kolmapäev, 30. november 2016

Reklaamipaus.

Puhh, riisusin just poole aia lume kohevaks. Nimelt saatsin lapse postkasti tühjendama. Kinnastega. Viimane võtmehoidja tuli kimbu küljest lahti vahetult enne uksest välja astumist. Nägin, nägin. Ja mõtlesin, et küll pärast pusin tagasi. Kolm korda võite arvata, kas ta kaotas võtmed ära. Ja kas ma leidsin võtmed üle. Õnneks on vähemalt maja uksel tagavaravõti olemas. Kuuri ja postkasti me nüüd mõnda aega ei pääse.

Ja sellegi poolest on tänane päev parem kui eilne (ma julgen seda öelda, sest kavatsen kohe pikali visata ja teha MITTE MIDAGI, kaua)!
Meil on nüüd kolm nädalalõppu olnud sellist, et meik maha - meik peale, meik maha - meik peale. Eile oli viimane järjestikune nö kohustusliku ürituse päev. Hommikul laps kurtis küll, et kõht on veidi imelik, aga noh - käime veel täna ära, siis saame puhat. - Tahad minna?  - MUIDUGI!

Hommikul esimese asjana põles läbi lambipirn köögis. Edasi oli programmis teater, ühiskülastus ürituse raames. Laps oksendas autos. Jope puhastasime ära, püksid võtsime jalast, auto palusime salongipessu toimetada. Ja sukkade väel, kuid siiski, jõudsime õigeks ajaks etendusele.

Kus juhtus järgmine kõhuhädast tingitud äpardus. Noh, laps keeldus kategooriliselt jõuluvana nägemata ürituselt lahkumast. Tagavara sukad paljale peele - kesse kleidi alla näeb! ja ootasime jõuluka ka ikka ära.

Edasi tulime koju ja avastasime, et kass on köögiaknalaualt lilled maha ajanud. Terve ilm mulda ja kilde täis. See oli viimane piisk, tegin ahjudesse tuled ja läksin lapsega koos magama. Ärgates diagnoosisin endal kõrvavalu ja nii valusa kurgu, et ei saa isegi teed juua. Lapse kõht pole veel tänagi päris korras, aga vähemalt ei valuta, palaviku ei ole ja muidu on ka täitsa rõõmus. Ei teagi, mis see siis nüüd oli või on - mitu päeva peamiselt erinevatest pidusöökidest ja snäkkidest koosnev menüü või mõni ringi hulkuv viirus. Kõhutunne kaldub esimese suunas - vaatamata kalapulkadele paar korda aastas, oleme suht tervislikud toitujad ja see kräpp, mida igast pidudel söögi pähe pakutakse, erineb meie tavapärasest menüüst oluliselt.

Ühesõnaga - võtsime endale paar vaba päeva lasteaiast ja töölt.

Tegelt - ükspäev juba mõtlesin kellegi blogiposti lugedes - üks asi, millesse ma väga kindlalt usun, on see, et ei ole olemas asendamatuid inimesi. Ma pole seda alati teadnud, aga nii loll on ka loll olla, et elu poolt korduvalt puust ja punaselt antud õppetunnid tähelepanuta jätta. Asendamatuid ei ole, ÜLDSE ei ole ja alati, ALATI on võimalik võtta mõni päev pausi ÜKSKÕIK MILLEST. Ausõna, Maa ei kuku seetõttu orbiidilt.
Tulenevalt, nüüd tikin lindu ja kuulan raamatut. Hea meelega kooks, aga ei julge, kuu on jälle kusagil vales kohas, vaadates eelnevale pooleteisele päevale, kardan, et torkaksin vardaga silma vms. Surmata end õmblusnõeldaga on siiski keerulisem.



