neljapäev, 20. september 2018

Sellest, et introverdid on ilusamad


Eile õhtul istusime sõbrannaga ja rääkisime inimestest.Sõnastasime tähtsaid asju :) 
(Minusugused) Introverdid ei suhtle õhtuti. Ei mingit „Kallis, kuidas su päev möödus?“ jms. Introvert suhtles terve pika päeva, võimalik, et ta on täna rääkinud juba üle kümne lause ja põletab üksi pilguga tuhaks igaühe, kes kas või vihjab sellele, et ta peaks nüüd kogu selle pingutuse veel kord läbi elama.
Introverdid peavad end ekstravertidest targemateks. Sest… mida üldse saab oodata loomalt, kes sellise lärmi korraldab?
Introverdid tunnevad ekstravertidele kaasa. St, sa lähed sellele lärmakale peole, kus sa ei tunne kedagi ja kavatsed seda nautida? Ja metsas, kus tuulekohin ja linnulaul, tunneksid ennast üksildaselt?? St, ma ju ütlesin, seal on linnud! Ja sipelgad..
Kohustus lõbustada introverdile ei kehti.  Introvert naudib suhtlust, kuni teda dialoogi ei kista. Kõik lõbutsevad, mina istun ja jälgin – maailma parim pidu. Kui üldse suhelda, siis mitte üle ühe inimese korraga ja parem kui mitte üle kahe nädalas.
Introverdid armastavad kirjaliku suhtlust, kuid vihkavad esimesena kirjutamist. Sest äkki ma häirin sind sinu überolulistes tegevustes? Enne külmub põrgu ära, kui mu introverdist sõber kirjutab mulle esimesena. Telefonikõned on välistatud.
Üldiselt introvert ei solvu, et te ta ära unustasite. Suure tõenäosusega ta isegi ei märganud seda.
Introvert ei torma sulle appi, kui talle tundub, et probleem ei ole tõsine. See, kuidas sulle tundub, on väheoluline.
Suure pinnimise peale võib introvert oma seisukoha isegi välja öelda, ent tõenäosus, et see sulle ei meeldi, on suur.
Introverdid armastavad arvutada.
Nende üle on lõbus nalja visata.
Introverdid ei naera introvertide kohta käivate naljade üle.
Pole olemas introverdist truumat olevust. Kui te rääkisite oma introverdiga täna, siis ei ole ohtugi, et ta täna või homme veel kellegagi räägib. 

(naerata, vms)

kolmapäev, 12. september 2018

Seentest


Mulle meeldib käia seenel. Üldse metsas. Mulle on kuidagi oluline, et mul on... oma kohad. Et ma tean, kus on kodule lähim piibelehe - või kullerkupukoht. Kust saab kukeseeni või haavapuravike. Metsmaasikate ja karuvaarikate kohad. Kus on lähim kakupesa, kust saab metsiku kibuvitsa marju või käbisid. Noori kuuski täis sirmikukraav, kõige suurem kivi või kõige pirakam tamm, jnpe.

Uutest kohtadest on mul nüüd koht, kust kasvab pärn, mille õied kõlbavad teeks. Tahtsin sellest juba suvel kirjutade: te ei kujuta ette, milline ..epp kuubis on leida teeks kõlbulike pärnaõisi. Eellugu: olin kindel, et mulle ei maitse pärnaõietee. Mõttetu kassipissi. Kuni lapse lasteaias igal talvisel väliüritusel seda pakuti ja see oli imeline. Otsustasin juba talvel, et korjan ka ja kuivatan. Kuni selgus, et sobiliku pärna leidmine pole kaugeltki lihtne. Esiteks - see ei tohi olla kultuurpärn. Teiseks, see ei tohi olla linnas - linnas on õied tahmased. Kolmandaks - ta peab olema piisavalt madal, et õisi kätte saada. Ja neljandaks, õied kõlbavad korjata vaid väga lühikese ajaperioodi jooksul - enne on liiga kinni ja ei lõhna, hiljem on juba kleepuvad ja koledad. Ja mesilased ja kõik kõik kõik. Ma olin suvel umbes nädal aega hõivatud puhtalt pärnaõite otsimisega, kuid nüüd meil on. Kaks suurt purki kuivatatud pärnaõisi.

Aleksander Genis on öelnud esseekogumikus "Magus elu" (Александр Генис. Сладкая жизнь)
umbes, et mets on looduse sisemus, tema intiimsed rupskid. Sisenedes metsa me siseneme looduse sooja sisikuonda, kus puude võrade ja okste põimumine kaotab perspektiivitunde. Oleme sunnitud vaatama enese ette, maha, kus meid ootavad seened.

