teisipäev, 21. veebruar 2017

Kuidas nende idiootidega siis ikkagi on?

Ainult eriti laisad blogijad ei ole veel võtnud sõna teemal, kas me siis oleme või ei ole idioodid. Enamasti on jõutud järeldusele, et mõned on ja mõned ei ole. Jälgisin arutelu suure põnevusega, juhtusin selle käigus blogidesse, millistes ma tavaliselt ei käi, lugesin nö kastist välja ja teate, üllatusin positiivselt - nii mõnigi blogi neist kõige popimatest, on täiesti loetav - ma teate, teinegi kord.

Aga sellest, idiootideks olemisest siis. Kodanikud, mul on teile hea uudis, ma nimelt guugeldasin (no uudishimust, esiteks, eksole ja siis veel sellest, noh, vajadusest ennastki kontekstiliselt kuhugi paigutada).
Sõbrad, ükski blogija ei ole idioot! Hip hip hurraa ja valleraa!
Nimelt RHK-10 (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon) ütleb, et idiootia on inimmõistuse sügavalt puudulik areng ehk sügav vaimne alaareng. Sügava vaimse alaarenguga ehk idiootiaga on tegu siis, kui inimese IQ jääb alla 20. Inimene, kelle IQ on alla  20 on võimeline aru saama kõige lihtsamatest lausetest, tema sõnavara on väga piiratut, ta vajab pidevat kõrvalist abi ka kõige lihtsamates igapäevatoimingutes. Lühidalt, idioot on inimene, kelle areng jääb paari aastase lapse tasemele. Ehk siis - idioot ei suuda luua teksti - ei pikka ega lühikest,  isegi mitte grammatiliselt ebakorrektset lihtlauselist kirjeldust oma hommikusöögist.

Puhh, mul sai kohe parem kuidagi.
Ja kui, siis pole tänu väärt :), ma rõõmuga :)

Tegelt tahtsin veel kirjutada, miks blogimine hea on, igasugune blogimine, aga aeg sai otsa.
Ja päike paistab!
Soovin kõigile palju sisukaid postitusi!

esmaspäev, 20. veebruar 2017

Ilu on vaataja silmades

... või siis sellest, et alati ei pea külasauna minemagi, piisab, kui lapse lasteaeda viid.
Robert Spencer - 1917


Ta vaatab koguaeg oma tagumiku. See poos - pilk taha tagumikule oleks keeruline, kui blondiin ei oleks Tõeline Kaunitar. Tõelistele Kaunitaridele on  heita pilk oma tagumikule umbes sama kui mõnele teisele lumme..., teate küll. Tema tagumik meenutab Jennifer Lopezi ja tema keha veel mingit Jenniferi. Tema mees on välismaalane, vaene välismaalane, muide, sest abielu, järjekorras kolmas, juhtus armastusest. Kaks eelmist meest - olid tõprad, milliseid maailmas enne nähtud ei ole, nende kohta ma tean ka kõike, kahjuks.

Päevad, mil ma viin oma konna lasteaeda, algavad mul Uudistega Blondiinilt. Uudiseid on kahte sorti: katastroofidest ja teiste naiste kehadest.

Katastroofidest saan teada juba ajal, mil oma last riidest lahti võtan - kes keda vägistas, varastas, viskas aknast välja ja hukkus lennuõnnetuses. Jutustusega kaasneb püüd näidata pilte kätega.

Alguses ma protesteerisin, kuid selle peale kulus nii palju energiat, et nüüd ma lihtsalt teen oma asja ja olen vait. Paluda või isegi nõuda, et ta vait jääks, on absoluutselt mõttetu. Sellele järgneksid pisarad ja pikaldased selgitused, mis on veel hullem - ta vaatab katastroofe, sest lendab ka lennukiga, tapetud lapsi, sest tal on ka lapsed, tükeldatud kehasid - sest tal on ka keha.