reede, 25. november 2016

Hiirtest ja inimestest

Jean Louis Forain (1852 - 1931) - Tango au Cabaret
Mind tabas täna ütlemata helge mõte kasutada palju aastaid kasutult seisnud nõukogudeaegset hakklihamasinat.  Võtsin välja ja hakkasin sinna õrnroosat kalafileed toppima. Väntan ja nostalgeerin. Kuni märkan, et hakklihamasinast väljub midagi, mis pole üldse roosa, on määrdunud mustjas-hall ja kaugelt mitte isu äratav.
- Noh, - mõtlen mina, - ilmselt on seal mõni alumiinium oksüdeerunud. Või midagi. Kurat temaga, vähemalt sain vändata.  
Viisin hakklihamasina prügikasti - nii ma tavaliselt teen mulle pettumust valmistanud hakklihamasinatega! Väntamise resultaadi panin Eiffeli torniga kausikesse ja mõtlesin, et varsti, kui lapsele lasteaeda järele lähen, viin komposti. Unustasin.
Tuleme siis lapsega aiast. Laps näeb kaussi laua peal ja küsib, mis see on. Räägin talle kogu loo, no et võtsin välja ja väntasin ja vaata, mis välja tuli. Laps kuulas ära ja küsis: - Kas meil midagi muud on süüa?
Järgmisena astus läbi sõber. Jõime teed, sõber vaatas kaussi. Kohe jutustasin kogu loo: võtsin välja, väntasin ja vaata, mis välja tuli! Sõber võttis kausi kätte ja vaatas veel, ütles: "Hiir või?!" Vaatasin kohe põrandale: "Kus on hiir? Laps, too kass!" Sõber torkas sõrmega halli ollust Eiffeli torniga kausikeses: "Ei, see siin - kas see on hiir? Oli siis või?"
Ma läksin ja tühjendasin kausi komposti.
Ja istun siin ja mõtlen nüüd. Et mida see täpselt tähendab, et minu sõbrad kujutavad jumalarahus mind hiirt (jumalarahus) hakklihamasinasse toppimas.
Märgiline, igatahes.
:)

kolmapäev, 23. november 2016

"Lemmikloomade salajane elu" ja "Trollid"

Kui sul on viieaastane laps, siis tõenäoliselt juhtub sinuga üks kahest: sa kas hakkad multikaid armastama või vihkama. Minuga, kes ma pole kunagi armastanud kinos käia (palju nihelevaid, krõbistavaid, sahistavaid, nuuskavaid ja köhivaid inimesi koos ühes mitte eriti suures kinniste ustega saalis - iuu!), juhtus õnneks esimene. Sedavõrd, et salaja unistan juba mõnest hilisõhtusest kinokülastusest, kus saaksin vaadata (lapseta) ENDA POOLT VALITUD filmi. Aga noh, siiani olen piirdunud siiski argipäevaste (tühjad saalid) multikaseanssidega, mille valib viiene.


Eelmisel nädalal käisime vaatamas "Lemmikloomade salajast elu" .
See oli hea. See oli kerge ja humoorikas. Tegelasteks olid karikatuursed ja koloriitsed loomakesed erinevas adekvaatsuse astmes, mis varieerus kergest nihkest oravate (buldog) või Mehhiko seriaalide (spits Gidget) suunas  kuni täieliku hullumeelsuseni (jänku Snowball, kanalisatsioonis elavate jõmmide jõugu juht).

Film on väga ilus, suurepärane graafika ja kena disain. Atmosfääriline. Stiliseeritud New York  on kaunis viimse pikslini.
Muhelema panid mitmed vahvalt pakitud viited ja kniksud kinoklassikale - "Vanglaekspressist" "Džässis ainult tüdrukuteni".
Muusikalist tausta kiidan, sümpaatne ja eriilmeline, kus muu hulgas leidis koha ka selline meistriteos nagu "You`re my best friend". See, mde, oli vist minu lemmikkoht üldse.

