laupäev, 16. märts 2019

Vait olla ja edasi teenida!

UPD õhtul. Minu postituse ajendik olnud fb postitus Blogipostituste reklaamimise grupis on praeguseks kustutatud. Üldsegi mitte uus, kuid sellegi poolest huvitav diskuteerimise viis. Natuke piinlik ka mu meelest. Samuti on toimunud muudatused kontseptsioonis, mainet enam ei parandata, kuigi mainitakse, et kui see juhtuks, oleks tore. Selle asemel pingutatakse viimaks kokku blogijaid ja lugejaid. Selle tarvis on loodud Instagrami konto, kus siis juba ka esimesed postitused üleval:
www.instagram.com/eestiblogijad

Grupp Eesti blogijaid on võtnuks nõuks parandada Eesti blogijate mainet. Kõlab ju uhkelt, eks? Arutelu, kuidas täpselt, toimub Facebookis, Blogipostituste reklaamimise grupis (mu meelest saavad sellega ühineda nii blogijad kui lugejad, nii et...). Kuna ürituse eestvedajad kutsusid üles kaasa mõtlema ja arvamust avaldama, mõtlesin ja avaldasin. Tegemist on suletud grupiga, sestap ei saa ma siinkohal ära tuua arutluse täpset käiku. Küll aga üldiselt sellest, mis silma jäi.

Vaatamata eestvedajate igati positiivsele üleskutsele, jooksis arutelu kiiresti kinni põhjusel, mis on äärmiselt levinud meedias ja elus üldse. Esiteks, ei osata arutleda. Teiseks, ei suudeta teha vahet agressiooni liikudel. Ei osata teha vahet esmasel ja vastuagressioon. Kiputakse neid võrdsustama. Arvatakse, et oma ükskõik milliseid õigusi kaitstes, vabanduse, kahju kompenseerimise või agressorile karistust nõudes muututakse samasuguseks agressoriks. Nähakse kaitserünnakus samuti vaid rünnakut. Mis on vale. Selline käitumine on vastutustundetu, karistamatuse tunnet soodustav, igat sorti kurjust kordistav ja legaliseeriv.

(- Nad ütlesid mulle, Karl, saad sa aru, vait olla ja edasi teenida, Karl!) 

Samas, vahe rünnaku ja oma õiguste, piiride, nime vms kaitseks ette võetud vasturünnaku vahel on kardinaalne. Ja on lihtsalt tuvastatav eesmärgi järgi. Esmane rünnak võib olla juhuslik - astuti poesabas kogemata varbale, või eesmärgipärane - solvata konkreetselt sind, et koht kätte näidata või naeruvääristada, tunda enda üleolekut. Või siis ka lihtsalt argine, kui see on sisseharjunud suhtlemisviis. Kuid, isegi kui 99% kodanikest haigestub tripperisse, ei tee see elu tripperihaigena normaalsuseks. See siis on epideemia. 

Normaalne on näidata mölakale koht kätte või vähemalt teavitada teda ühemõtteliselt, et ta on ületanud viisaka käitumise piire ja tõmmaku tagasi. 

Arutlemise juures jäädakse hätta mõistega "kriitika". Ei saada aru, mis on kriitika ja mis seda ei ole, on hoopis nt mõnitamine, naeruvääristamine, maha tegemine või lihtsalt pahatahtlik ilkumine. (Ja ei, neli viimast ei mahu ka mõiste "iroonia" alla).

 Alati, kui räägitakse kriitikast, ilmub keegi ja ei saa aru, et mismõttes. Et kas siis puudustele ja eksimustele üldse viidata ei või? Ei tohi jätta adekvaatset tagasisidet hotelli teenindusele või restoranis pakutavale roale? Ei tohi öelda, oma töötajale, et ta on laisk või lohakas? Või töö tellijale, et hallo, tasu maksmise tähtaeg on ammu möödas? Või kaitsta oma isiklike piire? Jms.

Nagu ütles Meelis Tomson elutargalt: "Kus viga näed laita, seal tule ja aita!" 

