reede, 12. aprill 2019

(pealkiri)

Ma ei jõua praegu vastata eelmise postituse kommentaarile, vabandust, mul on kiire - ei jõua süveneda, aga tahan ühe asja kiirelt üles märkida. Mu seitsmene saabus eile koolist häiritult, ütles, et õpetaja vist kirjutas talle märkuse, sest ta käitus nii ja nii ja et aga emme, MUL ON JU ÕIGUS!
Märkust ei olnud, võtsin õpetajaga ühendust, kuulasin seisukoha ära ja kirjutasin õhtul kirja, et jaa, ma saan kõigest aru, aga probleemi ei näe, sest mu lapsel ON ÕIGUS käituda just nii, nagu ta käitus. Ja jah, muidugi, ma püüan lapsele selgitada, et vaatamata sellele, et tal on õigus, ehk maailmarahu säilitamise nimel ta siiski on valmis on õigusest veidi taganema - pole nagu teab mis suur asi ka.

Sest tegelikult nii ongi, formaalselt on minu lapsel õigus, reaalselt, kui kõik lapsed sama õigust nõudma hakkavad, muutub õpetaja töö palju raskemaks.  Õpetaja ei nõua midagi üle mõistuse käivat, kuid oleks võinud lapse peale kärkimise asemel läheneda diplomaatiliselt - jaa, sul on õigus, aga ehk oled nõud mulle vastu tulema ja...

Täna hommikul juba uksel lapsele rattakiivrit pähe sättides kordasin veel kord üle, et kuule, ole siis õpetajaga jänku, eks, nii nagu kokku leppisime.

- Aga miks sa siis kirjutasid õpetajale, et mul on õigus, kui sa tegelikult arvad, et õpetajal on õigus.
- (jeerum, noh) Sest sa oled minu laps ja ma olen sinu poolt, alati! Mine, muidu jääd hiljaks!

See on üks asi, millesse ma väga usun. Omainimesed on sinu poolt ja sinu eest väljas, vaatamata sellele, kas sa oled süüdi või mitte. 
 Aga kuidas seda seletada seitsmesele ninatark munale, oeh :)

teisipäev, 9. aprill 2019

Ei tarkust sünni varjata...


Lugesin Manjana blogist, et Kirsti Timmer arvab, et kui mees jätab maha noorema pärast, on asi kindlasti välimuses. Seejuures, välimusest rääkides ei räägi ta tervisespordist või tervisliku(ma)st toitumisest nt. Kirsti räägib kunstripsmetest ja sellest, et riietuda tuleb nooruslikult.

Ma Kirsti postitust, tõsi, lugeda ei viitsinud, kuid juba üksi selle põhjal, mida Manjana kirjutas, kinnitan, et Kirsti ei tea elust midagi.
Nagu kõik juba aru said - erinevalt minust.
Ma kohe seletan, olgu veel vaid ääremärkusena märgitud, et üldistamine on sanktsioneerimata valetamise liik. Üldistada võib ükskõik mida ükskõik milleks ja vaevukuuldava klausliga "Võimalik, et erandeid on," ei saa mulle keegi midagi ette heita.

Siit siis: mida teha, et mees sind maha ei jätaks ja seda täiesti sõltumata kunstripsmete kogusest sinu näos.
Et 20aastane kutt sind maha ei jätaks: seksi temaga alati esimesel nõudmisel. Peale pikka seksinäljas puberteeti on ta veendunud, et on sattunud paradiisi.
Et 25aastane kutt sind maha ei jätaks: ära seksi. Ta üllatub. Väga ja sa muutud talle huvitavaks.
Et 30aastane mees sind maha ei jätaks: koli temaga kokku. Ses vanuses on mehed umbes nagu hobused, kes sadula selga paneb ja ohjad tugevalt kätte võtab, see saab ka ratsutada.
Et 40aastane mees sind maha ei jätaks: ole 15 aastat noorem, kui tema.