Seejuures, filmis puudusid vulgaarsus ja küünilisus ja suures laastus polnud siin ühtegi tõelist lurjustki. No tõsiselt, minu silmis ei kvalifitseeru keegi. "Episoodi kuningas" punnsilme sfinks-kass? Minge nüüd, ta on hullult naljakas. Maa-alune madu? No... tema ehk veaks väljagi, kui teda oleks filmis pisutki rohkem. Kodutute loomade püüdjad? Nemad on siin vaid "peksupoisid", nagu pätipaar "Üksinda kodus". Lõpuks, jõugu pealik - valge ja karvane Snowball? Ta on mu meelest lihtsalt peast haige psühh ja me ju ei nimeta lurjuseks halvasti käitunud inimest nt, kui probleem tuleneb ilmselgelt meditsiini valdkonda kuuluvast küsimusest. Ja üldse - oleks ta normaalsem olnud, oleks kino igavam.

Kõik koostisosad kokku andsid suurepärase meelelahutuse ja garanteeritud hea tuju päeva lõpuni, soovitame!
:)

**

Eile käisime lapsega botaanikaaias, sealt edasi jalgsi kesklinna - plaanis oli osta advendikalender (jäi ostmata) ja süüa kiirustamata kusagil mõni maitsev suutäis. Me pole küll eriti ilmatundlikud - armastame igasuguseid ilmu, aga no eile tundus ikka kuidagi ilge hall see olemine, külm tuul puges põue ja sundis käed sügavamale tasku. Niiskus ajas kananaha ihule ja näkku sabistava vihma peale oleks tahtnud karjuda. Ja siis me kuskil nägime "Trollide" multika plakatit - niiiiiiiiii roosat, et meil tekkis plaani muutus. Soe kinosaal tundus täpselt see, mis vaja. Kohvi, kakaod ja kummikommi. Ja siis veel see ere ja helge - "Trollid" - see ausõna, ravib igasuguse halluse ja kaamose ja võib-olla isegi nohu.
Tohutult värviline, südamlik kino. Elujaatav, õnnest igal võimalikul hetkel ja kallistustest iga tund. Pisikesed erivärviliste juustega olevused võluvad nii suuri kui väikseid. Mille tõestuseks - haha - vaatasime lõunast 3D seansi täpselt kolmekesi - mina, minu laps ja üks võõras vanem meesterahvas täpselt keset saali.
Vaatamata sellele, et päriselus see 1,5 h ongi minu jaoks viimane piir, mil ma sellist värvide pillerkaart taluda suudan (v. k. kellele kurat õmmeldakse neoonroosasid suusapükse??) ja sellise optimist-põmmpea seltsis nagu trollide printsess Popi, ei suudaks ma elada niigi kaua, kritiseerida ei taha. Eile meile tõesti sobis. Kiidan Rolfi ja Saarat, jne, kes tegelaste hääle andsid. Ma arvad, et "Trollid" on küll midagi, mis ka täna veel aknast välja vaadates tundub definitely a must-watch.

Räägitakse, et selleks, et saada õnnelikuks, on vaja troll ära süüa. See, kodanikud, ei ole tõsi. Selleks, et saada õnnelikuks, peab "Trollid" ära vaatama. ja kui mõni kangem juurikas peale seda ikka veel kurbust tunneb, kallistage kedagi. Iga tund kella peale või tulenevalt meie kliimavööndist - võimalikult tihti.

Hoogu satun jah, vabandage.
:)



esmaspäev, 21. november 2016

Elisa Raamatu äpist

Ma olen suur paberraamatu sõber. Kunagi ma mõtlesin, et minust ei saa kunagi e-raamatu tarbijat, audioraamatust rääkimata. Aga ajad muutuvad.

Haha, vahepala. Üks minu äärmiselt konservatiivne sõber rääkis mulle koguaeg, et ta ei hakka iial nutitelefoni kasutama. Sest milleks, issand, tal on arvuti, kodus ja autos ja tööl on sekretär ja abi ja sekretäriabi, kellest igaühe laual on ka arvuti või kaks. MILLEKS?? Kuni viimase korrani, mil märkasin tema peost hõbedase iPhone. Sõber punastas, ütles, et noh, poolteist kuud juba. Vaikis korra ja lisas: "Ma ei suuda uskuda, et ma nii loll olen olnud, saad aru, ma saan sellega (KÕIKE), igast poosist (ÜKSKÕIK KUS(T) KOHAS(T)). Saad sa aru??" Ma sain, ma mõnikord hommikuti olen täitsa taibukas.