Ja edasi kehadest, see osa ajab täiesti hulluks. Tavaliselt jõuame sinna rühma ukse taga saapaid jalga tõmmates ja parklasse jalutades. Vastu hakata on veel mõttetum, kui eelmisele osale, kuna argumente lihtsalt ei ole.
"Vaata, X-i ema on endale rinnad ostnud! Aga kõht on ikka lodev. No on ikka tobu!"
"O... kuidas saab sellises vanuses lasta endast alasti pilte teha. Nägid, kuidas tal KÕIK ripub?"
"Haaa, no see polegi nii hull, kui tema eelmine!" ´
"Issand! Ma ei paneks mingi hinna eest endale seda selga!"
"Y-i ema on alla võtnud! Aga vaata, talle üldse ei sobi!"

Kõik see voolab nagu solgipangist.
Ma tean temast kõike, tema lastest ja meestest, tean seda soovimata, kuid nii minu aju töötab: jätab kõik meelde ja hoiab hellalt südames. Palju üks eraldi võetud süda võõraid katastroofe ja kehasid vastu võtta suudab? Selgus, et palju.

Ja siis on veel nö üldküsimused.
Tõeline Kaunitar on stiihiline natsist. Näoilme, millega ta verbaliseerib sõna moslem ei ole võimalik kirjeldada, kui, siis ehk laiaks sõidetud rott on kõige sarnasem substants. Tema "Fuiiii..." keset mustlasi puudutavat vestlust sundis mind lugema üsnagi pikka ja emotsionaalse loengu aegruumi.

Minu meditatsioonid teemal, et ta on lihtsalt rumal ja mõttetu blondiin, kes nimetab kõiki Katikesteks ja Mardikesteks, nupsukesteks ja nunnakesteks, ei aita. Ükskord ma ütlesin talle, et mõni teine võib "sellise" jutu eest politseisse avalduse kirjutada. Ta sattus peaaegu hüsteeriasse, rääkis pikalt ja palavalt juukseid lehvitades ja aegajalt piiludes oma tagumiku. Ma lahkusin umbes poole jutu pealt - mul oli tumehall kostüüm ja kartsin, et kui ta endal juuksed lahti raputab, jään hiljaks tähtsale kohtumisele.

Rahvus-küsimused minu juuresolekul tõusma ei peaks. Ei tõusma ega seisma, las tõusevad ja seisavad kusagil mujal. Minu kõrval olgu oaas.
Hingan sügavalt, mediteerin enne ja pärast, rahu, rahu terves maailmas on budisti jaoks olulisem, kui
mingi Newtoni binoom, nt.
Aamen, jne.
 

pühapäev, 19. veebruar 2017

Neil Gaiman "Ja tee lõpus on Ookean"

Inimestest, kes mängivad jumalaid.
Jumalatest, kes mängivad inimesi.

Neil Gaiman on omaette fenomen. Mitte kellegi moodi. Mulle nii väga meeldib tema jutustamise viis. Lugedes tundus koguaeg, et ma kuulan muusikat. Kerget ja väga meloodilist. Nii sundimatult voogavat, nagu olnuks kirjaniku peas terve valmis universum ja ainuke, mida tal vaja, on korraks keskenduda ja lihtsalt ära rääkida. Sellest, et lapsevanemad ei tohi olla oma lastega karmid. Sellest, kui lihtne on hävitada midagi, mida on ehitatud aastaid või aastasadu, sellest, kui haprad on maailmad, igasugused. Sellest, et monstrumid teistest maailmadest ei ole tingimata halvad. Nad on lihtsalt teistsugused, mõtlevad omades kategooriates, neil on oma moraal ja arengutase (See oli minu meelest kõige olulisem mõte selles raamatus üldse).

Sellest, et igaühel on vaja oma Ookean või kasvõi kassipoega, eresiniste silmadega.