St, ükskord ma arvutasin välja, et seksuaalse taustaga konkurentsis võib tark naine võita endast 8-9 aastat noorema naise, kuid kui vahe on 13-14 aastat, ei maksa üldse proovida, šansse ei ole. Asi on selles, et mastaabis "8-9 aastat" ei paista ei organismi tervikuna ega ka kehade erinevused eriti silma, järelikult võistlus käib peamiselt intellekti ja kogemuse tasemel. Mees ootab mõlemalt kandidaadilt füüsilises plaanis umbes sama ja võidab see, kes on targem. Vanusevahega 13-14aastat on kõik palju keerulisem - ja mitte seepärast, et füüsilises plaanis on juba raskem konkurentsis püsida. Lihtsalt nii palju nooremas naises otsib mees midagi printsipiaalselt erinevat: teist põlvkonda, teist tunnetust, teist hoiakut, teisi reaktsioone. Nüüd, kui täiskasvanud naine püüab käituda nii, nagu käituvad temast 13-14 aastat nooremad naised, näeb ta igal sajal juhul välja võlts ja naljakas ja kaotab mängu hoobilt. Teiselt poolt, ega noorukestel ka täidisid mängida sünni, nii et verist ajujahti lihtsalt ei tule. Ainuke lahendus on püüda mõista, kuidas te sellisesse pepusse üldse juhtusite. Ja seda soovitavalt eneseväärikust kaotamata. Ja rohkem mitte juhtuda.


Mida teha selleks, et saada lahti kuuekümneaastasest, mina ei tea. Võib olla sööta teda kõige rasvase ja suhkrusega?

Tervitades,
doktor Tilda

esmaspäev, 8. aprill 2019

Inimestest, imelistest..


Teate seda anekdooti, kus ämm kinkis väimehele kaks lipsu. Väimees, kena inimene, et ämma mitte solvata, pani ühe kohe kaela. Ämm vaatas ja sisistas siis solvunult läbi kokkusurutud huulte:  - Nii ma arvasingi, et teine ei meeldi!


Täna, jooksin korra sõbranna töö juurest läbi, et tagastada temalt laenatud raamat. Sõbranna tuli mulle vastu mantlit kõvasti keha ümber hoides, nagu külmetaks või midagi. Küsisin, et kas ta on haigeks jäänud või mis, sest ruumis oli selgelt soe. Vastuseks lõi sõbranna mantlihõlmad valla ja mina kaotasin kõnevõime.
St, ei, ta ei olnud alasti.
Ta oli riides.
Tal oli seljas kullast tikandite ja pitsist vahesiiludega (andke andeks mu ehk mitte täpne terminoloogia, ma... ) nahkseelik ja nii paljude sädelevate kivikestega kaunistatud kampsik (see vaat, on küll täpne sõna), et seda võib julgelt IV taseme kuulivestina kasutada.
Toibudes tundsin huvi, millest selline järsk imidži muutus.
- Ära irvita, - ütles sõbranna.  - Ma pean kahe tunni pärast ämmale vastu minema.
(Ha hahah - see pole postituse lõpp, kuigi, just sain aru, võiks vabalt olla!)
Ühesõnaga, eilse õhtu ja suurema osa ööst veetis sõbranna kodu ämma poolt kingitud esemetega kaunistades. Tal on nüüd köögis Eiffeli torniga kell ja karjastega tassikesed, elutoas nümfidega vaas ja vesirattaga purskkaev ja langevate rõivastega jõleda naisega maal ja teist, kiisudega maali ei õnnestunudki leida, ei majast ega garaažist, ei teagi, kas on rotid ära söönud. Ja seljas ka kõik puha kingitusteks saadu, oleks meil tänav punaste laternatega, võiks minna viivitamata.
- Mida sa naerad?! - naerab sõbranna ise ka peaaegu pisarsilmi, - sa pole veel näinud mu kotikest, leopardi mustriga! Saad aru, ta ju teeb seda kõike siiralt, kingib puhtast südamest! Armastab oma poega ja mind ka veel, püüab rõõmustada, nii et olgu, ma kannatan ära, ta tuleb kõigest nädalaks, ma ei hakka head inimest solvama ju!

kolmapäev, 3. aprill 2019

Inimestest, imelistest

Samuel Kaplan, Brooklyn (NY),"Spring Evening in Riga", 1986.

