öösel minu toas sadas vaikset peenikest lund, mis peatus minu laugudel, ripsmetel ja ... täiega armastan igast digiarhiive :). 


"

esmaspäev, 5. september 2016

Andrus Kivirähk "Karneval ja kartulisalat", Varrak (2015)

ÕIGLANE TOLMUIMEJA
"Täna söön ma lõunaks ühe rumala tolmuimeja!"
"Ah nii!" hüüdis tolmuimeja. "Seda sa veel kahetsed!"
Ta hakkas mühinal imema. Kõigepealt imes ta krokodilli seest välja hambad, siis keele ja lõpuks kondid kah. Krokodill jäi täitsa tühjaks ja vajus sisinal kokku.
"Paras sulle!" ütles tolmuimeja. "See on selle eest, et sa elevandipoega kiusasid. Elevandid on tolmuimejate moodi ja mina ei luba neile liiga teha."
Tühja krokodilli võttis tolmuimeja koju kaasa ning kinkis lastele. Need puhkusid krokodilli õhku täis ja käivad temaga nüüd suvel meres ujumas. Ning talvel lähevad temaga vanni. Õhku täis puhutud krokodill on ju täitsa ohutu ega saa enam kellelgi ninast kinni võtta.

AHVI SABA
Ta oli nüüd tõeliselt tark, oskas lugeda, numbreid liita ning isegi natuke inglise keelt. Ahvi juurde ta enam tagasi ei läinud, sest ega siis targal sabal ei kõlba rumala pärdiku pepu küljes rippuda! Selle asemel valiti saba vihmausside kuningaks. Saba oli ju välimuselt väga vihmaussi moodi, ainult et pikem, paksem ja kõrgesti haritud.

***

Mul, teate, hakkab puhkus otsa saama. Näe, tõstsin arvuti juba kapist välja, kergitasin kaant, proovin siin ettevaatlikult, ühesõnaga, tere kosmos.
:)

neljapäev, 18. august 2016

A mis teie õnnitluskaartidega teete?

Sõin just lõunat ja hakkasin mõtlema: mida teha kaartidega? No kõikide nende sünnipäevaks-jõuluks-jne. saadud kaartidega. Neid on tohutu hulk, mul on paar karpi, kuhu ma need kokku korjan ja aegajalt või vajadusel  lasen lapsel rüüstata - igast tema käsitööprojektide tarbeks, kuid mõlemad karbid (suured!) on tänaseks täis ja mis siis teha - muretseda veel üks karp?

Eriti hullud on käsitöökaardid. Tihti ülemõõdulised ja mahulised - st neid on ebamugav säilitada. Samas - osad neist on hinnalised, mul on kaarte, mis maksavad 25+ eurot. Tähendab, inimene on kulutanud mingi täiesti ebaadekvaatse summa selleks, et öelda mulle nt "Palju õnne!" Noh, ilusad on muidugi ja võimalik, et esimene nädal peale sünnipäeva ma vaatan seda kaarti heldimusega tervelt kolm korda, aga edasi???

Pole ju võimalik terve elu õnnitluskaardid endale külje alla koguda?
Aga vanapaberisse viia on ju ka kuidagi nadi?