Ma pole kindel, et sellest abi on, aga ma toon siis omalt poolt mõned näited, hästi lihtsad ja elulised. Äkki... onju. Lootus sureb viimasena (hahha, ilmselt nakatusin Meeliselt, sellesse, noh... elutarkusesse).

Eluline olukord: sõbranna palub abi riiete ostmiseks mõne ürituse tarbeks, sest hindab sinu head maitset. Raha tal väga palju ei ole, seepärast vaatate odavasse või keskmisesse hinnaklassi kuuluvaid kaubamärke. Ostleja näitab appi tulnud sõbrannale asju, mis on talle selgelt sobimatud. Valed värvid, lõiked ja tekstuurid.

Vaenulik ja agressiivne reaktsioon:
- Issand, sul pole ju üldse mingisugust maitset!
- Sinu kehakujuga (vanuses, olukorras jne) seda küll kanda ei tohi!
- Sa ei kuula mind üldse!
- Odavkaubamärgid toodavad vaid sitta!
- Kuule, meil on siin 2019. aasta!

Miks need kommentaarid on vaenulikud ja/ või agressiivsed? Sest neist pole mitte mingisugust abi. Nad ei vii lähemale algselt püstitatud ülesandele. Neis pole isegi kavatsust lahendada algselt püstitatud ülesanne. Neil on vaid üks eesmärk: maha teha, naeruvääristada ostleja valik, et viimane tunneks end halvasti. Nad on kasulikud vaid selleks, et mõista, kellega ei maksa sõbrustada.

Passiv-agressiivsed kommentaarid:
- No jah, kõhuke peaaegu ei paistagi välja... Teeb su figuuri puudused vähem märgatavaks.
- Pole viga. Selle raha eest.
- Kuule, kõik on harjunud, et sa sedasi käid. Peamine - ole sina ise.

Miks see on passiivne agressioon? Sest abi asemel kasutab inimene olukorda selleks, et rääkida lähedasele inetusi, teha nn soplimente.  Püstitatud ülesande lahendamiseks samuti kasutud. Need on vaid arvamused kehakuju, raha ja maitse kohta, mida pole palutud. Paluti abi. Selliste numbrid võib ka oma telefonist rahumeeli kustutada - puhtam ja kuivem saab igal juhul.

Konstruktiivne kriitika. Selleks, et anda inimenese konstruktiivne tagasiside, tuleb veenduda, et oled temast või püstitatud ülesandest õigesti aru saanud. Miks ta valib need asjad, mis ta valib? Mis on see, mis talle neis meeldib - muster, tegumood, kanga tekstuur või meenutab see talle midagi, mis annab enesekindlust, jms.
Ja sellest mõistmisest siis anda omapoolne tagasiside:
- Mulle tundub, et sama efekti võib saavutada ka sellega...
- Ja, ma sain aru, ma näitan sulle, millega veel saab luua või suurendada efekti, mida sa tahad...
- Mis sa arvad, kui vahetaks selle selle vastu ja lisaks selle...
- Kuidas sulle see variant tundub?
- Nüüd, kui ma olen aru saanud, mida sa soovid, kas sa usaldad mind valima sulle mõned asjad?

Miks see kriitika on konstruktiivne? Sest see lahendab püstitatud eesmärgi. Sest see ei riiva inimese tundeid, kes teab niigi, et ei oska endale riideid valida ja just seetõttu paluski abi.Sest te teete täpselt seda, mida teilt paluti.

Ja nüüd paar näidet normaalsest agressioonist, mis on suunatud oma piiride kaitsmisele. Vaenulikele kommentaaridele on igati ok vastata nt:
- Sinust ei ole abi. Pigem vastupidi.
- Wow. Sa oleksid võinud kohe öelda, et sa ei taha aidata, sa ainult raiskad mu aega.
- Mulle ei meeldi, kuidas sa minuga niimoodi räägid, seepärast arvan, et meil on targem tänaseks lõpetada ja laiali minna.
Ja siis on täiesti ok pöörata selg ja lahkuda.

