esmaspäev, 25. september 2017

Õuntest ja inglitest

Tööpäeva lõpp, lapsega kohvikus, ootame. Rahvast on palju, naaberlauas istuvad silma järgi otsustades perekond, ema, isa ja kaks tütart, kõik kenad ja klannitud, ajavad rahulikult juttu.
Minu _juuksekumm_kadus_jälle_ise_ära - sasipäine ingel jälgib neid pikalt. Ootab ära hetke, mil kõrvallauas istujad teda vastu vaatavad, naeratab ja ütleb neile:
- Aga mina oskan nii! - mispeale ajab silmad punni ja nina juure juurde kokku, torkab kaks sõrme suhu ja venitab suud kõrvuni, millest pisikesed roosad kõrvad iseenesest peast eemale kikki lähevad - täielik Gwynplaine ja seda nimetatu kehvamatel päevadel.
Tõmban last varrukast, punastan ja hõikan:
- Laps!
Ingel võtab sõrmed suust ja tardub mõneks sekundiks, siis vaatab korraks mind ja teatab kõrval lauas istujatele valjult:
- Mu emme oskab ka niimoodi teha!

**
Jalutan lasteaeda. Tänavanurgal põrkan vaata ette kokku kahe ehk algklasside ealise tüdrukuga, kes karjuvad:
  - Appi! Ta pillub meid õuntega!
Tüdrukute järel jookseb poiss.
Küsin:
- Noormees, miks te tüdrukuid õuntega loobite?
Noormees mõtleb hetke ja küsib vastu:
- A mis nendega siis teha?
- Õuntega?
- No jah, õuntega ka.
- Ma saan aru...
Poiss vaatas mind heakskiitvalt:
- Hea, et saite...
Poiss tõmbas kopsud õhku täis, röögatas haiget saanud Tarzani moodi ja jooksis edasi tüdrukute poole, kes teda järgi ootasid.

laupäev, 23. september 2017

Stephen King "Dolores Claiborne"


Olen nüüd lugenud kolm Kingi raamatut ("Miseryst" kirjutasin SIIN ja kolmas,"Rita Hayworth and Shawshank Redemption: A Story from Different Seasons" meeldis kõige vähem aga eeskätt põhjusel, et teema ei kõnetanud, igast targad ja toredad vangid, noh, pole minu tassike teed) pluss paar lühemat lugu ja üllatunud iga kord -  kõik raamatud on erinevast žanrist. "Dolores Claiborne" liigitaksin vist mingi lõunamaise  (jumalsindhoidku) gootika alla olgugi, et pole kindel, et selline üldse olemas on.

Igatahes, ühe mitte enam noore, mitte eriti ilusa, rikka või õnneliku naise monoloog. Dolores Claiborne on kahe lapse ema ja oma mehe tapja, kuid kaugeltki mitte halb inimene. Ta on... hästi tavaline. Kõik me tunneme selliseid - häid ja ausaid, selliseid, kes rabavad kolmes kohas tööd teha, et kindlustada oma laste tulevik. Kes vaatamata kõigele taluvad stoiliselt saatuse ükskõik milliseid lööke, elavad ja vaatavad veel tulevikkugi mingi erilise rahu ja optimismiga.

Dolores Claiborne rääkis ja mina istusin ja kuulasin silmad/kõrvad pärani, püüdes seedida segu vastikusest, haletsusest, õudusest, imetlusest ja solvumisest. Ja kuulsid õigesti, solvumisest, vist kõikide (ja ma tean, et neid on palju) nende naiste pärast, kes on sarnaselt sisse kukkunud, kõrvuni, kulmudeni ja rabelevad ses kõiges kuidas keegi ja pole kellegi asi arvustada. Õudust teadmisest, et jah, nii elatakse, elatakse pikki aastaid ja jäädakse veel täie arugi juurde. Või siis ei jääda, kuid siis on see kõigest organismi enesekaitse vältimaks suuremaid kahjustusi. Imetlust, sest nii või teisiti, ma ei saa jätta tähelepanuta selle naise julgust ja vastupidavust. Sest seda ta on, see Dolores Claiborne.