Minu ja elektrooniliste raamatutega nii hullusti ei läinud. Ma sain juba päris mitu aastat tagasi aru, et see siiski on ütlema mugav. Inglise keeles - peaaegu kõike on võimalik saada kohe või kiiresti ja enamasti ka tasuta. Ja kui tõesti inglise keeles ei ole, saab vene keeles kindlasti. Tulenevalt - siiani ma ühelegi poele või teenusepakkujale e- ja a-raamatute eest maksnud ei ole. Kuni ühel ilusal päeva lugesin Tiina blogist "Bukahooliku märkmed", et Elisa Raamat  pakub nüüd võimalust raamatuid kuulata. Ma kohe huvitusin, mäletan, et tormasin tööle ja esimese asjana teise asjana (esimesena tõin köögist kohvi) helistasin Elisasse. Edasi panin telefoni kõrvale ja tegin rahulikult tööd. Umbes poole tunni pärast saabusid tööle ka Elisa teenindajad.

St.

St. Ma olen vana kala audioraamatute maailmas - sest kes, püha jumal, viitsiks raamatuta kõrvas puid riita panna või hernepeenart kitkuda ja paberraamatuga peos ju väga ei kitku. Lisaks, ma just kirjutasin sellest, et sügis on mul audioraamatute aeg - kuulan ja koon talveks sokke. Ja nüüd lubatakse lausa eesti keeles! Nii ma neelasin alla Elisa poolt peale sunnitud pool tundi kehva muusikat ja kui nende teenindaja ka oma kohviga valmis sai ning teretas, teretasin vastu.

Teate, minu uudishimu oli suur ja otsus osta liitumine nagunii tehtud, aga kui ei oleks, oleks see Elisa teenindaja mu kindlalt ära rääkinud. Ta oleks vist surnu ka kergelt ära rääkinud. Naisterahva nimi oli, kui ma nüüd ei eksi, Merje ja ta oli jutukas, soe ja viisakas. Ta oli kursis ja oskas seletada (ja ei, sõbrad, see pole iseenesest mõistetav). Ta tegi mul tuju heaks ja ajas naerma vihjetega oma isiklikule kogemusele: "Minu abikaasa kuulab nii ja minu laps ja ... a, ja pakume teile tahvlit (mina ei taha tahvlit, ma tahan lugerit)... no olgu, aga mina küll tahaks tahvlit!" 

Ühesõnaga, kui keegi juhuslikult Merjet teab, siis tervitage ja öelge edasi, et ta on tore ja asjalik.

(A tegelt mul sai nüüd kaks nädalat tasuta prooviaega läbi ja nad küsisid tagasisidet - saadab lingi postitusele :) )

Asjast ka. Teksti loeb kõnesüntesaator ja on absoluutselt kuulatav! Natuke saab nalja ka, nt Facebook on fakebuuk ja T-särk eranditult teisipäev-särk, aga see ausalt, ei häiri. Kiirust saab valida ja kas lugejaks on nais-või meeshääl. Äpp peab järge - tõrkeid juhtub, aga vähe. Isegi mu viiene kuulab ja mõmiseb rahulolust (ka hetkel - pikutab jalad seinal NÜHKIDES VARVASTEGA MU VÄRSKET TAPEETI. Kuulab, mde, Kivirähku, "Siiri, Siim ja saladused". 