Iga kohtumine neindega on kordumatu. Marjad, ütleme, on kõik ühte nägu, kuid seentel on oma iseloom, oma temperament. Ühed elavad perekonniti, nt kasepuravikud, teised, võiseened nt - barakkidena, kolmandad, nagu kukeseened - laiali pillutult, ülejäänud  - kuidas juhtub. Haruldastele, nagu tiigrid, puravikele, seadused ei kehti.

Kapriised ja etteaervamatud seened hindavad vabadust rohkem, kui ülejäänud taimed. Nad kasvavad kus tahavad, peaasi, et vabaduses. Seened ei kannata agraarvägivalda, ja need, kes kannatavad, ei ole enam seened. Seepärast, et nautida seeni, peame laskuma mööda evolutsiooniredelit nende juurde, naastes nii süütusse olekusse, kus inimene toitus looduse lahkusest, korjates seda, mida ei istutanud.

Ja siis veel raamatus "Vene köök pagenduses" (Петр Вайль , Александр Генис. Русская кухня в изгнании) seda, et seened, nagu ka mõned meie tuttavad, kuuluvad kuhugi taimede ja loomade vahele. Teadlased pole ikka veel otsustanud, kas neil on hing või ei ole. Kuid igaüks, kes on kasvõi kordki leidnud metsas puraviku, on selles absoluutselt veendunud. Puravike hing on jändrik ja positiivne, kukeseene oma koketeeriv, kogritsal on krimpsus hing /---/.
Hingeta elavad üksnes šampinjonid, sest neid kasvatatakse peenras.
Enne revolutsiooni kasutati Venemaal aastas 50 kg seeni inimese kohta. Praegu maksab Moskva turul 1 seen - 1 rubla. Sellest ka Venemaa hingeline vaesumine.


Raamatud on mul vene keeles, tõlkisin ise ja umbes, kui - siis sry. Tahtsin edasi anda mõtte, mis mind väga liigutas ja mõningast äratundmisrõõmu pakkus. Ma käisin ükspäev seenel ja seeni on praegu tohutult. Sattusin hoogu, korjasin korvi ja kaks pangi täis. Tassisin koju. Puhastasin ja kokkasin poolteist päeva. Nüüd on mul marineeritud kukeseeni ja pilvikuid, soolatud valge-, tõmmu- ja porgandiriisikaid, praetud puravike ja kitsemampleid. Ja kukeseenepirukat fetaga, jaa.

Tahaks metsa tagasi, aga kunagi peab ju aiamaa ka ära koristama.


pühapäev, 9. september 2018

Hommik

Siis kui tundub, et ise tean kõige paremini... 

Aiatool, milles mulle meeldib lugeda, kõige suurem ja mugavam, seisab vana kirsipuu all. Sestap on mul praegu iga raamatu vahel järjehoidjaks kirsipuu leht. Puu on vana, elanud siin aias ammu enne minu aega, võib-olla vähist puretud, igal sügisel mõtlen, kas järgmise aasta veel kestab. Kärbin ja ravin ja lupjan.
Tooliga on sama lugu, vana ja pehkinud, enam ei saa teetassi enne istumist tooli käetoele panna - see on põhja küljest lahti ja liigub, istudes kukuks teetass ümber. On vist kordi kukkunud. Aga lõkkesse ka veel viia ei taha, elame sügise lõpuni, eks siis paistab. Sinna maani, lumeni, kõigepealt istun ja siis panen teetassi käest. 

Eile pesin ülemise korruse aknad. Kloppisin tekke ja sortisin riideid kappides. Õhtul oli päris inimese tunne. Ei mäleta aastat, mil oleksin pesnud aknaid esimene kord septembris. 

Esimene koolinädal on läbi. Terve nädala elasin hirmus sisse magada ja kooli hiljaks jääda. Midagi ära või maha unustada. Huviringide ajad alles hakkavad selguma, logistika paika saamine võtab natuke aega. Palju asju mulle on arusaamatud või lausa vastuvõetamatud.  Liiga paljuga peab kohanema või leppima. Palju asju on vaja veel läbi rääkida. Mh nt see, et mis siis ikkagi saab, kui laps reaalselt ei jõua oma koolikotti tassida kuid koolis pole asjade hoidmiseks ruumi. Ehk annab ikkagi tekitada? See kuradi ruum kuhugi...