See lugu on natuke nukker ja üksildane nagu lapsepõlvemälestused. Mälestused ajast, mil täiskasvanutel on alati õigus, kui eeldatakse, et nad on ausad ja suuremeelsed. Kui ühe tallatud raja asemel on palju teisi, olgugi, et ringiga. Kui on veel võimalik seletada kõike, mida pole võimalik seletada, peita see kuhugi kaugele, väga kaugele, et hiljem, olles juba täiskasvanu, komistada sellele läbi juhuslike mälukildude ja imestada, et need polegi päris unustatud.  Mõista, kuidas  toimivad maailma peenimaid mehhanismid, seda, millest kõik alguse sai ja millega lõppeb. Seejuures karta kohutavalt heita pilku endasse. Elada pikalt jääkilluga südames, küsimata endalt, kas seda oleks võimalik sulatada. Nii keeruline ja nii lihtne!

Peale lugemist jäi hinge miski veider järelmaik, selline... helge nukrus. Soov avada aknad ja küünitada nägu vastu vihma ja tuult. Võimalik, et veendumaks, et minu isiklik maailm on siiski veel alles, täpselt seal, kuhu ma ta lugema hakates jätsin. Olgugi, et mõned tunnid tagasi sai see kõvasti raputada, olgugi, et see ta veidi kreeni kallutas.

Praegu, kolmenädalase puhkuse viimasel päeval, kui seljataga on paaritunniseks jäänud öö, tahaks kirjutada,  midagi... :) nt enda Ookeanist, mäluniitidest, sukeldumistest ja nii. Edasi. Vist. Aga kass hüppas külmkapi ette taburetile ja peletas poeetika (ha!), kräunub häälega, nagu ta poleks kõik see kolm nädalat kordagi konservi saanud. Nii et. Mul on kass ja ehk nii ongi turvalisem.

*

Teised ka nt lugesid:
Sõber Raamat
Hendrik Alla, Postimees
Veerand loetud lugudest...
Bukahooliku märkmed
Rabarberibulvar


Raamat oli goodreads.com lugejate arvates 2013 aasta parim fantaasiaraamat.

pühapäev, 5. veebruar 2017

Puhkus

Mul on jalas neoonroosad sokid ja internetipaast. Need sokid on vist juba mitu aastat uhiuutena kummutisahtlis elanud - pole nimelt minu värv. Eks nad mõne spordipoe multipakiga on sinna saanud. Ja jäänud. Täna panin jalga. Noh. Sokid nagu sokid ikka.

Mul on talvepuhkus ja internetipaast. Mulle meeldib puhata veebruaris - saab süüdimatult logeleda. Pole vaja kuhu minna ega midagi teha. Talvised pühad on läbi ja kevadehullus pole veel käes. Terve see nädal on kulgenud lapsega liuvälja ja tuubimäe vahet kulgedes, tihedate kuumade jookide ja kiirsöögiasutuste peatustega.  Viimased paar päeva oleme järvel uisutanud. Lätlastest kalameeste rõõmuks. Täna pidasime pikniku keset lumetuisku. Hea on. Peas on palju vaiksemaks jäänud.

Viimase tegevusena PEAB-nimekirjast käisin lapse arenguvestlusel. Koju tulles nutsin peatäie, mõtlesin järele ja sain aru, et kokkuvõttes sain teada, et minu laps on minu laps, minu moodi, minusse. Tark, aga allumatu. Sõnakas ja sõjakas. Autoriteete ei tunnista, ei karda kedagi ega midagi. Sotsiaalsed oskused vajavad lihvimist. Ehk siis et dresseerida, dresseerida ja veel kord dresseerida. Et noogutaks, kui teised noogutavad ja naerataks, kui teised naeratavad.

- Koolis läheb raskeks!
- Sa ise jääd temaga hätta!
- Mis siis veel saab, kui puberteet tuleb!

Kas ma olen öelnud oma lapsele, et kasvataja ei tohi temaga pahandada. Ei ole. Olen öelnud, et kui ta halvasti käitub, siis kasvataja ütleb mulle, aga et mingil juhul ei tohi kasvataja tema peale karjuda või tutistada/ muud viisi füüsiliselt karistada.
- (Röök algab) Aga minu emme ütles, et sa ei tohi minuga pahandada! Ma ütlen emmele ja siis ISE TEAD!(Röök lõppeb).
- Oh... 