Väike kommunikatsioonirike mul Merjega siiski tekkis, sest tellides täpsustasin üle, mitmes seadmes mul äpp töötab ja Merje lubas, et nii mitmes, kui mitmes soovin, kuid äppi KORRAGA KASUTADA saab vaid kahes. No minu meelest mõistlik piirang, isegi minusugune rööprähkleja ei suuda kuulata ühe kõrvaga ühte, teise kõrvaga teist raamatut KORRAGA, rääkimata kolmest või neljast - pole ju rohkem kõrvugi. Aga nüüd mõni päev tagasi, kui üritasin äppi lapse tahvlisse paigaldada, palus see mul üks kahest telefonist äpi tagant lahti ühendada. Aga kui ma pean enda või lapse telefoni lahti ühendama selleks, et tahvlis tööle saada, siis ta ju ei tööta nii mitmes seadmes tahan. Mitte, et ma kõigis kolmes korraga seda kasutada tahan, eks. Noh, ma väga nördinud ei ole. Kaks on ka palju rohkem kui üldse mitte midagi.

Kuutasu, veidi üle 8 euri lapsega kahe peale siis, eks, on ka mu meelest viisakas. 

Raamatute valikust. Tiina oma blogis kirjutas täpsemalt ja vaat see on koht, kus ehk saaks veidi nina kirtsutada. Peamiselt pakutakse naistekaid ja noortekaid, Petrone Printi sarja ja esoteerikat kõigis vikerkaarevärvides. Nö tummisemat lugemist on suht-koht näpu otsaga, kuid see vist ongi subjektiivne. Ma esialgu olen nõus raha maksma, juba põgusal sirvimisel jäid silma kümmekond raamatut, mida kindlasti kuulaks ja veel sama palju selliseid, mida kehval ajal võiks. Pluss klassika :). Ja lubatakse, et raamatuid tuleb koguaeg juurde, nii et... ah, eraldi küsiks üle, miks Looming Raamatukogu raamatuid valikus pole?

Kokkuvõttes, tubli tegu, ma koguaeg mõtlesin, et eestikeelne auditoorium on nii väike, et eestikeelsete audioraamatute tootmine ei saa kunagi kasumlikuks - seega tõenäoliselt neid massiliselt tootma ka ei hakata. Aga vaat, mis välja mõtlesid! Jee- jee- jee!
Lähen ära magama. 

pühapäev, 20. november 2016

Paula Hawkins "Tüdruk rongis"


 
Helios, 2015
Ma satun seda sorti raamatuid lugema pigem harva. Mul on mingi seletamatu tõrge hoobilt väga populaarseteks saanud raamatute suhtes. Raamatut, mida loevad kõik, ma reeglina kavatsen lugeda, aga  - kunagi, eks, hiljem. "Tüdrukuga rongis" aga juhtus nii, et soovitas keegi, kelle maitset ma väga usaldan ja nii see saigi esimeseks raamatuks, mille ma Elisa e-raamatuga liitudes ära kuulasin (ma sellest teine kord pikemalt).

Ja ma olen vaimustuses, kuulasin päeval ja kuulasin öösel, lükates "peab" asju hilisemaks. Lihtne ja põnev, samas mitmeid väga tõsiseid teemasid käsitlev teos. Eluline ja seepärast valus.

Aga et millest siis:

Alkoholismist. Raamatu peategelase poolt tühjaks joodud pudelite ja purkide kogus on minu meelest olulisem kõrgem kirjanduse keskmisest. Suurema osa ajast on peategelane kas purjus või vaevleb pohmellis. Naiste alkoholismist rääkivaid raamatuid ei ole palju, nii et teema oli juba ette võiduvääriline. Seda enam, et käsitlus või kirjeldus või... on väga hästi õnnestunud. Naiste alkoholis on raskem ja keerulisem, areneb välja kiiremini, omab raskemaid tagajärgi, vigastab nii psüühikat, tekitab isiksushäireid jne. Ja ehk seetõttu on seda ka lihtsam kirjeldada väga dramaatilistes ja näitlikes terminites.  Sellised "dekoratiivsed elemendid" nagu hommikune pohmell, pudeli otsing, must pesu, okse, piinarikkad mälestused sellest, mis eelnevalt juhtus, kahtlemata "kaunistavad" jutustust ja toovad ta lugejale lähemale, sest enamus meist saab ju suurepäraselt aru, et jaa - sellised asjad juhtuvad, sellised elud on ka täitsa olemas. Kõik naiste alkoholismi sümptomid ja arengu dünaamika on kirjeldatud sedavõrd tõetruult, et tahtmatult tekib tunne, et autor, kui just omast käest ei tea, on lugenud sõltuvust kirjeldavat õpikut või piilunud mõnd AA infolehte internetis.

