neljapäev, 9. august 2018

...

Eile õhtul tundus mingi hetk, et ma olen kaotanud võime inimestest aru saada, võimalik, et pöördumatult. Samuti võime teha end arusaadavaks teistele. Omandanud ka, mingi uut moodi hirmu. Hirmu, et öeldakse halvasti. Või et ütlen ise. Ärevus kumab valusalt, veri ei mahu soontesse, mõtted pähe. Leevendada saab, loomulikult, aga keemiline rahu pole ka pidu, kaugeltki. Nagu plastmassist lilled või viinamarjad kalaletis. Sa noh, tead. Ja püüad koguaeg hoida piire fookuses: see siin olen veel mina, see seal juba keemia. Ja saad aru, et vahet ei ole, ela see hetk lihtsalt üle. Aga hirm on alati. Hirm, et järsku sel korral kaob mina päriselt. Keemia lahtub ja see, mis jääb, on midagi, ma ei tea, plastikust viinamarjad kalaletis.
 Käisin õhtul jooksmas. Vahemaad täpselt ei tea, ajaliselt umbes tunni. Sai parem küll, alati saab. Lärm peas jääb vaiksemaks, tik parema silma välimises nurgas (õnneks välja ei paista, ise tunnen vaid) kaob. Praegu tundub, et täitsa ok, lähen tööle. Õhtul on lapsele lubatud kontsert, selle osas nii kindel ei ole. St, eks ma saan ta kellegi teisega saata ka, aga... näis.
St, millest üldse. Mul sai märkmik täis. Ja ma ükspäev isegi käisin uut ostmas. Aga ma kaotasin selle ära. Teel raamatupoest kontorisse. Ma arvan, igatahes kontorisse jõudes mul seda enam ei olnud. Müstika ja isegi lõbus. Seletada ei oska, aga praegu, kirjutades, läks tuju ka heaks. :)

neljapäev, 2. august 2018

Kuidas ma koera varastasin

Lihtsalt ilus krokodill
Eile tuli minu töö juurde üks mees koeraga. Mõnikord inimesed tulevad kellegagi koos, lapse, vanaema või koeraga ja kui mitte kauaks, siis - mis seal ikka. Inimene vaatas ringi, lobises veidi ja jooksis siis asju ajama, jättes koera maha, umbes, et kutid, hoidke korraks silma peal. Kutid, selge see, unustasid koera hoobilt ja süvenesid oma asjadesse. Nagu minagi, kuni otsustasin lõunale minna. Astun uksest välja lõõskava päikese kätte ja näen, et koer hängib juba maja ukse ees. Keegi on väljas käinud ja koera välja lasknud. Ahastan mõttes, et inimesed nii lorud on. Koer samal ajal longib üha kaugemale. Saan aru, kohe jookseb minema, hiljem omanik nutab silmad peast kuulutusi kleepides. Jooksen järgi, kõige kontsade ja prillidega. Haaran koera ja tassin majja tagasi (vt ka hull naine kontsadel jänesega).

Higise ja koerakarvu täis kuid enda üle uhke olles - käitusin vastutustundlikult, võimalik isegi, et päästsin elu, astun kontori uksest sisse ja mida ma näen, kurat - mulle jookseb vastu samasugune koer. Samasugune taks. Helepruun. Pikk. Sabaga. Tundub, et jookseb väga heas tujus. Minu tuju muutus hoobilt mitte väga heaks. Sest keegi jalutas koera ja mina varastasin ta ära! Keegi kindlasti juba nutab ja kleebib kuulutusi. Kutsub: "Muki, Muki, kus sa oled?? Ega te mu koera näinud ei ole? Helepruun, selline, madal ja pikk peamiselt?!"