Eelkõige soovitati rohkem lasteaias käia.

See on see osa, mis jääb mulle kõige enam arusaamatuks. Miks püha taevas, ma peaks saatma lapse lasteaeda päevadel, mil ma ise kodus olen? Distsipliini pärast? no, olgu olemata. Ma ei suuda välja mõelda ühtegi adekvaatset põhjendust, miks peaks viiene laps kasarmurežiimil elama, kui teravat vajadust seda rakendada ei ole.

Ühesõnaga. See netipaast, see oli kuidagi iseenes.... no kindlat mäletan, et oli mingi sobiv sõna. A täna sain juba arvuti käima ja nii.

esmaspäev, 30. jaanuar 2017

Michel Houellebecq "Maailma vastu, elu vastu"

Väga hea, selgelt subjektiivne, kuid soe raamat ühest 20. sajandi müstilisemast kirjanikust kirja panduna ühe täna vägagi populaarse sulemehe poolt. Raamatus on kõigest 88 lehekülge, kuid mahutab üllatavalt palju ja kui ma siin ükspäev ütlesin, et Lovecraft on minu jaoks lõpetatud peatükk, siis nüüd Houellebecqi esseele tagasi mõeldes ma selles enam nii kindel ei ole.

Lovecrafti mitteeukeidiline geomeetria, Hilberti ruumi eelsed maailmad,  Riemanni geomeetria, kvantmehaanika valemid ühes gaasilise mõistusega kummjate koonusekujuliste, eh, eluvormidega ja Cthulhu lõppude lõpuks. See kõlab ahvatelevalt. Ja siis Lovecrafti tegelased, kes lükkavad endast eemale igasuguse elu ja inimlikud rõõmud, isegi ja vist eelkõige seksi ja raha, muutudes seeläbi puhtalt intellektiks, puhtaks mõistuseks, mis on suunad vaid ühele - tedmise otsingule. Lisaks Lovecrafti kalduvus massohismi ja rassismi, sümpaatia fašismi suunas. Houellebecq kirjeldab seda kõike suure armastuse ja lapseliku õhinaga. Vabalt jutustades, lausa lobisedes ja seda on põnev lugeda isegi juhul, kui sa ei tea Lovecraftist midagi ja isegi seda, kes on Cthulhu. Eluloo kirjeldused vahelduvad loomingu analüüsidega, viidetega kirjadele ja teistele Lovecrafti uurijatele.
Houellebecq ei pretendeeri originaalsusele, ütleb välja oma milleski objektiivse, mõnes muus eemalt vaatleja positsiooni selle "mitte päris inimese" maailma kohta. Näitab meile Lovecrafti täies ilus ja elusuuruses, kogu tema võimsuses ja abituses.
Kokkuvõttes, Houellebecq rääkis mulle Lovecrafti huvitavaks ja vaatamata kõigele isegi sümpaatseks. Lisaks on siin raamatus ka palju Houellebecqi enda kohta, eneseanalüüsi, kaudselt väljendatud seisukohti. Igatahes, ma nautisin.




laupäev, 28. jaanuar 2017

Raamatublogimisest, fb-st ja kaasanoogutamisest.

Hakkasin kirjutama muljet LR sarjas ilmunu Houellebecqi esseest Lovecraftist, aga ei viitsi. Laupäev ikkagi jms, tahaks lihtsalt. Lobiseda.

Nt sellest, et Sandra arutles blogis "Päikesejänku ja sada raamatut" teemal, miks raamatublogida ja milline on hea raamatublogi.

Miks? Sest kirjutades mõtlen läbi ja sõnastan. On huvitav jälgida, kas ja kuidas erineb lugemisest saadud esmane emotsioon sellest, mille mõne päeva pärast kirja panen. Kuidas toimub settimine, selginemine. Kiiresti järjest ja vaheldumisi erinevaid asju lugedes tekib mingi mmm...  maitsete, muljete, emotsioonide segunemine, millest (kahtlustan) mõnel juhul jääb lõpuks järgi üksnes pisike hall laialivalguv pilveke. Kirjutades korrastan mõtteid, st tõenäosus, et info talletub, on suurem.