Viisin oma konna muusikakooli ja tulin hetkeks sõbranna poole, kohvile. Sõbranna elab kortermajas, kolmandal korrusel. Istume rõdul, klatšime tuttavaid, kui korraga lendab tema rõdule 50 eurone rahatäht. 
Sõbranna üleval elab mees. Mingi pintsaklipslane, vist üksik ja  õnnetu, sest pidevalt otsib, õnne siis, kiirusega keskmiselt üks kuni kaks südamekest kuus. 
Nii üks kui teine suitsetavad, kumbki oma rõdul, nii ühel kui teisel konid mõnikord lihtsalt kukuvad, nö, käest. Seejuures, neil on seal mingi veider turbulentsus, kõik rõdult kukkunu lendab mitte tänaval kõndijatele pähe, vaid ühe või teise rõdule.  

Uurisime rahatähte, võltsingut ei tuvastanud, nali see sõbranna meelest ka pole - polevat seda tüüpi mees. Koos otsustasime, et vaevalt seda ka kutsena saab võtta, me kõik oleme selleks liiga... mitte-sellised. Otsustasime, ühehäälselt, et ju kogemata kukkus käest. 
Kena inimene, nagu sõbranna on, otsustas tagasi viia. Ja hiljem siis käed ära pesta, sest mine tea, AIDS ja igasugused muud asjad. 

Läks siis ja lasi uksekella ja ta ei jõudnudki rohkem öelda, kui et anna andeks, aga su rõdult kukkus, kui juba sai teada, mida see mees arvab naistest üldiselt ja minu sõbrannast eraldi võetult. Kiuslikud ussid! Mingi näkase koni pärast on valmis inimese ära sööma! Vaadaku parem ennast ja parkimisest ei hakka üldse ja... ja lõi ukse pauguga kinni.

Sõbranna tuli tulema. Koos viiekümnesega, muidugi. Sest kuidas sa siis vägisi, eks. Istus hetke, pani suitsu põlema, tõi rahakoti ja lausus raha kotti toppides: 
- Tead, mul tuli meelde, ma lugesin kusagilt, et rahatähtedega AIDS ei levi. 

Ühesõna, elu on äge ja ma praegu laenasin arvutit, et blogida, olgu see ajaloo tarvis salvestatud. 
:) 

Maavärinast vist

Foto ringleb venekeelses netis koos järgmise naljaga:  Esimese klassi õpetaja lapsevanemale: - Teie Mari ropendab? Lapsevanem: - No jah, ta hakkas käima ka väga vara...

Läks kuidagi nii, et tegin terve nädalavahetuse tööd, alustasin reedel ja lõpetasin eile. Intensiivselt ja vist isegi unes mõeldes, ärgates keset ööd, sest "aga äkki sedasi ja kirjutan üles, et hommikul üle vaadata". Eile hommikul oma kõige suuremate päikeseprillide varjus magamatusest ebakindlal sammul tööle minnes esiteks oli hea tunne küll (tegin kõik mitu korda ümber, aga lõpuks sai kõik täpselt suurepärane, mitte parim võimalik) ja teiseks, kaudses seoses kuidagi, mulle meenus üks tõestisündinud lugu.

Ja nimelt, külas, kus ma lapsena elasin, juhtus üksaasta selline lugu, et üks naine läks läks oma mehe juurest ära sõbranna mehe juurse, jättes oma kaks last kasvatada laste isale. Seejärel rasestus sõbranna mehest, mispeale viimane ta viivitamatult maha jättis (see mees jättis maha ka oma eelmise naise põhjusel, et to titeootele jäi - ei teagi, kas talle ei meeldinud kõhukad naised või neist sündivad lapsed). Naine, kes oma mehe ja laste juurest ära läks, läks seepeale tagasi oma mehe juurde ja see võttis ta vastu ja lubas lapsegi alles jätta, kuid viiendal vist raseduskuul naine haigestus ja suri, räägiti, et kurbusest. Naise mees, see esimene, kahe lapse isa, oli äärmiselt löödud, kuid sõbranna mees üldsegi mitte. Vastupidi, ta naases oma endise naise juurde, sest to oli raseduse katkestanud.

Tol ajal olid kõik need shakespearelikud kired minu, tol ajal ehk 14 - 15aastase jaoks täielik šokk - nad on ju VANAD, mõttes ÜLEKOLMEKÜMNESED! ja TAVALISED - töötasid nagu ka suurem jagu ülejäänud külarahvast kohalikus mööblivabrikus.