Kuid asi vist polegi päris temas, vaid selles, kui imetabaselt King selle rolli välja veab. Ühelt realt teisele. Mitte üks sõna selles loos ei ole öeldus kirjanik Stephen Kingi poolt. Esimesest viimase täheni räägib Dolores ja ainult tema. King ei seisa kõrval, kui naine teeb ja räägib, seda, mida ta teeb ja räägib. Ja vaatleja rollis pole ta ka. Ta oli Dolores Claiborne. Ja iga oma lugejat sunnib ta samuti olema Dolores Claiborne, vaatama tema silmadega, elama temana ja samaaegselt nägema pealt.

Küllaltki tihti juhtub, et kirjanik hakkab midagi jutustama oma tegelase suu läbi, kuid tal ei õnnestu jääda märkamatuks ja ... mai ei tea, üleni lahustuda tegelases. Ja siis juhtub see, et tegelane räägib sama kaunilt ja ilukirjanduslikult, nagu tema looja, kukkudes loodust kirjeldama või metafoore ja võrdlusi vormistama. Selles raamatus nii ei ole. Kordan ennast, kuid siiski - siin räägib esimesest lausest viimaseni üks tavaline, mitte eriti haritud või õnnelik naine ja King ei kuku kordagi rollist välja. Inimesed, kohad ja dialoogid on, võimalik, et just selle tõttu - elusad, eredad, tõesed ja kergelt kujutletavad. Kasutades kõige lihtsamaid ja tavalisemaid sõnu loob kirjanik ime, viib lugeja teise ellu, sunnib teda vaatama teise inimese silmadega ja mõtlema läbi ja tundma kõike seda, mida mõtleb või tunneb tema loodud tegelane - see mu meelest on meisterlikkuse tipp. Ei teagi mida teha nüüd, kummarduda maani või käsi plaksutada, ma tõenäoliselt mõlemat vaheldumisi.

King demonstreerib selles raamatus mitte ainult vapustavaid teadmisi psühholoogiast vaid ka elu tundmist. See on tarkusi täis raamat, väga tõsine, kurb ja eluline. Ja mitte üht tilka müstikat, puhas realism.

Siinkohal deklareerin avalikult kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis oma suurt armastust nimetatud kirjaniku vastu ja lubadust lugeda teda veel ja veel. Minu õnneks on härra  üsnagi produktiivne.

pühapäev, 17. september 2017

Tordist


Muusikakooli koridor, mina ja veel paar lapsevanemat, ootame tunni lõppu. Koridori nurgas istub ka üks vanem daam, võimalik, et kellegi vanaema. Daam hoiab põlvedel karpi tordiga, läbi läbipaistva karbi on näha - šokolaaditordiga.  Daam silitab karpi vahetpidamata ja räägib vaikselt kõrvale:

- No kannata veel natuke, enam ei lähe pikalt... me oleme juba peaaegu kodus. Varsti jõuame, siis sööme ja joome ja... Minu väike suhkrutükk, kannata veel õige pisut...

Ja ausõna - tort krabistas vastu, ja vist niutsus isegi. Kannatamatult, kuidas siis muidu :)

laupäev, 16. september 2017

Niisama

Lugesin täna ühest raamatust ühe suhte alguse lugu, võimalik, et fiktsioon, või siis mitte eriti - see polegi oluline. Igatahes, oli natuke naljakas ja natuke lapsik, mehine, ootamatult pingeline ja lõputult õrn. Lugesin ja ripsmetuššised pisarad voolasid üle põsepuna valgele särgikraele. Magamatusest, peamiselt, loomulikult, ...

Hiljem meenus üks ammu-ammune suhe. Elu tol aastal minu vastu hea ei olnud ja ma olin väsinud. Mingisugusest hetkest ma ju nägin küll, et psühhedeeliline seks, veidi kramplik kirg ja lõputu õrnus, mis näisid meie suhte mõttena, jäid alati kuhugi tahaplaanile, sest enamasti... ma lihtsalt magasin. Kõige otsesemas mõttes  - tihti jõudes mehe juurde uinusin sedamaid risti üle tema laia voodi. Kahekümneks minutiks või pooleks tunniks, vahest ma vaid selle jaoks tulingi - korraks, teisest linna otsast - magasin ja jooksin jälle edasi. Lahku läksime loomulikult ja varsti - poiss tahtis kõike-kõike - seksi, kirge, õrnust ja suhet - mina aga, nagu haige kutsikas, hoidsin liiga sageli voodit kinni täiesti tühja...