Kui kooli direktor loeb lastevanemate koosolekul tund aega ette paragrahve ja punkte erinevatest õiguaktidest, kuid ainult selliseid, kus on kirjeldatud minu kui lapsevanema ja minu lapse kohustused kooli ja ühiskonna ees, siis ma satun segadusse. Ei, ma olen lausa nördinud. Sest esiteks - ma oskan lugeda. Mulle ei ole vaja midagi ette lugeda. Teiseks, lugeda oskajana ma tean, et ka koolil on kohustusi, nii minu, minu lapse kui ka ühiskonna ees üldiselt. Ja olgugi, et ega lapsel ei tule koolis käies koolidirektoriga rohkem kokku puutuda kui ehk aktustel, on selline ühekülgne info esitamine minu silmis ikkagi väga tugev marker. See näitab suhtumist. Jõudemonstratsioon. Ma ikkagi oleks soovinud, et minu ja koolidirektori esimesel ametlikul kohtumisel koolidirektor ei oleks välja öelnud lauset: "Ärge uskuge oma lapsi! Lapsi on teate, sellised... te ei kujuta ette!" 
Oh, rohkem diplomaatiat tahaks. Vähemalt korrektset kommunikatsiooni.

Laps mde, on rõõmus ja roosa, talle on uus ja huvitav.

Ma jälle, tegelikult tahtsin millestki muust, aga laps küsib juba viiendat korda, et kuna me lõpuks koristama hakkame, nii et me praegu hakkame. Lähme alla korrusele aknaid pesema, tšau. 

reede, 7. september 2018

Hommik

Street Stories, Sami Uçan, Turkey
Hommik tühjas kohvikus. Siseneb tudengikarva mustanahaline neiu, tellib musta kohvi ja "Kõige mustemat leiba, mida teil on, please".  Söönud kiirest, ostab leiba kaasa ka, seda kõige mustemat ikka, palun, aitäh.

Siseneb veidi kulunud välimusega umbes 50. aastane mees dressides ja nahkses jopes. Nurgeline kuidagi, närviline. Võtab letilt menüü, kuid ei ava, räägib ettekandjaga valjult kuid viisakalt:
- Tehke mulle üks Tšaikovski palun, must ja mõni saiake, aga on teil lihaga?
- Meil on lihapirukaid.
- Kaks lihapirukat siis, ja Tšaikovskile palun sidrunit ja kas Zuckerbergi toote laulda või... ?

Tänaval, tüsedusele kalduv noor mees taljesse töödeldud mustas mantlis. Tema kõrval naerusuine noor naine, hoolitsetud, samuti mustas. Kaugelt näha, et valgekraeg. Noormees naeratab laialt, räägib midagi. Juuksurisoeng ja lühike habe. Möödudes kuulen vestluse katket:
- Nad lubasid! Ma sain loa kasvatada... , - ja teeb pausi. Ma juba jõuan mõelda, et ahhaa, põllumajandus hoopis, üldse poleks arvanud, nii stiilsed... aga ehk siis suurelt, juustufarm vm, noored äriinimesed..
- ... habet! Nad olid nõus, kujutad pilti! - lõpetab mees lause.
Edasise jutu kannab soe septembrituul eemale, üle platsi sillani, pargini...

teisipäev, 4. september 2018

Võib-olla on asi kelleski teises?

Badshahi Mosque, Lahore, Pakistan

September siis. Laulsin eile kolm korda hümni ja sõin kolme erinevat torti. Ostnud lapsele kingad nr 32. Kolmkümmend kaks, Karl! Mina kannan 36 - 37. Uhh.

Õhtul, kui värske koolilaps oli _õigel ajal_ magama loetud, istusin korraks teed jooma tulnud sõbraga trepil ja peamiselt kuulasin. Mul polnud jaksu siis vaielda ja täna nt ei ole häält, üldse, on hoopis palavik - angiin, ringi rapsimise tavaline tulemus. Aga hullult tahan öelda, ajendatuna eile kuuldud monoloogist, osas, mis puudutab "Kallis laps, saad aru, asi ei ole sinus."