Kuid, kui nüüd kokku lugeda selle loo kõik reetmised ja laibad, küsimused nagu "mille kuradi pärast" või "mis põhjustel" kukuvad ära just kui iseenesest. Pole vist olemas sellist nimetamisele alluvat põhjust, mis saab sundida tegema inimest kõiki neid samme. Järelikult - pole ka midagi andeks anda või mitte endeks anda.  See on nagu maavärin või lumelaviin - no keda sa siin süüdistad?

Siinkohal ma ei taha öelda, et lähedastele tuleb kõikvõimalikud sigadused andeks anda, kuid kui inimene paneb toime midagi tõeliselt arusaamatut, midagi rist igasugusele tervele mõistusele, inimloomusele, mh ka vastu oma argimugavusele ja -kasule, on selles mingi lollakas suursugusus. Ja üle ei jää muud ka ahhetada ja ohhetada ja aidata ellujäänuid.


*
Eile töölt tulles, juba täiesti seisvate silmadega (just sain aru - seepärast mul ongi täna peopesad nii paistes ja valusad) panin lapsele batuudi kokku, sest "Sa lubasid!" ja tegime esimese rulluisutiiru, sest "Mitu päeva juba jääb ära!". Täna hommikul sain teada, et nädala pärast on vaja esinemiseks jänkukostüümi - võiks olla valge kleit. Noh. Täna ma poodi ei jaksa ja ilmselt veel mõned päevad, aga mul on kodus lumivalget puuvillasatiini (huvitav, miks?) ja õhukest puuvillast pitsi. Sirvisin Pinterest, ma pole küll ühtegi kleiti elus õmmelnud (ükskord õmblesin lapsele põlle), aga äkki ma oskan? Pildi peal tundub suht lihtne ja loogiline.

laupäev, 30. märts 2019

Dan Simmons "Hyperion"


Seitse palverändurit suunduvad planeedile nimega Hyperion, mis on kuulus selle poolest, et on koduks ohtlikule ja salapärasele kollile nimega Veristaja, kes on üks terasest munadega tõsine mees - ehitas maja (Ajahauad) ja kasvatas puu (mis sest, et õite asemel elavad laibad), üksnes pojaga ei ole selge...

 St,  palverändurite samm on raske, kaasas on hulga pagasit: valusad mälestused ja kaotusevalu, solvumised, lootus ja raev, terve rida viirastusi ja isegi paar beebit. Liigutakse anti-entroopiliste (auka, püüdes terminist aru saada, lugesin mh läbi mitu artiklit termodünaamikast, mille käigus sain selgeks nt aurumasin tööpõhimõtte, aga...) väljadega Ajahaudade orgu.  Maailm, mde, on algusest peale imeline. Originaalne ja salapärane, kutsuv. Nii planeet, kust lahkus Konsul, kui ka tema puu kujuline laev. Portaalid, Poeetide linn, Hyperioni legendid - kõik on paljulubav ja kuhjaga väärt igat lugemisele kulunud sekundit.

Edasi on klassika, Chauceri Canterbury lugusid mäletate? Nii siingi, et teekond väga igav ei tunduks, otsustavad rändajad üksteisele lugusid jutustada. Võiks ju arvata, et seitse rändurit ja seitse lugu, aga läheb teisiti. Üks lugu jääb rääkimata, Veristajale see kindlalt ei meeldi. Või siis ta hoopis rõõmustab? Mine võta kinni, ega korraga ei saagi aru, miks just lihtarv palujaid? Ja kes see Veristaja üldse on ja mida palujad tast tahavad? Miks planeedil on sõjaseisukord ja millest elanikkonna vastasseis preestritega? Jne,  autor intrigeerib meisterlikult.