Sotsiaalses plaanis negatiivsest peategelasest. Mehelike ja tugevaid, mõne hingedraama või professionaalse kriisi läbi elanud alkoholiga liialdavaid detektiive on kaasaegses kirjanduses palju. Kuid, vaatamata kõigele, peaaegu kõik nad kutsuvad lugejas esile sümpaatia ja mõistmise, neid peetakse "võluvateks ja köitvateks". Neile tuntakse kaasa ja neid aktsepteeritakse , sest "munad, tubakas, pohmell ja kolmepäevane habe...". Teha peategelaseks sõltuvuses oleva, töötu, endas sügavalt pettunud  naise, kelle suhe endasse juba piirneb isiksusliku taandarenguga, käitumine aga tekitab vastikust mitte ainult naistes vaid ka meestes, on minu meelest - suurepärane võte. Kukkus välja nagu üks ümber pööratud missis Marple või Jessica Fletcher. Sellised paradoksid paistavad võitudena ja autor saab siingi punkte, eriti, kui selline tegelane "näitab üles julgust ja isegi heroismi".

Armastusest. Selles raamatus on palju mitmesugust armastust - möödunut, olemasolevat, vastastikust, omakasupüüdliku... Tegelased räägivad oma tunnetest palju, justkui ei tahaks neist loobuda, demonstreerivad julgelt plahvatavaid emotsioone, kergesti satuvad suhetesse. Kuid, ükskõik, millisest suunast mõtlesin, kõik autori poolt raamatus näidatud armastused tundusid mulle ebaküpsetena, kohati infantiilsete ja egoistlikena. Nii mulle tundub, käituvad teismelised, kelle jaoks tunda end armastatuna andmata seejuures midagi vastu, nõuda partnerilt kirge ja alandlikkust, pidada end maailma nabaks, mille ümber kõik ülejäänud keerlema peavad, on tüüpiline.  Samas - tegelased on kõik veidi üle kolmekümne ja olnud koos mitte üks kuu või aasta. Mulle tundub, et kui inimesed armastavad teineteist kaua, siis ükskõik, kui kirglik suhe alguses on, kasvab see aja kulgedes vastastikuseks hoolivuseks, mõistmiseks ja õrnuseks. Emotsionaalne pinge väheneb, selle asemele tuleb lugupidamine, kiindumus, tolerantsus ja usaldus. Siin aga on kõik teisiti, igas suhtes on mingi ebaküps paise, valulik pinge, hirm kaotada. Keegi tegelastest kedagi päriselt (:) )  ei armasta, samas kui kõik põevad armastusedefitsiiti, kõik on õnnetud ja sisuliselt - üksildased. Võimalik, et maailmas enamasti just nii ongi ja autor on teadlikult loonud need vaevumärgatavad psühholoogilised seosed, kui mina eelistan elada omas, haha, roosas (!) siis, tuleb välja, maailmas. Mulle tundus see veidi kunstlik, ma oleks tahtnud näha vähemalt ühte vähem hüsteerilist ja nõudliku armastust.

/see tegelt on nii hea teema, see, et tihti on armastused minu jaoks liiga nõudlikud ja liiga palju emotsionaalset ressurssi tarbivad, et sellest võiks kohe eraldi ja pikalt/

Valetamisest.Peaaegu kõik tegelased valetavad - mõned väga osavalt, teised kohmakamalt. Nende suhetes puudub mitte ainult ok*  armastus, vaid ka siirus. Igaüks neist püüab ehitada midagi endale vajalikku vundamendile, mis on valatud valest. Rääkimata jätmine, liialdamine, usalduse puudus ja ka huvi puudus teise poole tunnete vastu.  Elatakse võltsreaalsuses, selles, mis partneri tarvis ehitati. Mis tähendab seda, et kriitilises olukorras üksteisega arvestada ei saa.   Tõde aga, nagu tõele kombeks, eks, lipsab aegajalt kusagilt välja ja tekitab probleeme. Ei suuda otsustada, kas see oli autori poolt endale püstitatud ülesanne, kuid lõpus, kui nö kogemata välja lipsanud tõed üksteisega suhestuma hakkasid, oli põnev jälgida.