Ja nimelt, mõnikord, kui ma olen väsinud, kuid aju keeldub puhkerežiimile minemast, vaatan tobedaid ameerika seriaale. Selliseid, kus kõik on alati dialoogialtid ja seda eriti suhete teemal. Ja tihtilugu juhtub seal selliseid hetki, kus inimene, rääkides partneriga, hakkab end süüdi tundma. Nt, 40 seeriat on inimene puid lõhkunud, valesid asju joonud, moraalselt ekselnud ja oma koera suhtes ebaeetiline olnud. Ja partner on tal täpselt samasugune: tal on ka tuba sassis, ta on loopinud süstlaid ja kondoome läbi akna tänavale, ülbitsenud linnapeaga, veetnud liiga vähe aega oma kakaduu seltsis ning varjab end valla sotsiaaltöötaja eest. No ja siis juhtub tüli ja nad seisavad pöörates oma päevitunud näod kaunilt kaamerasse ja süüdistavad teine teist. Ja ühel neist õnnestub paremini.

Ja jõuabki kätte see hetk, mil ühel hakkab piinlik ja ta küsib teise ja samaaegselt enda käest:
- Äkki on asi minu?
Saad aru, Karl, ta küsib:
ÄKKI ON ASI MINUS?

Ma jumaldab neid hetki. Need on kirjutatud inimeste poolt, kes usuvad, et teoreetiliselt võib asi olla hoopis kelleski teises. Ja veel nad teavad, et teisel pool ekraani on ka selliseid inimesi. Selliseid, kes usuvad, et "võib-olla on asi kelleski teises?!"

Ma pole nõus. Ma ei saa isegi aru, kuidas on võimalik mõelda nii, et äkki asi ei olegi minus? Sest kui minu akna taga puu otsas ripuvad kondoomid (isegi siis kui need viskas sinna Peeter, minu lähedane sõber), kui minu keldris on kinni seotud Mari (mina ei sidunud, sidus mulle vähe tuttav Jüri), kui minu tikripõõsa alla on maetud Mart (mina ei tapnud, tappis keegi mulle tundmatu kiilakas), kuidas, ma ei saa aru, saab asi olla kelleski teises, kelleski peale minu??

See on ju minu elu. Ikkagi.

pühapäev, 26. august 2018

Adam Haslett "Kui mind enam ei ole"

Mida sa teeksid, kui saaksid ootamatult teada, et sinu kihlatu põeb mõnd tõsisemat sorti psüühikahäiret? (Jookse!) Raamatu üks tegelastest, tulevane pereema Margaret otsustab armastatud Johnile truuks jääda ning abiellub temaga. Ja sünnib perekond - ema, isa ja kolm last, kaks poissi ja üks tüdruk. Ja saavad justkui hakkama.

"Ära räägi sellest ja võimalik, et siis kaob see ära"

Aga haigus ei kadunud. See tuli ja läks. Kuni ühel heal päeval otsustab pereisa John ei jõua haigusega võidelda ja sooritab enesetapu. Pere edasine tähelepanu koondub vanemale pojale Michaelile, kes on pärinud isalt tema vigase psüühika.

On väga palju raamatuid, mis räägivad mõnest psüühikahäirest või seda põdevast inimesest. Lisaks tohutult igasuguseid muid allikaid, sh erinevate psüühikahäiretega inimeste endi poolt kirja pandud tekste (viimati loetutest: Sarah Kane "4.48 Psychosis" - väga mõjus tekst), kuid suudan meenutada vaid paari, kus räägitakse sellise inimese lähedastest.

Samas, pole kahtlustki, et ühe pereliikme haigus mõjutab tervet peret või muid lähikondlasti. Haslett on ilmekalt kirjeldanud ärevust, stressi ja valu, mida tunnevad haigele kaasa elavad pereliikmed. Arusaadav, et haige aitamine on keeruline ja vaevarikas. Tekib terve rida küsimusi. Kas ma tohin sekkuda? Kas ma pean seda tegema? Kas see on ülepeakaela üldse võimalik? Kuidas aidata/ toetada? Vastutuse küsimused. Tahte piirid? Kus lõppeb armastus ja algab surve? Kust ammutada jõudu, kannatlikust ja headust? Kelle kulul ja mille arvelt? Kas ja kuidas leppida või lasta minna ja kuidas siis enda südametunnistusega saab?

Haslett on andnud sõna kõigile ja need hääled, eriti meeshääled, on hästi välja kirjutatud - huvitavad, erinevad, tugevad.

Teine teema, mis mulle Hasletti raamatu juures meeldis, on see, et ta ei ilusta psüühikahäiret põdeva inimese argipäeva. Mu meelest seda tihti tehakse, ilustatakse ja isegi romantiseeritakse. Haslett on oma loodud karakterite suhtes mõistev ja kaastundlik, jäädes seejuures realistiks. Psüühikahäire on inetu, peaaegu alati. See on pisarad, higi, veri ja valu. Moondunud keha nii seest kui väljast. Ja süü ja häbi, isolatsioon ja sõltuvused, tühjus või segadus peas ja südames, manipulatsioonid, hirm ja ärevus.