Esimesena räägib oma loo preester. Loo, mis seletab, miks tema Veristajaga kohtuda ihkab. Jutustajat ennast, Lennart Hoyti on loos üsna vähe. Pigem on see tema õpetaja Paul Dure lugu, kelle saatjaks Hoyt kunagi Hyperionil oli. Lugu sai tema looks alles planeedi teistkordsel külastusel, mille ta võttis ette leidmaks Dure päevikuid. Selles mosaiigi tükikeses pakutakse kaunist leekivat metsa, labürinti ja pikaajalisi edukalt lõppenuid otsinguid. Lugu meenutab eeslmise või isegi üleelmise sajandi seiklusromaani. Sellise päeviku, nagu Dure kirjutas, oleks võinud kirjutada ka mõni veel eksootilisse Aafrikasse või Indiasse reisinud eurooplasest misjonäär.

Teisena räägib kindral Fedmahn Kassad. Lugu sarjast "Armastus sõjatandril"/. Selles loos meeldis mulle väga sõdurite õpetamise viis kasutades selleks ajalooliste lahingute simulatsioone. Kassad kohtas oma personaalset viirastust osaledes Agincourt`i lahingu rekonstruktioonis. See oli loo üks pluss. Loo teine pluss minu jaoks oli kindlalt John Carteri meeskonnas Marsil. Lisaks selgus, et Ajahauad liiguvad tulevikust minevikku. Saladuseloor Veristaja ümber hakkab hõrenema. Võimalik, et massilised võitlusstseenid ei ole Dan Simmonsi tugevaim külg.

Kolmandana võtab sõna Hyperioni andekas poeet Martin Silenus. Poeetide linn, kus Silenus kunagi elas, on hästi õnnestunud. Kolm ühes - Ateena, Veneetsia ja Pariis. Ja milline stiil! Klassikalises kirjanduses tunneb Simmons end hästi. On enesekind ja veenev. Mõni lause ja vana Maa sureva maailma atmosfäär ongi valmis, veel mõni ja Hyperioni boheemlaselu poeb lugejale naha alla. Üldse, mõtisklusi kirjandusest ja selle kohast kultuuriruumis on palju ja seda koos otseste või kaudsete (seda põnevam!) viidetega parimatele näidetele maailmakirjandusest.  Muusa kaotanud ja uuesti leidnud poeedi tragöödia. Ebamaiselt kaunis roheline meri, mille palverändurid mahajäetud laeval ületavad.

Akadeemiku Sol Weintraubi loos jookseb aeg vastu karva. Jättes ajavektori kõrvale, on see rasket haigust põdeva lapse vanemate lugu. Eetika, ajaloo ja antiikse filosoofia spetsialist maadlemas küsimustega süütutest ohvritest ja ohvriks toomise õigustustest.

Detektiiv Lamia Brown räägib küberpungiliku loo. Samas tundub, et tehisintellekti on siin vaja üksnes selleks, et rekonstrueerida poeet John Keatsi isiksus. Keats oli mees, kes mõtles välja Hyperioni ja seda juba 19. sajandi algul. Nii on ka loogiline, et kirjanduslugu on selles loos rohkem, kui ulmet. Ja veel on see detektiiv, tulistamiste, jälitamiste, kakluste ja ülivõimeka detektiivi Achilleuse kannaga ootamatult puhkenud kire näol.

Lõpuks siis nimetu Konsul. Ujuvad saared ja vestlused delfiinidega. Lugu Romeost ja Juliast väikese  ulmelise kastmega. Isegi Tybalt on olemas ja isegi tagantkätt löök. Võtmelugu vist ka ja ootasin, et see vastab tekkinud küsimustele ja saabub mingi lahendus (pole suurem asi sarjade sõber), aga võta näpust.

Igatahes, nad lähevad, kandes igaüks oma valu. Valu teema on oluline ja kulgeb läbi terve raamatu. Kannatused ja valu on olemise lahutamatud osa. Preester Paul Dure kannatused, Sol Weintraubi piin, Konsuli armastus tema jaoks alatiseks kadunud Siri vastu... Ja lõpuks Veristaja - just kui mõnelt Bosch´i maalilt äsja pagenud mingi äraspidise "rauast neitsi" ja ajamasina segu, hingestatud piinariist. Kõik see tekitab raamatule tugeva emotsionaalse fooni.  Ja selle taustal eelaimus lähenevast hiiglaslikust tähtedevahelisest sõjast, kus hukkuvad miljonid. Selline, apokalüptiline, õhkkond. Ja õige kah, kosmoseooper ikkagi.
Tõsised filosoofilised probleemid ühildatuna teksti võimsa kompositsiooniga ja suurte sümbolitega. Suht võimatu on jättajärg lugemata.