Passiivselt agressiivsete kommentaaride vastuseks on ok vastata nt:
- Ma ei palunud sinu arvamust oma kehakuju, rahakoti suuruse või maitse kohta. Ma palusin sul aidata mind riiete valikul. Kui sa ei soovi seda teha - siis nii ütlegi.
Ja seejärel on samuti täiesti ok nt katkestada ühine ostlemine ja lahkuda.

Lõpetuseks. Ma usun, et maailm on täis imelisi inimesi, pole vaja karta matse või mölakaid valguse kätte tirida. Sel on vähemalt kaks positiivset tulemust: te lõpetate enda energia raiskamise ja pääsete mürgistusest, inimene aga, võimalik, jääb mõtlema. Kui sina või sinu või ka nt avalik, mingi üldsuse, grupi vms arvamus on mölakalt käitunule piisavalt oluline, püüab ta saada paremaks versiooniks endast. Kui mitte, te ei kaota midagi.

Ühtlasi: soovitage mulle ägedaid fb gruppe! 
Ette tänades
:)

neljapäev, 7. märts 2019

Küürakatest

by Ann aka Incolorwetrust, Russia
- Meie vanuse ja staatusega, - ütles mulle eile üks tuttav daam olles veinipokaali kolksuga lauale asetanud, - sobivad üksnes naiselikkus ja elegants! Ainult! Ma kordan, ainult, naiselikkus ja elegants. Ja sina, vaata ennast, vaata! Miks sul teksad jalas on? Ja need ketsid, need ketsid… Jumal, kas sa ei jõua endale normaalseid pükse osta? Ja kuidas sa käitud? Nagu mingi ...  poisike!
Noh. Ma mõtlesin. Ta on ju tark inimene ikkagi. Ilmselt on aega teha mingeid järeldusi.
Ja ma läksin täna poodi oma vanusele ja staatusele sobivat mantlit ostma.
Ja ma proovisin selga terve hunniku naiselikkust ja vaguni täis elegantsi.
Ja ostsin mantli.
Poolpika, tibukollase.
Ja ühe roosa vesti, kunst-pika-karvalise.
Mõlemad sobivad ideaalselt igat sorti teksadega.
Istun siin ja mõtlen nüüd.
Küürakast ja hauast, vist.

pühapäev, 3. märts 2019

Patjadest ja valimistest

Jo Grundy
Mõni kuu tagasi, kui üks voodilina pesus lihtsat ära lagunes (linane, st kare, ma nagunii vihkasin seda), otsustasin, et aitab ja viskasin voodipesukapi tühjaks. Ammu kavatsesin osta mõned voodipesu komplektid, kuid kui miski just ei põle, võib selle ju edasi lükata, eriti, kui üritus sisaldab ostlemist rahvarohkes kohas. Peale kapi tühjaks viskamist muidugi läksin ja ostsin hunniku uut voodipesu.

Ema on mulle vähemalt viiel viimasel aastal kinkinud tekke. Seda ei ole võimaik seletada ja emale märkust teha ka mitte. Erinevate bio- ja anti- lühenditega libedate, lärmakate jms selliste seas ka kaks täiesti korralikku tekki, mida lapsega igapäevaselt kasutame. Kõik suuruses 150 x 200.

St, mingi hetk mul tekkis plaan, et minu kodus peavad kõik padjad ja tekid ühesuurused olema. Nii on ju kõik palju lihtsam. 

Padjad, padjad olid meil siiani vanad, sada korda pestud ja muidu piinlikud. Eile otsustasin, et aitab küll ja viskasin padjad minema, va lapse lambavillatäidisega väikesed padjad, millest ta polnud nõus loobuma. Muidugi läksin poodi ja ostsin kaks uut, erinevad, et proovin kodus ära ja siis ostan juurde. Koju tulles avastasin, et mõõt on vale - padjapüürid on kõik 50x60, uued padjad 50x70. Noh, hea küll, jäävad külalistepatjadeks, ostan mõned suuremad padjapüürid. Täna käisin valimas...