/__/

Vaatamata kõigele hirmsale, millest raamat jutustab, on seal ka päris head huumorit. On armastust ja hoolimist, kauneid loodusvaateid ja muusikat. Googeldasin ja sain teada, et autor teadis, millest kirjutas. Seda mu meelest oli selgesti tunda.

"Lõpetuseks olgu öeldud, et kui helistasite korduvretsepti asjus ravimile, mida te vajate ellujäämiseks, ja kui olete pisut murelik, et teie palve ei pruugi õigel ajal minuni jõuda, ning on üsna tõenäoline, et sõnad, mis te kohe automaatvastajasse jätate, jäävad teie viimasteks, siis palun teadke, et te pingutasite tõesti kõigest väest ja armastasite oma perekonda nii hästi, kui suutsite." 

Kuidagi nii.

laupäev, 25. august 2018

...

Pariisi naised sportimas, 1908

Ärkasin just võõras, väga valge voodipesuga voodis. Nuusutasin patju ja kõrval magavat inimest, kuulasin aknast kostvat koerte haukumist. Hiilisin alla ja keetsin teed, istusin ja mõtlesin, et ma olen seda teksti varem kirjutanud. Otsisin ja leidsin üles: 30.03.2016.

Ärkasin täna võõras, väga valge voodipesuga voodis. Nuusutasin võõraid patju, kuulasin tohutut lärmi peas ja püüdsin kuulda... midagigi.  Hiilisin kööki (asjata, maja oli tühi - ok inimesed käivad kolmapäeviti tööl), tegin kohvi, võtsin võõrast pakist sigareti (hakkasin, eile öösel, täna jälle lõpetan) ja läksin välja trepile.
Istusin ja vaatasin vastasmaja katuse kohal aeglaselt ujuvat pilve, suitsetasin ja mõtlesin, et tean, et maja omanik pole iial suitsetanud... ja et hakkab sadama. Tunne nagu oleksin muinasjutus, ilusas kuid lärmaks ja et tahan argipäeva.
Öösel kuulasime musa ja ma rääkisin... mh et kunagi ma unistasin, et elan mõne suure linna uhkes linnajaos, magan lõunani, misjärel lähen rõdule, näiteks virsikukarva pidžaamas, küünitan üle ääre ja vilistan alla, umbes, et: - Hei, kas keegi kella teab? Ja et tuju ei lähegi ära, kui on juba näiteks kaks.
Täna ei tahaks ma mingi hinna eest elada suures linnas, korteris ja kõrgel. Minu lemmikpidžaama (hall) seljale on kirjutatud "Bitch", ma ei oska vilistada ega kõneta iial võõraid tõsise vajaduseta.

Ja veel, sama sissekande lõpust:
Ärgates haukusid koerad. Selliseme tavaline asi, nagu haukuvad koerad - minu kodu juures on nad suhteliselt defitsiidis. Pole naabreid - pole koeri. Riia kodus on naabrid, kuid sellised, kelle koerad käivad päeval teate küll, trennis, massaažis ja maniküüris, öösel aga magavad kõik viimseni eeskujulikult oma asemetel olles eelnevalt närinud spetsiaalset hambakivi vastast konti. Seepärast nüüd, kuuldses koeri, mõtlesin esmalt, et ilmselt on öö - raamatutes, Gogolil nt ja Tšehhovil, inimestel üldiselt nad hauguvad öösel. Kuu ja koerad ja edasi - uks.

Lõbus ja mõneti loogiline - mõned asjad on ajas püsivad, nt voodid, kuhu ma aeg ajalt juhtun ja mõne inimese eelistused voodipesulistes küsimustes. Isetäituv sigaretipakk mittesuitsetaja maja esikus alt kolmandas sahtlis. Ja koerad, öösiti haukuvad koerad - no ei ole lootustki, et need ükskord otsa saaks.

Siin vahel on kaks tassi teed. Soojast ööst on saanud rõske hommik. Mina ju mu elevant lähme nüüd tuppa. Ma proovisin temast ka kirjutada, aga ei õnnestunud. Lendav ütles, et kuu on krokodillis. Hetkel on tunne, et mulle sobib. Aeg, mil kuu on krokodillis.