Kuidagi nii, suht jube on kirjutada raamatust mida ulmesõbrad fb kultuslikuks nimetavad.

Teised:
loterii
loterii
loterii

neljapäev, 28. märts 2019

Kino


Kui ma eile Instagramis ütlesin, et natuke veel ja lähen tapeeti valima (Valge või valge? Või ikkagi valge?), siis ma ei teadnud, mida ma räägin. Sest "natuke" on küll kõike muud kui kohane, arvestades, et avastasin, et kõigepealt tuleb seintelt maha kraapida viis üksteise peale pahtli ja ajalehtedega vaheldumisi kleebitud pestava!! tapeedi kihti. Ühesõnaga, igav mul nüüd mõnda aega ei ole.

Samas, eilse voodoo kolmapäevaga seoses meenud äkki, et mh olen varasemalt mõned filmistsenaariumid kirjutanud. Nii et, et see blogi päris ära ei sureks, kopin need siia, palun (parandusi ei tee, nii kiire on :)).

Sõber on viimasel mõnel aastal mõned korrad Indias käinud... eile tuli reis jutuks ja sõber seletas,  Mumbais on olemas spetsiaalne teenus - spetsiaalsed kullerid transpordivad koduseid lõunasööke... st, naine teeb kodus söögi ja tõstab selle spetsiaalsesse konteinerisse, seejärel tuleb spetsiaalne kuller ja paari-kolme tunniga (?) on mehe töökohas laual soe kodune lõuna...

kohale toomine teostatakse konteineri kaante peal oleva koodi järgi - ei mingeid nimesid või telefoninumbreid...

ma ütlesin sõbrale, et sellest saaks filmi:
"Mees on naisest tüdinud - naine on nii ettearvatav, päevast päeva üks ja sama, karri koguseni kanas... kuni ühel päeval avab mees konteineri ja avastav sealt... mmm, justkui teine inimene oleks toidu valmistanud, peenetundelisem, elurõõmsam ja noorem... ja nii mitu päeva järjest... kuni selgub, et kuller on kahe perekonna koodid segi ajanud... mees otsustab üles otsida lõunaid teinud naise, et ainult korraks ainult vaadata ja... ja leiab SELLISE... "

ja siis ei saanud pidama:
stsenaarium Bollywoodi jaoks: mees saab "tundmatu" naise aadressi ja... mis see siis tähedab?! - see on tema kodune aadress... pika ja piinava mõttetöö tulemusena taipab mees, et tema naine valmistab kahte lõunat ja saadab teise kellelegi teisele... armukesele? mees santazeerib kullerit ja viimane annab talle aadressi ülikoolilinnakusse... ukse teeb lahti umbes 18. aastane uhke torsoga noormees, kandes sellel vaid duššist nahale jäänud veepiisku... noor armuke! õnnetu abielumees laseb noormehe maha... korraga tormab sisse naine - kuller oli talle kõik ära rääkinud... sõnadega "Pojake!" kukub naine surnukeha kallistama...
jah, see on tema poeg, abielueelse vägistamise vili... siis jättis naine ta lastekodusse, kuid nüüd, 18 aastat hiljem, otsis üles ja vamistas talle emaarmastust täis lõunasööke...
mehel läks silme ees mustaks, talle meenus intsident nooruspõlvest: ta oli purjus ja vägistas pimedas pargis juhuslikult teele jäänud tundmatu neiu... see süütegu oli 19 aastat tema südant koormanud ja nüüd tappis ta oma poja!
kõik lasevad end maha...

Hollywood jaoks: sihtides noormeest relvaga südamesse karjub mees:
- Sa keppisid teda? Talle meeldis? Ta lõpetas? Räägi! Kas ta palus sind ka: "Tee mulle haiget! Veel, tee mulle haiget! Näita, millega sa teda panid?
mees rebib noormehe niuetelt käteräti ja näeb kõike... neid haarab ootamatu kirg ja nad armatsevad samas - karedal matil esikus... siis saabub naine, näeb ja laseb kõik maha...