... kas teie teadsite, et lapsega valima minnes on mõistlik lapsele juba kodus selgeks teha, et tema valida ei saa. Ma ei teadnud, tulenevalt tegin seda keset vaimisjaoskonda, vaene laps oli šokis, seejärel kuri. Tuleb välja, et ta on valmistunud, mitu päeva televiisorist valimisreklaame ja uudiseid vaadanud, teemasse tõsiselt süvenenud  (mitte mingite patjadega maadelnud) ja oma valiku teinud. Ja oo, seda ebaõiglust siis, eksole.

- Aga vali siis seda, keda mina tahan!
- Ei, kallis, ma ju ei saa, ma teen valiku oma südametunnistuse järgi!
- Aga see kandidaat lubas televiisoris seda ja seda, SA PEAD VALIMA TEDA!

- Näita, keda sa valisid! Näita!
- Ma ei saa, valimised on salajased! Ma ütlen sulle õues!

Igatahes, läksin poodi ja ostsin mõned suuremad padjapüürid ja veel kaks patja. Ja arvake ära, mis. Kodus avastasin, et ostsin jälle padjad 50x70. Noh. Ööseks jäävaid külalisi käib meil küll harva, kuid kui... siis on meil nüüd patju ja tekke nii et tapab.

neljapäev, 28. veebruar 2019

Armastuse teed..., IV



Kolmekümnendaks eluaastaks oli Tiina anamneesis üks kirglik romaan Jaanusega, tüütu jutustus Kaleviga ja kolm lühikest kuid jutustusega võrdselt mõttetut novelli Oskari, Mihkli ja Martiniga.
Aa, ja siis Kaseorg, nii umbes Twitteri säutsu ulatuses.
Ülelugemise soovi ei olnud.
- Ja mis siis ikka, - mõtles Tiina. Tõmbas ketsid jalga ja lahkus kirjandusest.
Pani end kirja kudumise kursustele ja sõitis loomade varjupaika tõelist sõprust otsima.

- Te ei tea, millist te tahate? - täpsust varjupaiga tädike. - No vaadake ringi, küll te aru saate, on teie koer või ei ole.
Tiina vaatas üle kõik puurid ja aedikud. Süda ei liigahtanud.
- Rohkem ei ole? Üldse mitte kedagi? Aga see seal kasti taga?
- Ah, see. See on meie Lucy, teda te nagunii ei taha. Lucy! Lucy, tule siia, tule Lucy, ära karda!

Karbi tagant ilmus Lucy, pruunikas-hall pustade täppidega, veidralt küürakas, hirmuäratava lõustaga, kõndiv õudus seitsmendas astmes, mitte koer. Vaatas Tiinat ja saba puudumise tõttu hakkas tagumiku väristama.
- Lucy on hea südamega, aga näete ise, paar korda on siit minema viidud, kuid siis paari päeva pärast jälle tagasi toodud, ütlevad, et häbi õues jalutada, jaaah, Lucykene, sa meie õnnetuse hunnik, pole sind vaja kellelegi.
- Nagu mindki, - mõtles Tiina ja ütles, - Tule Lucy, lähme, me sobime küll, kas maksta on ka midagi vaja?


- Oi, - ehmatas Tiina naabrinaine. - Kes see on? Varjupaigast? Issand, kas seal inimlikumaid  koeri ei olnud?!
Poiss kolmandalt korruselt küsis Tiinalt, et kas ta naerda ikka oskab. -  Ma nägin ükskord loomafilmis, et nad naeravad! Ema, vaata! Võtame endale ka hüääni! Tahan hüääääääniii!!

Elu muutus rahulikuks.
Hommikul koer korraks välja, siis tööle, õhtuti pikad jalutuskäigud.
Varjupaigas ei valetatud - inetu Lucy osutus sõbralikuks ja hästi kasvatatud korraks. Tõsi, võõraid ei armastanud, uurides, kaitses Tiinat võimaliku rünnaku eest. Joodikust Kaseorul tõmbas püksid lõhki ja oleks peaaegu hambad kintsugi löönud.
- Sa, Tiina, oled ikka loll, - röökis solvunud Kaseorg, - ja peni on sul ka lollakas!

Kudumise kursuse juhendaja ütles, et õpitud on juba küllalt, on aeg oskused ette näidata.
- Kuu aja pärast ootan valmistöid,  teeme demonstratsiooni ka, modelliks olgu see, kellele koote.

