neljapäev, 19. aprill 2018

Ei saa aru

Kaasaegne ameerika kunstnik ja illustraator Michael Carson
Tulin just ühelt kokkusaamiselt ja restoranis jäid silma paar hästi riietatud, inglisekeelt rääkivat meest. Pakun, et tööreisil ärimehed vms, kes õhtustasid koos paari noore eestlasest tüdrukuga. Ja jäin kuidagi mõtlema, et miks on nii, et kell, kingad, hambad, püksid, telefon jms ei tohi olla odavad, aga naine - võib vabalt? Üks asi on see, kui sa oled reisil, ööbid kallis hotellis, tellid kalli prostituudi ja veedad temaga öö. Hoopis teine asi on, kui sa satud võõrasse linna, tutvud tänaval tudengiga, kellel on paljas naba, veel mitte eriti puhas nahk ja vähe hoolitsetud küüned, ta unistab armastusest ja ilusast elust ja sa võtad ta maha söögi eest, viid kallisse restorani, kus ta eristub ülejäänutest tugevalt, sest on end püüdlikult, kuid kohatult üles löönud - sünteetiline kleit kiskumas üle odavate sukkade. Kuidas see ometi piinlik ei ole? Päevasärk peab olema kallis, õhtusöök peab olema kallis, tuba hotellis peab olema kallis, seks aga võib olla kõige odavamalt kätte saadav?

teisipäev, 17. aprill 2018

Veidraid ärkamisi

Tegime lapsega tunnise lõunauinaku.
Ärkan esimesena, kergelt hämaras toas vaatan kõrval nohisevat last. Ta on nii ilus. Imetlen ja imestan,  tema nahk, põsed ja huuled - imetabane värv ja... ebamaine, valgustpeegeldav kuma ja... ja siis mul tuli meelde, et enne maga minekut mängis laps vlogijat, täpsemini meigivideo tegemist.

esmaspäev, 16. aprill 2018

"Target" 2011


Vaatasin eile õhtul filmi mida ma ammu vaadata tahtsin - keegi soovitas peale mingit veidrat vestlust eee, isiklikust vabadusest, vist. Ja Sorokini pärast ka veidi. Kui juba, siis panen mõtted kiiruga kirja, vormistama ei hakka - pesu on vaja nööri pealt tuua ja kass sööta jms, sry. 

154 minutit  pikk film on kaunis, suurem jagu kaadreid on fotod. Zeldovich näitab üles täiesti erilist tundlikust naise ilu suhtes. Mida meestega juhtub harva. Ma pean silmas, et mehi, kes lisaks rindadele ja noorele nahale märkavad, ma ei tea, looduse poolt loodud täiuslikust, mingit harmooniat, ma ei tea J, on vähe. Zeldovichi filmi vaadates mulle tundus, et tema NÄEB. Näitlejannad on hästi valitud. Nägudega nagu Bellucci või  Drubich – nägudega, millest ei saa küllalt, milles on midagi kätte saamatut, käest libisevat, midagi, mida ei ole võimalik meelde jätta. Näod nagu suurmeistri kunstiteosed – võibki vaatama jääda. Seejuures, esmapilgul, süvenemata ma nimetaks neid pigem mõõdukalt ilusateks. Millest ma järeldan, et nende ilu ekraanil on oskuslike filmitegijate (režissöör, operaator, kunstnik jm.) töö. Neid on näidatud parimal võimalikul moel. Nende (naiste)  ilu fenomen on välja toodud eraldi kategooriana publiku mõjutamiseks – ma olin absoluutselt lummatud.