Siiski, see oli produktiivne side - energia, mille sünnitas pidev sisemine hüsteeria, jättis mind maha ja kandus üle temasse. Tema, oma loomult inertne, muutus reipaks ja asiseks, mina aga rahulikuks. Mingi hetk selgus, et ta kasutas seda energiat otsimaks vähem väsinud tüdrukuid, minule näis see energiaringi katkemisena ja seega täiesti ebaökonoomsena.

Nüüd ma mõtlen, et kõik juhtus väga õigesti ja ei saanudki teisiti minna, sest see oli sama, mis soojendada oma käsi sooja tuumareaktori vastas - kasu on lühiajaline ja ääretult ohtlik. Kangelane võib ju proovida "stiihiat" taltsutada, geenius muuta süsteemi seadistust, lihtsalt inimesel aga ongi ehk õigem keerata selg ja joosta, kiiresti ja võimalikult kaugele, ootamata ära plahvatust.

Täna, ajal, mil mul on õnnestunud miskid oma miiniväljad demineerida iseseisvalt, meenutan teda tänutundega - mitte seksi-kire-õrnuse, vaid just nende rahuminutite eest. Neid oli vaja, et kriitilisel hetkel juhtmed pöördumatult sassi ei läheks.

Et millest. Tordist, kodanikud, tordist tantsin kirjutada. Aga ehk kunagi hiljem. Hullult tahan magada.


reede, 15. september 2017

Isiksuse test

Eveliis utsitas oma fb-s isiksustesti tegema ja tulemusi näitama. Noh, ma selles tulemuses tunnen end ära küll. Eriti osas, mis puudutab esimese pildi alumist otsa - jah, kõike seda ma kindlalt ei ole :) .

Upd: testi saab teha SIIN

reede, 8. september 2017

Hommik

Pildi autor: Sarah Wilkins
Sajab külma vihma. Veel eile päeval oli soe, nagu seda septembris mõnikord on, nii, et meeldivalt üllatunud tihased istusid kaevu katuseharjal avatud nokkadega.

Trepil on hammustatud poolik õun ja pudel punast tsiili veini, samuti poolik, poolik arbuus taldrikul ja kausike ploomi kividega, millel ronib heriline, libastudes iga sekund kõigi kuue jalaga, kukkudes ja tõustes jälle. Õhk, mis eile veel lõhnast soojalt flokside järgi, muutub üha värskemaks, piparmündisemaks, jahedamaks, kananahaliseks.

Herilane on lõpuks kausi äärele jõudnud, vinnab end äärest üle ja kukub otse trepi laudade vahele prakku.

Mina loomale appi ei lähe. Ei viitsi liigutada, hea on kössitada tassitäie piimakohviga käes. Öö jäi jälle vahele. Lappisin teadmisi eesti kirjandusest. Tammsaare on väga sügisene lugemine, siis kui sajab ja õuelaternad ja piparmünditee asemel otsid välja talvise, musta. Kange ja mõnikord natukese suhkruga.

Jürka ütles raamatus, et tööd tuleb teha, siis tuleb ka armastus. Ma pole nõus, üldse ei ole, sest esiteks - kes see siis peale tööd enam jaksab ja punkte on veel, aga ma nüüd siiski pean. Minema. Tööle.

laupäev, 2. september 2017

"Iiveldus" Jean-Paul Sartre



Ma ei tahtnud seda teksti kirjutada. Sest igasugune tegevus loob eksistentsi, see aga ümbritseb meid niigi kõikjal. Mina olen. Arvuti on. Tekst, mida sa loed, on.
 Mis tähendab olema? Ma mõtlen, järelikult ma olen.
Aga kui lõpetada mõtlemine, mis saab siis olemisest? 