Tiina mõtles alguses iseend õnnelikuks teha, kui varraste otsast pudenes käkk. Siis otsustas Lucyle kuue kududa. Sügis ikkagi, kaugel see külmgi.

- No mis siis ikka, - ütles juhendaja püüdes kõigest väest Lucyt mitte vaadata. - Ma näen, et sa püüdsid.
Roosa kuuega Lucy muutus hoobilt linnajao täheks. Inimesed jäid seisma ja vaatasid teda pikalt, üks memm lõi ristigi ette. Tiina ei lasknud end häirida.
 - Vahtigu, peaasi, et koerake ei külmeta.
Ja kudus Lucyle veel ühe, erelilla. Vahelduseks.

Ükskord õhtul  koeratoitu järgi minnes sidus Tiina Lucy poe sissepääsu juurde. Poest väljudes märkas Lucy kõrval koera huviga jälgivat meest.
- Andke mu uudishimu andeks, - naeratas mees, - kas see on selline tõug?
- Ei, see on selline koer, - nähvas Tiina, - kui ei meeldi, ei ole vaja vaadata! Teil on muidugi ilusat vaja, aga mis inimese või koera hinges on, ei huvita teid kunagi!
- Teie küll välimuse üle kurtma ei pea, - toibus ikka veel naeratav mees hetkega, - ja teie koer meeldib mulle väga. Noh koer, kas saame sõpradeks?
- Ettevaatust, ta hammustab, - hoiatas Tiina.
Aga ei hammustanud. Käe otsast närimise asemel hakkas Lucy hoopis oma sabatut tagumiku liputama.

- Tubli kutsu, tubli, näe olemegi sõbrad. Mul jääb nüüd veel ainult su perenaisega sõbraks saada.
Ei pääsenud Tiina  kirjandusest.
Viies aasta läheb juba.
Viies köide pooleli...

:)
Tee I
Tee II
Tee III

Heas mõttes hull töönädal ja lapsevaba õhtu. Trükkisin telefonis istudes esiku põrandal, tagumik jäi valusaks. Aga kuidagi väga vaja oli. Kohe  võtan saapad jalast ja ... :)
... lähen magama, loomulikult.

kolmapäev, 27. veebruar 2019

Dan Simmons "Song of Kali"

Tsiviliseeritid lääne inimese elu tsiviliseeritud lääne riigis, eriti omades rahakottis tsiviliseeritud hulgal rahalisi vahendeid, on mõnus ja mõnikord isegi igav. Siis võtab tsiviliseeritud lääne inimene kätte ja reisib mõnesse vähem tsiviliseeritud riiki. Mõnel eriti ekstreemsel juhul isegi riiki, kus tsiviliseerituse all mõeldakse hoopis midagi muud, kui mõtleb tsiviliseeritud lääne inimene. Õnneks enamasti on tsiviliseeritud lääne inimesel võimalik ka keset kõige suuremat tsiviliseerimatust loovutada mõningane hulk raha ja peatuda selle eest puhtas igati läänelikus (tsiviliseeritud) hotellis.
Ja siis võib puhkus alata,  kukrumi ja šafrani lõhnalised road ja silmi põletavalt eredad sarid (ei maksa peaaegu midagi!). Rikšad - oo, kui huvitav, mõtle - inimene hobu eest! Küll on lugu, kas sa näed -  elavad papist onnides! Ja räägitakse, et nad ohverdavad inimesi! Uh, milline eksootika!

Tõeline kurjus on inetu, õudne ja vastik. On hirmus, valus, haisev ja kehavedelike sisaldav. See on siis, kui surnukuuri lasteosakond on täis ning väikesed kehad, kellest keegi puudust ei tunne,  on kogutud tühermaale hunnikusse. Siis, kui naine saab keset tänavat surmava elektrilöögi ning lähedal asuva kohviku külastajad vaid irvitavad selle üle jätkates tee joomist. Siis, kui igivana sekti liikmed nülivad elusaid inimese. Kui prügi on nii palju, et selles saab ujuda ja isegi uppuda.