Film on tihe, liiga palju informatsiooni. Väga palju futuroloogilisi ideid, situatiivseid, palju vihjeid, avatud küsimusi, lisaks tsitaadid, allusioonid kirjandusele, minule peamiselt vaid vaevu mõistetavad (kultuuri küsimustes vähe haritud, mhm), rääkimata sellest, et ma üleüldse püüan filmist tsitaate halvasti, mul on aju kuidagi teisiti ehitatud. Kuid – intuitiivselt aju siiski registreerib viiteid, mh märkasin muusikaski viiteid klassikale ja veel midagi, ühesõnaga: informatsiooniküllus on nii suur, et aju tahaks plahvatada. St, ma räägin just sellest – diferentseeritust. Sest igal sekundil vahetuvad imelised kaadrid ju lisaks, maastikud, kostüümid, naised, pepud, surnud hobused, kohevad seelikud…  Ühesõnaga – sõnumi mahu üle norida justkui ei saa – ei saa olla liiga sügavat sõnumit. Kuid antud juhul mu meelest oleks võinud valida. Nii palju kõike on liiga palju.  Muide, mu eredaim mälestus „liiga paljust“ on filmist „Päevade vaht“ – ma isegi proovisin mulje üles kirjutada, aga ekraanile sündis vaid mõte „liiga palju“ kõigis võimalikes sõnastustes.

Siis peamine – sisemisest vabadusest. Kuna tegu on muinasjutt-filmiga, siis filmi tegelased ostavad endale selle vabaduse imelisel kombel raha eest. Mis juba iseenesest on kaasus – sest selge ju, et sisemine vabadus on igaühe sees, nagu jumal ja kui soovi on – issand, võta siis ja kasuta. Seda ei saa osta – see on oksümoroon.  Mis tähendab, et tegelased on nii või teisiti ebaküpsed isiksused. Nad on seal sellised: majanduslikult kindlustatud, edukad, vanadust kartvad, õnnetud, igavlevad, imet ootavad. Ja siis – omandades vabaduse, nad tajuvad kergust, energia ülejääki, nad hakkavad armuma, seksima, peolauas endale kompotti pähe valama, tõde välja ütlema, provotseerima, tapma jms, st „šablooni murdma“,  „piire ületama“. Lisaks eufooriale tekib neil suht kiiresti ka kabuhirm mõistmatusest: mis toimub, mis saab edasi. Ma ausalt öelda sattusin segadusse. Mulle tundus, et see tüüp inimesi  - edukaid inimesi, kes ei tea enam, mida endaga peale hakata (tead seda väljendit: vaakum valutab)  - on nüüdseks peaaegu kadunud juba. Mulle tundus, et need inimesed ei huvita enam ammu kedagi.  Ja et isikliku vabaduse küsimuski on täna juba teisiti sõnastatu. Et mitte enam kus on ja kuidas saavutada, vaid kuidas seda kasutada. Küsimus on selles, kuidas jõuda tõeste proportsioonideni: kui palju seda jumalat on minu sees ja kui palju väljas. St vabadus pole enam ammu pidu või ime. Vabadus on valik, vastutus, vaimujõud, mugavustsoonist väljumine, mingi kõige peamine katsumus. See mõte on liiga suur, et see lõpuni välja kirjutada, aga lühidalt, vabadus ei ole see ega selleks, et endale või kellelegi kompotti pähe valada, vaid kuidagi kohmakalt väljendudes: selleks et loobuda, kasvõi selle sama kompoti valamisest. Ma saan aru, et film on sellest,  et kaugelt mitte kõik ei ole valmis (sisemiseks, täielikuks, jumalikuks ms) vabaduseks. Aga ma päriselt ei saa aru selleks, miks sedavõrd lahtised pead nagu Sorokin ja Zeldovich raiskasid selliste inimeste peale hunniku enda ja siis veel 154 min minu aega ka. Kusjuures, filmis on konkreetselt maha märgitud, millised inimesed on valmis selle kõigega rinda pistma – nii et küsimus ei ole ka piiride kompamises. Et siis, teema aktuaalsus on minu meelest küsitav. 