Antoine Roquentin ei ole koormatud üldlevinud argimuredega, ta on rantjee, tööl ei käi, on üksik ja kinni oma läbielamistes, vaevates end lõputute mõtiskluste ja (enese)vaatlustega. Kõik tema nädalapäevad on ühesugused, ilmetud, hallid.

„Tuesday:

            Nothing. Existed.“

Antoine`l oli kunagi tüdruk nimega Anna ja mõnikord ta suhteb Iseõppijaga. Ta kirjutab raamatut, kuid suurema entusiasmita. Ja lisaks tunneb iiveldust. Kõikide nähtuste ja asjade peale.

„So this is Nausea: this blinding evidence? I have scratched my head over it! I´ve written about it. Now I know: I exist – the world exists – and I know that the world exists. That´s all. It makes no difference to me. It`s  strange that every thing makes so little difference to me: it frightens me. Ever since the day I wanted to play ducks and drakes. I was going to throw that pebble, I looked at it and then it all began: I felt that existed. Then after that there were ohter Nauseas; from time to time objects start existing in your hand. „

Puud on, sest nad ei sa mitte-olla, nad ei saa ise oma olemise protsessi katkestada. Erinevalt inimesest. Roquentin veeretab enesetapumõtteid, kuid on oma apaatias selleks võimetu. Teeb hoopis avastuse, et olemisel ei ole mälu. Kõik lihtsalt on, siin ja praegu. Miks ta on võimeline olema, miks mitte „mitte-olema“? Sest ümbritsev on. Ta ei suuda lõpetada mõtlemist. 

 „I jump up: it would be much better if I could only stop thinking. Thoughts are the dullest things. Duller than flesh. They stretch out and there`s no end to them and they leave a funny taste in the mouth.“

Elades väljaspool sotsiaalseid sidemeid ja moraalseid kohustusi, olles teel absoluutse üksinduse ja vabaduse poole, on  Roquentin eksistentsialismi tüüpiline esindaja.  Ta kuulutab vabadust ühiskonnast, vabadust teha valikuid ja vastutada nende eest, seejuures tajub ta vastutust väljaspool sotsiaalset olulisust. 
Üleilmse kirjanduse kõige üleliignsem tegelane Antoine Roquentin on oma  maailmanägemuse või - pildiga justkui prooviversioon Camuse „võõrast“, mis/kes mulle nt, meeldis hoopis paremini.

Sartre'i kiituseks tahan öelda, et üks selle raamatu suur pluss ja üllatus on see, et lõpuks tegelane siiski leiab väljapääsu oma olukorrast. No nimetage mulle veel mõni filosoofiline romaan, mis lõpeb sellega, et tegelane leiab väljapääsu (ma olen kuulnud arvamusi, et väljapääs on illusoorne, kuid see mu meelest on rohkem maitse küsimus)! Maani kummardan autori ees selle eest, et olles tõstatanud mitmeid küsimusi, saab kõige olulisem neist lõpuks peategelase suu läbi ka autoripoolse vastuse.

Ja siis veel seda, et sa ju tead, et Sartre on vist siiani ainuke kirjanik, kes keeldus Nobeli kirjanduspreemiast. Tegu pälvis tohutult tähelepanu, misjärel kirjanik Sartre sai veel palju kuulsamaks kui eelnevalt oli. Nobeli kirjanduspreemia ei tähenda seda, et kirjaniku kõik raamatud on imetlust väärt. „Iiveldust“ peetakse Sartre loomingu eredaimaks näiteks, kuid Nobeli kirjanduspreemiat ei saanud Sartre „Iivelduse“ eest vaid selle eest, mis tegi peale „Iiveldust“. Selle põhjal, mida mina kirjaniku kohta lugenud olen, julgen oletada, et peale Teist maailmasõda kirjanik seda raamatud enam kirjutanud ei oleks või oleks see siis hoopis teine.

Ehk siis, et… soovitan lugeda neil, kellele meeldib lugeda päevikuid või tekste, mis on stiililt puhtalt teadvuse vool, kontrollimatu, ajust otse sõrmedesse. Ei teagi keda näiteks tuua – Henry Miller, Julio Cortázar, Hermann Hesse ja mõnes mõttes isegi Vonnegutki.