Kolgata (endine Calcutta) linn on saanud oma nime sünge ja verejanuli jumalanna Kali järgi. Jumalanna, kes on ilus, võrgutav ja kaval. Surmaga silmis ja piinavad juhatusega igas käes.

Kuid kas tsiviliseeritud lääne inimene seda teab? Võimalik. Kuid mõtleb, et see kõik juhtub nendega, kellegagi, kusagil seal, mitte aga temaga või tema lähedastega.

Ja eksib, muidugi mõista. Tsiviliseeritud lääne inimene on tihti nii enesekeskne ja rumal. Dante ei osanud uneski näha, millised põrgu ringid eksisteerivad siin, linnas, kus valitseb Kali.

Loos on ehk veidi klišeelikult kõlav, kuid siiski oluline tõetera. Kõik meie (teie/ nende) kurjad jumalad toituvad inimlikust vihast, vägivallast ja ükskõiksusest. Inimene on see, kes täidab nende aplaid magusaid. Selle eest pole võimalik põgeneda, et lennuki lennates ega kaunisse poeesiasse sukeldudes. Ainus võimalus sest pääseda, on muutuda puhtamaks ja paremaks. Inimeseks. Inimeseks. Siis kõngevad nad näljast kõik.

Hakkasin lugema kuidagi kogemata, huupi. Targad loterii blogis nt räägivad, et Simmonsil on veel palju toredaid raamatuid. Noh, hea. Ma juba peaaegu suudan end ulmesõbrana ette kujutada.
:)

esmaspäev, 25. veebruar 2019

Lumehelbekestest

Kontekstiväiselt suuresti ja ega ei õnnestunudki tuvastada, kes selle Alexei Savrasovi maaliga sedasi tegi, aga selles on nii palju kevadet, et... et et ...


Hommikul kell kaheksa pargis, vastamisi seisavad tüdruk... st, isegi mitte tüdruk, kaunis ilmutus pigem, lampassidega deressipüksid ja õrnroosa sall (nagu kevadeti ikka, terve linn on neid täis, tüdrukuid - kergeid ja heledaid, pikajuukselisi särasilmi. Ja aru ma ei saa, miks mulle peeglist mingit keedetud brokolit näidatakse) ja siledakarvaline taks.
 Kui ma nüüd õigesti aru sain, seisnes konflikt selles, et taks ei soovinud oma käppadele edasi minna. Ta ootas, et teda kantakse.
Taksid on mu meelest ainukesed koerad, kelles leidub nii kirjeldamatut jäärapäisust kui ka siirast ja südant liigutavad mõistmatust: miks mina, lumehelbeke, pean seda üldse nägema.
Nii ka täna hommikul: taks seisis keset teed, käpad tugevasti maas, kergelt värelev koon kaugusesse pööratud.
 - Taki, tule nüüd! - meelitas tüdruk. - Vaata, kõik koerad kõnnivad ise!
 Lähedal lombis paterdav puudel ajas selja sirgu. Taks surus sõrad tugevamini asfaldisse.
 - Tead sa, Cornelius Tacitus, oled ikka esmaklassiline tropp, - ütles kaunis ilmutus, haaras taksi kaenlasse ja marssis minema.
---
Aga mul oli kass haige. Ligi nädal aega oli loid ega söönud midagi. Põhjust ei saanudki teada, ussirohtu ja vitamiine ja täna oli juba täitsa kassi nägu ja tegu. Huh. Edaspidi ainult apteegitoidul.

esmaspäev, 11. veebruar 2019

Sadeq Hedayat "Pime öökull"

Laenutasin raamatu Paavo Matsini Sirbis avaldatud arvustuse lugemise ja väikese netiringi järel, lugesin esmalt Üllar Petersoni ülevaatliku ja suurepärast järelsõna ja alles siis raamatut ennast. Vist õnneks, tühjalt kohalt poleks ehk jagunud tarkust tähele panna ja aru saada. Nii aga, olles varustunud mitme mehe karguga, lugesin, vaevaliselt, kuid huviga. Lugemise ajal oli koguaeg silme ees pilt sellest, kuidas autor topib kinni aknapraod ega võta telefoni. Sööb aeglaselt oma viimase omleti ja keerab gaasi(pliidi?) põhja. Ja veel ja see on oluline – asetab oma voodi kõrvale põrandale sada tuhar franki, mis tagavad talle normaalse matusetalitusi ilma, et lähedased end väga koormama peaks. Kõik see, arvestades „Pimedast öökullist“ peegelduvat eksistentsiaalse ekspressiivsuse taset, eriti arutlusi surma üle, tundub lõpmatuseni ehe.