Veel. Filmis on palju seksi. Aga mitte kriipsugi üleliigset. Aga kogu seks terves filmis on tagant, nö näota.  Ehk siis puhtalt meeste fantaasia: et naine käpukil ja soovitavalt veel, et oma naine oleks kõrvaltoas ja oleks oht, et satub peale. Ehk siis porno, aga disaineri pitsatiga, filmitud kunstipäraselt, kaunilt, huvitavalt. Ja ei mingit seost armastusega.  See et uus armuke lõi filmi lõpuks oma ihaldatud vastu pead ja jättis surema – ei üllatanud. See on nagu nõrgas detektiivis – kui sa juba alguses mõistad, kes on mõrtsukas. Mu meelest on seksil selles filmis täiesti konkreetne osa, see on üks marker mis harmoneerub teistega täielikult: näitab, et tegelased „ei ole valmis“.
Loo peategelane Zoja räägib oma seksuaalse fantaasia: tema seisab käpuli, ja kaks meest vägistavad teda jõhkralt. Jällegi, ma ei usu sellist naise fantaasiat. See on mehe fantaasia. Režissööri ja stsenaristi oma. No tead küll: „naistekas“ – ni filmi kui raamatu kohta. Vot see siin siis on meestekas samasuguses negatiivses mõttes.  Sest siin on näidatud puhtalt meeste viis tajuda ja huvituda/ erutuda. Ja panna see naise pähe on minu meelest ehk katse kasvõi väljamõeldudki maailmas leida endale sobiv neurootiline seltskond. Vot. Ma hetkel rohkem ei oska. Mu meelest on see päris hea kino.

laupäev, 14. aprill 2018

Loomad linnaliinibussis


Mul oli mingi tasa-olemise aeg, seletada väga ei taha, aga lühidalt tähendab see seda, et mul on kõik tegemata. Nüüd kui veidi juba jaksan, püüan asju tähtsuse järjekorras reastada.
Laps on talvega kõigest välja kasvanud. Reedel käis ekskursioonil muusikakooli sisejalatsitega, sest valikus olid veel vaid talvesaapad ja voodriga kummikud. Nii me siis eile kõigepealt viisime auto hooldusesse (väga loogiline) ja siis suundusime šoppama. Ühistranspordiga, oh seda lapse rõõmu.

Õhtu kell kuus. Lõunaka bussipeatuses. Laps saja kilekotiga istub tülpinud näoga pingil, sassis juustega mina püüan leida paberit bussisõiduaegadega või prille, et postilt lugeda või... Laps tahab bussis ise kaardiga piiksu teha. Seletan, et meil pole bussisõidukaardil raha. Kuidas siis saab? No mündiga saaks bussijuhile maksta aga meil vist pole münte ka. Laps hakkab muretsema. Ma ei jaksa kaasa mõelda, aga püüan seletada, et mul on rahakotis natuke paberraha - tegelikult vist bussijuhid seda ei taha, aga no kuidagi ikka saame. Otsin - paberit, prille, rahakotti, veepudelit... telefoni, et tellida takso. Korraga astub meie juurde võõras hästi lõhnav noormees, naeratab silmipimestavalt, ütleb, et see on tasuta buss ja aitab meid pakkidega koos bussi peale. Ma ei jõua vaadata, kas ta ise ka bussi peale jääb.