Kui alguses mulle tundus, et raamatublogimine - mis see siis ära ei ole, siis nüüdseks tean, et tihti on ahvatlus võtta riiulist järgmine raamat ja lihtalt edasi lugeda, suur. Samas jääb siis palju asju tähele panemata - lühikese kirjutamise ajaga olen aru saanud, et nt kirjanikest tean vähe kuid see on siiski huvitav - kontekst - miks ja millistel asjaoludel raamat kirja on saanud, ilukirjanduslike tekstide taustad nö. Mulle meeldib lugeda, ma teen seda blogiga või ilma, aga tundub, et blogiga on kasutegur (siis vist), suurem.

Kellele? Jõudsin just järeldusele, et ma kirjutan eeskätt enda pärast endale. Samas - ega ma siin päris üksinda hängida ei viitsiks (statistika näitab, et mul on umbes 30 püsilugejat, jee siis, või midagi). Lisaks, ma ei tea millest kirjutada, kui mitte kirjutada raamatutest  - öiseid külalisi ülemäära tihti ei käi... (pakkuge ja küsige, ma midagi lubamata aga tõenäoliselt rõõmuga).

Milline on hea raamatublogi? See on hea küsimus ja mul on hästi konkreetne vastus. Mind huvitavad emotsioonid ja mõtted. Raamatublogist tahan  lugeda, mida lugeja lugedes tundis või mõtles. Mis seoseid raamat tekitas, millist kohta puudutas. Seda - hästi isikliku. Mis meeldis, mis ei meeldinud. Mh selleks, et saaks võrrelda. Sest see ongi ju põnev - mida sina näed, kui sa seda jänest vaatad. Kõike muud saab huvi korral juurde guugeldada.

***

Hundi ulg küsis ükspäev oma blogis, et kas see on normaalne, et vanemad ei taha oma lastega rääkida poliitikast. Et nagu ei julge hästi.

JAA! Mina, oma ema lapsena kinnitan, et ma ei taha absoluutselt oma ema või tädiga või muude lähisugulastega rääkida poliitikast ja on veel ridamisi inimesi ja  teemasid, kellega/ millest ma ei taha rääkida. Kahjuks ema nt tahab. Ja siis me räägime. Nii et tema räägib ja mina mhmitan ja ei ütle midagi. Ma tean, et me oleme väga erinevad, see ei muutu kunagi ja milleks siis, ressursi raisata. Oleks, et sellest siis midagi sõltuks - aga ei sõltu.

Kuidagi haakub siia ka Rentsi juures räägitu, lühidalt arvab blogija, et lollustele kaasa noogutamine on kurjast. Ma nii kategooriline ei ole. Mu meelest on vaja kaaluda, põhjusi ja tagajärgi. Rahulolev loll on siiski tihti ohutum (ükskõik siis kas endale või teistele) kui kurjaks aetud ullike. Nii et kui tõenäosus harida on nt nagunii olematu, siis - las ta olla õnnelik! Samas, kui jutt käib julgustamisest rumalteole, siis, ma ei tea, juhtida tähelepanu mõnele kõrvaltegevusele või, ma ikka ei tea, helistada üksükskaks.

(Mitte, et kõik, kellega ma poliitikast rääkida ei taha, tingimata lollid on).

Ma tegin endale fb konto umbes vist viimase eestlasena ja kahetsesin, et tegin, sest ma poleks mitte kunagi tahtnud teada kõike seda, mida ma sealt oma sugulaste, töökaaslaste ja muidu tuttavate kohta teada sain. Ma kustutasin selle konto kiiresti. Täna on mul fb-s konto, kus ma jälgin inimesi ja lehekülgi, kes/mis on mulle huvitavad, lisaks suhtlen inimestega, kel vähemasti on minu hobidele sarnased hobid - see minu meelest on palju vähem masendust tekitav fb pidamise vorm.