Psühholoogilisest draamast. Ses plaanis mulle tundub, on raamat küll aktuaalne, kuid mitte eriti sügav. Tegelaste käitumine on impulsiivne, situatiivne, nende motiivid ei ole alati selged, kohati lausa juhuslikud, isegi siis, kui püüda neid selgitada alkoholismi või hirmuga. Mitte kellelgi ei ole kahju kellestki, igaüks on valmis reetma ja muutuma agressiivseks. Samas mõned süžee sisemised liinid on siiski autori poolt väga täpselt märgistatud. Üks neist on see piilumise teema . Me ei mõtle sellele iga päev, kuid on absoluutselt võimalik, et keegi meid jälgib, olgu siis mööda sõitva rongi aknast (blogides, tööl, isegi kodus - mida kõike huvitavat räägib meist nt prügi, mille me iga päev välja viime!) ja teeb meist oma fantaasiate või ihade peategelasteks. Õigus privaatsusele ei tähenda tänases maailmas enam ammu midagi ja see, kui sellele mõtlema hakata, selline kontrollimatu sekkumine, on kõhedust tekitav.

Detektiivist. Lugu on dünaamiline ja ausalt kokku keerutatud, intriig muutub pidevalt küll ühte pidi küll teist ja tekib hasart - iga kord, kui ilmuvad uued faktid tegelaste elude kohta, kukuvad püüdlikult kokku klopsitud versioonid kokku. See on köitev. Mul oli huvitav mõttes autoriga võistelda, kes kelle "üle mängib": kas arvan mina Megani mõrtsuka enne kui autor selle avaldab, või jätab tema mind teadmatusse viimaste lehekülgedeni ja üllatab siis. Selle jooksu autor kaotas :) - üllatus ei õnnestunud.

Kokkuvõtteks. "Tüdruk rongis" on täiesti aus meelelahutus, "must read", nagu reklaamis, ma seda ei nimetaks, kuid maitset tundes soovitaks, sest koormav ja igav see ka kindalsti pole.

***

Ja ma, kurat, kirjutasin seda kolm päeva. Kogu ülejäänud vaba aja riisusin lehti - sest lumi, teate, sulas ära. Üle ei loe, ei viitsi. Isu on vajuda tugitooli ja kududa sokki. Sest :D Gilberti "Jumalik puudutus" on telefonis pooleli. Homme pean veel riisuma, siis on selleks aastaks kõik.
 

kolmapäev, 16. november 2016

Ärkasin ja praadisin muna. Ja siis oli osturalli, jee, iuuu.

Sel aastal on aasta lõpp kiire. Olen end nö ülebookinud, aga midagi ära jätta ka nagu ei saa. Ees on mitmed lapse esinemised, juubelid ja isegi üks pulm. Jõulupidudest rääkimata. Raske on. Mitte vastik, lihtsalt raske. On vaja aega taastumiseks - et võõrad sõnad, juhuslikud laused või poolikud mõtted pähe kaootiliselt kumisema ei jääks; võõrad, olukorrast tingitud ilmed palgelt maha tuleksid.

Aga - pikalt kavas olnud osturalli sai nädalavahetusel tehtud.  Reede kulus aastaajaga klappivate piduriiete ostuks - nii mina kui laps saime peenvillased kleidid. Laps sai erepunase, mina tumedama kirsipunase. Mõlemad oleme rahul. Lisaks sukad ja kingakesed, värskeid puuvillaseid kleite lasteaeda ja ujumistrikoo.