Sõidame kesklinna. Istume lapsega teineteise vastas, kummalgi käes sada pakki, kummagi kõrval võõrad vähem hästi lõhnavad inimesed, üldse - buss on ääreni täis. Laps sügab pead. Ütlen, et võtku müts peast - soe on. Võtab, pikad juuksed laiali. Sügab veel ja hakkab seletama.
- Emme, äkki ma sain täna täid?
Mõtleb murdosa sekundist ja see mõte hakkab talle meeldima.
- (Nüüd juba nimelt kahe käega pead sügades) Emme, miks täid sügelevad?
Mina, hetkeks unustades, et oleme bussis ja harjumustest talle koguaeg midagi seletadaa:
- Nad vist hammustavad inimesi ja siis see koht sügeleb.
Laps rõõmsalt kahe käega pead kratsides:
- Emme, kas täidel on hambad või lont? Kuidas täisid saadakse? Kas täide pojad ka hammustavad? Kas kiisul võivad ka täid olla?
Ja niimoodi pikalt, mina juba ei vasta, sest näen, et inimesed meie ümber hakkavad nihelema, lapse kõrval istuv neiu on end lapsest nii kaugele nihutanud, et kukub varsti vahekäiku. Näen, et laps ka sai juba aru, et ta ei peaks, aga ei suuda järele jätta, sest tal on lõbus. Vaatan aknast välja, loendan maju.
- Emme, miks teiste kuuldes ei tohi täidest rääkida?

Vaja oleks puid riita panna, riisuda, aknaid pesta, pesu pesta, koristada, taimi istutada, suvelilli külvata, laps tahab grillida ja rulluisutama minna... st, nii ma siis otsustasingi kõigepealt pisut blogida. 

reede, 30. märts 2018

Tüdruk ja kass

CAT AND COFFEE by Cary Chun Lee
Meil käisid hommikul külalised. Üks pisike tüdruk emaga.  Armas, heliseva häälega tüdruk astus tuppa ja nägi päikesevanni nautivat kassi:
- Aaaaa! - pistis tüdruk kiljuma. - Kiisu!
- Aaaaa! - pistis kiisu kiljuma.  - Tüdruk!
Järgmisel hetkel, näidates üles üllatavat üksmeelt, sukeldusid mõlemad diivani all.
Rõõmsalt naerdes haaras tüdruk kassi tagumistest käppadest. Lapikuks muutunud kass sai sedamaid valguse kätte tiritud. Ma juba sõnastasin mõttes käsklust "Fu, lase kass lahti!" kui tuppa sisenes tüdruku ema:
- Tüdruk! - ütles ema rangelt. - Mida sa teed! Ta on ju must!
Ma juba avasin suu protesteerimaks, et kui must üks kodune kass ikka on, kuid märkasin siis kassi paluvat pilku. Panin suu kinni. Sülest vabastatud kass põgenes otsejoones sauna, millega kardan et kinnitas tüdruku ema veendumust hügieeni küsimuses. No olgu siis nii.
:)

kolmapäev, 28. märts 2018

Vastuseks fänni kirjale

Ma tulin siia praegu selleks, et mõnest raamatust kirjutada, aga juhtus nii, et mh vaatasin postkasti ja mis te arvate, mul oli postkastis fännikiri! No just sellise pealkirjaga kiri ongi. Klõpsasin, vaatasin, et niiii pikk ja... Olgu vahele öeldud, et ma olen kehv kirjadele vastaja, tõenäoliselt ainuke blogija, kelle fb sõnumitele vastamise aeg on umbes ööpäev, aga praegu mitte sellest.

Fännikirjast, ikkagi, minuga juhtub neid harva. Mõtlesin, et hea küll, ma praegu nagunii kodune, millal siis veel, tegin teed ja hakkasin aga lugema. Ja mis ma siis teada sain. Esiteks seda, et kasvatan oma last valesti. Noh. Ma olen seda varemgi kuulnud ja ausalt, kui on üks teema, mida ma kohe üldse ei pea vajalikuks postkasti vahendusel kontvõõraga arutada, siis see see ongi.

Siis sain veel igast asju teada, nii positiivseid kui negatiivseid - fänn nimelt peab end selgelt heasoovijaks ja just seepärast näitab kätte ka minu puudused. Nö aitamaks mul, ma nüüd ei teagi, saada paremaks inimeseks? Kirjutamaks paremat blogi?