Et siis, ma võin rääkida raamatutest või ma ei tea, käia koos jooksmas, nii hästi EKRE valijaga kui Jehoova tunnistajaga, kuid seda tingimusel, et kodanik mind oma usku pöörata ei ürita. Ja no - ekstreemsusteta siiski - doktor Vassiljevi juurde ravile või Plaseri juurde trenni ju ikka ei läheks.

Kuidagi.

A muidu helistas sõber ja ütles, et ta kohe tuleb ja hakkame filmi vaatama. Pidavat olema midagi erakordselt ilusat. Nii et.

neljapäev, 26. jaanuar 2017

H.P. Lovecraft "Hullumeelsuse mägedes", II katse

Nagu ma ükspäev ütlesin, minu tassike teed see raamat ei olnud. Esimene ja peamine emotsioon, mis mind peale läbi lugemist valdas oli pettumus. Kuidagi hästi konkreetselt. Minategelane lubas, korrates seda ikka ja jälle, et ta kohe räägib, midagi, mida ta rääkida üldse ei taha, hirmsa, verd tarretama paneva saladuse ja mina ootasin, närides end kannatlikult läbi lehekülgi täitvate olustikukirjelduste ja... noh, koopas elav limakoll.

Raamatu süžee on kesine, tõeliselt kipakas karkass, kuid atmosfääri osas on meistri kätt tunda küll - vaieldamatult. Olustikukirjeldused on vägevad. Mastaapsed ja irreaalsed nagu narkouni või hallutsinatsioonid. Kaunid ja valusalt eemale tõukavad. Taevasse kõrguvad teravad mäed, surmvaikne lagendik ja jää alla mattunud Muistsete mahajäetud linn, meile mõistetamatu mõistuse poolt loodud.  Muistsete tsivilisatsiooni ajalugu, mida tegelased seinamaalide pealt lugesid, oli lugu loos, väga hea, detailselt välja kirjutatud lugu seejuures. Lõhnad! Ja siis veel monstrumid, keda polnud näha kuni päris raamatu lõpuni, kuid kelle olemasolu oli pidevalt tunda. Nad just kui piilusid või varitsesid ja koguaeg oli tunne, et kohe kohe hüppab välja ja on lõpuks õudne ka.

Aga ei olnud.

Jutustamise viis väärib äramärkimist. Selline - pseudodokumentalistlik. Minategelane justkui pihib, püüab varem varjatu avalikustamisega hoiatada või manitseda inimesi mitte minema uuele ekspeditsioonile samasse kanti. Jutustus on kronoloogiline, tugineb päevikule (päevikud ei valeta!), sisaldab palju bioloogiliste ja geoloogiliste faktide kirjeldusi, viiteid reaalsetele kohtadele ja isegi inimestele. Ühelt poolt näitab see kirjaniku suurt teadmiste pagasit, teiselt poolt moodustab kujuteldava silla reaalse maailmaga ja seda nii hästi, et kohati on raske uskuda, et tegemist on siiski väljamõeldisega.

Olen lugenud arvamust (kus täpselt, pole enam aimugi), et "Hullumeelsuse mägedes" on Lovecrafti sõnum Freudile ja viimase õpilaste, kes umbes samal ajal (20. saj. algus) töötasid välja psühhoanalüüsi teooriaid, õigemini vist aastaks 1930 hakkasid need juba laiemat kõlapinda omandama. Lovecraft oli selgelt psühhoanalüüsi vastane ning olevat tahtnud öelda, et ehk ei maksa, nt igasse nurka taskulambiga tuld näidata. Vana linn - labürint, assotsieerub inimese ajuga, mille sügavustes elavad sellised monstrumid, kelle lahti laskmine on ohtlik või vähemalt ebamõistlik. Mäed aga võivad siis olla lubatud ja keelatud teadmiste piir, mille taga on hullumeelsus. Selliselt omandab raamat minu silmis hoopis teistsuguse, hoopis suurema imetluse. Siis on see peen, lausa filigraanne viis väljendada arvamust.


Nii, no sai justkui parem, kui eelmine :)