Laupäevale jäid lapse talvejope- ja püksid. See oli palju keerulisem,  kui kleitide ost. Esiteks, laps ei tahtnud jopet, tahtis kombekat. Aga lasteaia kombe olemas ja nö käimiseks, poes ja kinos nt või ka pikemal autosõidul on mugav jopega komplekt - saab jope seljast võtta. No saime kokkuleppele. Edasi oli meil karvase äärega kapuutsi teema. Räägib mulle, et lasteaias tüdrukud naersid teda (!!! onju), et tal pole karvase kapuutsiäärega jopet. Ma vaatasin neid karvase kapuutsiga pakutavaid isendeid. Enamuses mantlid - suurelt jaolt helebeežid! Ma saan aru, et on olemas lapsi, kes panevad riided selga, lähevad õue ja seisavad seal. Või jalutavad. Aga mitte minu oma. Minu oma reeglina hüppab uksest välja pea ees esimesse lumehange. Mul on krundi piiril kraav, mis on juba igast otsast siledaks kelgutatud, vaatamata sellele, et kraavi põhjas on veel vesi. Ja kruusahunnik, mis parema puudumisel asendab mäge suurepäraselt vaatamata sellele, et on veel täiesti pehme. Ja kogu aed täis lumeingleid. Ja ma ei keela - teadlikult. Et siis - ei mingit helebeeži. Ja karvase äärega kapuuts - odavamatel jopedel on lihtsalt inetu, ja kõigil kogub see lume endasse, mis siis pikkamööda sulab - kas lasteaia kapis või autos vms - jope sisse. Õnneks spordipoodides pakutavad joped on enamuses siiski karvata.

Ja siis veel hind. Ausalt, mulle on juba puht psühholoogiliselt vastuvõetamatu maksta viieaastase (kiiresti kasvav laps -  pean talle nagunii iga aasta uue ostma) jope eest üle saja euro - see oli mul piiriks mõeldud.

Lõpuks, peale korduvaid Kvartali pandaralli-vestlusringe (ma oleks võinud kokku arvutada, mitu ringi kõndisin - raudselt oleks mõnd sorti rekord sündinud) (mde, kohe torkas, et ma ei küsinud, mis nende ralliloomade kaalupiir on, äkki ma oleks võinud ka sõita, mitte kõrval kõndida!) saime jope ostetud. Ja isegi kaks - mulle ka, sest kui me juba seal poes olime, eks, solidaarsusest siis karvata.

Pükse, küll, ei saanudki.  Tahtsin kinnise seljaga, aga selliseid pakkusid ainult Lenne - mis lähevad ruttu koledaks ja Didrikson, mis olid elektrisinist värvi.

(Ja kellele kurat õmmeldakse neoonroosasid lumepükse - neid oli küll igast lõike ja suurusega??)

A selle narrimise ja karvase kapuutsiääre teema. Sõidme siis koju ja korraga laps ütleb: "Kuule, ära sa seda narrimise asja õpetaja käes küsi." "Miks?" Peale mõningast kokutamist: "No... ta ei näinud seda, me - nad salaja" jne. Ehk siis, manipulaator missugune :D

Hiljem kodus palaviku mõõtes (sest nii ära väsisin) mõtlesin, et on asju, millest ma iial aru ei saa. Nt kuidas on võimalik, et lapse Icepeak talvejope maksab 79 eurot ja lapse ujumistrikoo (Adidas) 39 eurot. Nii ühest kui teisest kasvab välja umbes sama ajaga. Eks ma ju teadsin ennegi, aga nii kõrvuti asetades on ikka kummaline.

Veel šoppasin endale uue punase huulepulga ja kõike head ja paremat nii ihule kui hingele  The Body Shopist. Mh mmmõnusaid vannitrühvleid ja auasõna, The Body Shopi kätekreemidele ma ükskord veel kirjutan armastuskirja. The Body Shop on meie traditsiooniline šopingupäeva lõpetamise koht - premeerime end kõige eest, mille ära ostsime ja ostmata jätsime.

:)

Muus osas - kirjutan uue postituse, sest kilomeeter juba :) - ma pole nii ammu rääkinud :D