Lugu räägib armastusest ja surmast ja "väikese inimese" kaitsetusest selles räpases ja rõõmutus maailmas. Inimestevahelistest kuristikest, põhjatutest ja väljakannatamatutest. Üksildusest. Raamatu peategelane on üksildane ja nõrk, endasse sulgunud ja oma sisehetlustega hõivatud mees. Sedavõrd hõivatud, et see paratamatult toob endaga kaasa teadvuse anomaaliaid. Järjekordses hämarolekus mõtleb mees endale naise (surm), kellesse armub ja kes hiljem sureb tema käte vahel. Oma teisiku, varju, abil, matab ta naise ning tema hägusesse meelde jäädvustub vaid armastatud naise pilk.

Üha süvenev sisepagulus, surve, suutmatus kohaneda räpase ja vaese maailmaga, linnaga, oma riietega isegi. Kord tundub loo kangelasele, et maailm on tema jaoks liiga suur, siis jälle, et see tõmbub üha koomale, muutub liiga väikeseks. Kehast higi imev päike, elutu maastik. Surma karva pilved rõhuvad kartmatult linna, nagu miski arusaamatu, hirm, üksildus, kohatus - sobimatus teistega, rõhuvad autorit, st raamatu lüürilist kangelast. Inimesed on sama vastuvõetamatud kui ümbritsev maailm - räpased, labased, häbematud ja ahnete silmade ning südamega. Peategelane tunneb, et on võrreldes kõigi ülejäänutega justkui võõras, teisest rassist. Ta katkestab kõik suhted ümbritsevatega ning jagab oma mõtteid üksnes oma varjuga. Kuid see polegi veel piir. Ajapikku hakkab ta esialgu kahtlustama ja siis juba arvama, et tema ja teiste vahelises kuristikus on süüdi tema ise. Püüab muutuda teiste sarnaseks, kuid ületab mingi piiri ja "teised" muutuvad osaks temast endast. Ta näeb endas kurjategijat ja klouni, vanurit ja lihunikku ja... Kuidagi (suht loogilist rada pidi ju tegelikult) jõuab mõtteni, et ehk surm aitab vabaneda maskidest ja muutuda tal tagasi endaks.
Lõpuks veendub kunstnik, et harmoonia tema - sellisena, nagu ta on - ja maailma vahel on võimatu. Vastumeelsus kõige ja kõigi vastu muutub sedavõrd suureks, et isegi surm ei tundu väljapääsuna. Ja nimelt ja oh õudust, mis siis küll saab, kui peale surma osakesed tema lagunevast kehast segunevad teiste, räpaste, nurjatute jms, inimeste omadega. Mõte kokkupuutest, segunemisest on väljakannatamatu. Kangelane unistab sellest, et peale surma tal oleksid pikad käed pikkade sõrmedega, et korjata pihku oma laguneva keha osad ja hoida neid käes, eemal teistest kehadest.Lahendus on siiski loogiline. Ja kergendust pakkuv. Kõigile, lugejale sh.

Kafkalik (jälle, onju) absurd ja hirm maailma ees, Po ja Gogoli vaimu implitsiidne kohalolu igal üksikult võetud leheküljel ja raamatu kohal ülenisti. Üldse mitte kerge lugemine, lugu on lühike kuid lõpmata rohkesõnaline ja mitmetähendsulik. Võluv ka, omamoodi, kuid ikkagi oli hea tunne raamat sõbrale tagasi viia :)


Teised:
Daniel Tamm (ERR)
Paavo Matsin (Sirp)