Mul umbes kusagil siinkohal kangastus silme ette tätoveering vvn-i käel. Ta on mulle huvitav, ma loen tema blogi, enamasti vaikides - me oleme erinevad ja pmts nii ongi ok, mis seal ikka seletada. Aga see lollide teema, ma suht pikalt ei saanud aru, kuidas sa ikka ütled teisele, et kui sa ei mõtle nagu mina, siis sa oled loll. No nii loll ju ometi keegi olla ei saa. Kuni lõpuks jõudis kohale, et ma tegelt mõtlen ju nii samuti. Ja suhtun täpselt samuti - ma lihtsalt väljendan end teisiti. Kui üks võtab kätte ja kirjutab: kõik on lollid, siis mina enamasti lihtsalt naeratan. Aga sisuliselt, sisuliselt...
:)
Lobisen, sry. Fännikirjast ( krt, ma ei tea, kas selline sõna eesti keeles üldse olemas on) ikkagi. See fänn nimelt tundis suurt muret minu keeleoskuse pärast ja tuues näiteid minu üle-eelmisest postitusest pani südamele, et ma lõpetaks tema, st TEMA, emakeele mõnitamise.

Vaat. Kodanikud, eestlased. Ma selle koha pealt vastan. Üks kord ja edaspidi teema kerkimisel suunan hoobilt ekraani paremasse ülemisse nurka. (Mis ei tähenda, et viisakalt tähelepanu juhtida ei või - ikka võib, mõnel juhul olen tänulikki).

Ma tean, et ma kirjutan eesti keeles vigaselt. Minu lapsepõlve kodune keel on vene keel, emaga räägin siiani vene keeles. Eesti keele õppisin lasteaias, edasi käisin eesti keelses koolis jne. Ma valdan kolme keelt, seejuures kirjas on kõige korrektsem inglise keel, kõnes eesti keel. Suhtlustasandil suudan end veel paaris keeles arusaadavaks teha. Eesti keelt räägin aktsendita. Lapsega räägin eesti keeles. Mõtlen ja unesid näen eesti keeles. Ma olen Eestis sündinud, isegi minu vanaema on Eestis sündinud, st ma olen sünnijärgne Eesti kodanik ja isegi kaitseväekohuslane. Samas, rahvuselt olen siiski venelane.

Kahtlustan, et loomuliku keeletunnetust ei ole mul üheski keeles. Tööalaselt ja ka igal muul ajal ma kasutan kõiki kolme keelt korraga ja läbisegi, tihti näen ise ka, et just kirjalikus tekstis, sh grammatika küsimustes, juhtub mul vigu või veidrusi, seletamatuid laene jms. St, reeglina teksti tähelepanelikul ülelugemisel ma näen neid vigu ise ka ja suudan õigeks parandada. Kuid see siin on minu puht hobi korras, enda lõbuks, igasuguste kommertslike eesmärkideta peetav blogi ja ma enamasti ei loe oma tekste siin üle. Sest ... vt. eelmine lause. Kui ma peaks neid tekste siin toimetama hakkama, siis seda blogi ei oleks, sest mul lihtsalt ei ole selleks aega. Nii see on ja nii see jääb, kui see riivab kellegi rahvuslike või muid tundeid, siis lahkuda saab teate küll, kust kaudu.

Ja mis puudutab "minu" ja "sinu", siis ma ausalt, igasuguse tagasihoidlikuseta pean end rohkem eestlaseks, kui nii mõndagi "päris"-eestlast. Võtke heaks või pange pahaks.

Kaur Riisma "Rebase matmine"

Pärast pikka ja rahutut ööd
tuli keskpäevaks päikene välja.

Keegi ei ole helistanud,
keegi pole külla tulemas,
saab looberdada vaikselt vetsu ja laua vahet,
lugeda,
kell tiksub.

Selline vaikne,
tasane päev.

Unenäos päästsin neitsi loheküüniste vahelt,
asutasin linna,
kirjutasin raamatu,
ehitasin kiriku,
lahendasin Gaza kriisi
ja lõpetasin veel ühe genotsiidi Aafrikas.

Unenägudes olen rohkem mees kui elus.