Ladina Ameerika variant: niisiis, noormees avab ukse... mees kavatseb teda tulistada, kuid kuuleb toast kostvat häält: "Hulio, kes seal on?" kaunis neiu astub esikusse... mehe peas küpseb salakaval plaan, ta ütleb, et eksis uksega, vabandab ja lahkub... ta otsustas võrgutada tüdruku, et naise armuke tunneks sama, mis tema... ta ajab oma naise midagi selgitamata kodust ära, võrgutab tütarlapse, teeb talle lapse ja jätab maha... ja siis tuleb tema juurde Hulio: "Sa häbistasid minu õe!" ja siis tuleb naine tagasi, teeb suu lahti ja ütleb hirmsa tõe... jah, see on Hulio kaksik-õde, hirmsa öö patuvili, nagu ka Hulio, on ta mehe ja naise laps... mis aga saab veel sündimata kuid juba neetud lapsest, isa ja tütre patu viljast?
vaadake seriaali "Neetud lapsed" 189. osa kolmapäeviti pool viis...

detektiiv: raske vaevaga saab mees kullerilt maitsvaid lõunaid valmistanud naise aadressi... ta läheb naise poole ja avastab, et naine on surnud... tema järel tunngib majja politsei - hirmunud kuller teatas ebatavaliselt kliendist... mees arreteeritakse katlustatuna mõrvas... tema naine tõotab iga hinnaga tõe teada saada... peale keerukat, kohati eluohtlikku uurimist selgub, et naise tappis tema enda mees, suur gurmaan ja psühhopaat, peale seda, kui oli terve nädal halvalt maitsenud lõunasööke saanud...

prantsuse variant, on mulle kõige sümpaatsem:
mees leiab ta - naise, kes valmistas maitsvaid lõunaid... mees laseb uksekella, uks avatakse ja ta näeb naist, kelle ta 10 aastat tagasi maha jättis... naine on neljakümnene, kuid vanuse reedavad vaid väsinud silmad ja paar imepeent suunurgakortsu... (siin peab olema muusika - pam-pa-pa-pa-pam, pam-pa-paba-paba-pam)... mees ütles:
-Ma...
naine ütleb:
-Sa...
(kordus 3x)
mees ärkab hommikul kell viis, suudleb naise suunurgakortsu ja lahkub... jõuab koju, kus tema naine on terve öö teda oodanud... lühikese, taktitunnet ja leina täis dialoogis selgeb, et mees tahab ära minna... naine nutab, kuid kinni ei hoia... mees pakib kohvri ning lahkub... naine vaatab aknast välja, näeb üues lahkuvat mees ja võtab telefoni...
- Ta läks ära.
- Kõik läks hästi?
- Jah, me Antuaga ei pea end enam peitma. Aitäh sulle.
- Ja sulle.
- Aga mis sinust nüüd saab? Sa ei oska ju üldse süüa teha!
- Ära muretse, mul läheb kõik hästi. Kuni nurga taga asuv restoran kokka lahti ei lase.
(märkus: Antua - kuller, loomulikult)

seda siis juhul, kui tegu on komöödiaga... tragöödia lõppeks nii:

kuni meest pole, otsustas naine (nooruspõlve armuke) tuua nurga taga asuvast restoranist järjekordse lõunasöögi... mees samal ajal mõtleb: "Imelik, varem ta ei osanud absoluutselt süüa teha", (tema ja vaataja silme eest jookseb läbi pildiseeria kõrbenud kotlettidest ja ülesoolatud supist)... mees vajub üha rohkem mõttesse, kuni korraga põrkab kokku restoranist suurte "koduseid saiakesi" täis pakkidega väljuva naisega, saiakesed kukuvad kõnniteele...
lõpustseen:
sassis juustega naine suudleb Antua higist õlga ja ütleb:
- Ma loodan, et ta ei saa kunagi tõde teada... see on võimalik... ma sain selle idee siis, kui nägin poes tema ema lemmik-sidrunikooki... tema isa ei kahtlustanud terve elu midagi... sai teada alles siis, kui pidi peale naise surma ise toidupoodi külastama... siis, kuu aega peale naise surma, nägi poes sidrunikooki, sai südamerabanduse ja suri, rahu tema põrmule...

2013