See on suht ebameeldiv tunne, kui saad aru, et muutusid just heast ja õilsast kurjuse kehastuseks. Ruttan koeraga tagasi õue, kujutades tee peal ette, kuidas murest murtud koeraomanik jookseb maja ees edasi tagasi. Ja kuidas ta näeb mind, röövijat, koeraga. Ja mis ta siis teeb. Kleebib mu kinni kuulutustest kookonisse. Tüüpiline ju - ükski heategu ei jää karistamata. Jõuan õue, mitte ühtegi murest murtud kodaniku. Seisan. Hoian koera. Ootan. Mõtlen, et mis ma siis teen, kui omanik välja ei ilmu, ei saa ju koera suvaliselt tänavale teadmatusse lükata. Lõpuks olen mina see, kes kuulutusi kleebib.
Jalutan veidi ringi. Hoian koera. Mõtlen, et kõige õudsem oleks nüüd kaotada koer ja leida siis koera omanik. Aga mul oli õnne. Või koeral. Igatahes varsti nägime rahutult jooksvat meest, kes karjus: "Lucy! Lucy!", endal koerarihm käes.
Edasi tulid kallistused ja musid koeraga.
- Lucy! Tule issi juurde, tule! Kus te ta leidsite? Ma olin juba hullumas, olen siin kõik läbi jooksnud! Korraks lasin lahti ja kohe oli kadunud!
- Njah, - mõmisen mina, - teate... ta tuli üle tee!!! Siin on ju nii suur liiklus, äkki ei peaks...?!
- Ja, muidugi, ma enam mitte kunagi, hea, et te ta leidsite! Lucy, mu koerake, Lucy...
Eemaldusin... vaikselt aga kiiresti, enne kui koer ära räägib, kuidas ma teda krabasin.

*
August on käes, pilvede ja udude aeg. Lugesin lehest, et kuumus püsib. Uskumatu. Kõik on ära põlenud. Mina ise ka, oleme lapsega mõlemad pagulasteks põlenud. Hoiame vee ligi, elame õhtuti. Ööbime pööningul nahkhiirtega. Blogipaus on kuidagi, seegi on mugav kuumuse kraesse ajada. Postitan küll, aga tihti telefonist ja siis otse fb seinale - sest mugav, vähem pusimist. Aeg sai otsa. Tšau-pakaa.
:)


laupäev, 28. juuli 2018

Kaebuste ja kiituste raamat

(arhiivist)
Andres ja Maarja otsustasid juba enne pulmi, et tülitsema nad omavahel ei hakka. Selle asemel, et teineteise kallal õiendada, näägutada või iriseda, võtavad kasutusele kaebuste raamatu. Igaüks, kellele miskit ei meeldi, saab siis selle kaudu teist teavitada. Nad elasid häst ja sõbralikult ja seepärast nimetasid varsti raamatu ümber: kaebuste ja kiituste raamatuks. Nii sai vajadusel ka armastust kirjalikult avaldada.
Pere kasvas jõudsasti. Kaksikud poisid Timmu ja Tom, seejärel tütreke Liisu. Kõik kolm traksid ja uudishimulikud, õppisid ka kiiresti kirjutama.
Nagu kokkulepitud – selles peres ei tülitseta. Aastast aastasse öeldakse mistahes rahulolematuse peale: “Sa pole rahul? Sul on etteheiteid või pretensioone? Raamat on seal – mine kirjuta kaebus!”… ja nad tõepoolest kirjutavad. Nii nagu on. Kõigest.
***
Kes lasi vannitoas pirni läbi? Ma ei saa niimoodi pesta! Isa
Miks ei saa? Võib tualettpaberi rulli põlema panna – siis on valgust küllaga! Tom ja Timmu
Kes põletas tualettpaberi rulli?!? Karistan. Ema
Nad teevad seda öösel. Liisu
Liisu, kui tahad üle kõrvade saada – jätka samas vaimus. Tom ja Timmu
Ema, isa! Poiste toa kappi on vaja parandada. Ülemine kukkus alla. Ise. Lapsed
Ise? Hmm. Küpses üle? Liisu
Lapsed! Esiteks lõpetage kaklemine. Me parandasime kapi ära, kuid kui ta kukub veel kord ise, kütan kõigil, kel kapi kukkumisega mingit pistmist ei ole, kere kuumaks. Teiseks, külmkapis on kotletid – kolmeks päevaks! Ma rõhutan – kolmeks päevaks. Kui need jälle ühe päevaga otsa saavad, söövad süüdlased ülejäänul kahel päeval paljast kartuliputru ja närivad peale isekukkuvat kappi! Kolmandaks – vannitoa pirn jälle ei põle. Nii ei saa ennast pesta! Ema
Maarja, ära muretse. Ma peitsin  kõik tualettpaberi rullid ära. Andres
Isa, ühe oleksid võinud ikka poti kõrvale jätta. Tom
Isa, parem oleksid pirni ära vahetanud! Liis
Liiga targad võin ka peadpidi pirnipessa keerata. Isa
Kes põletas nuusti ära??? Ema
Kes on süüdi, et isa kõik paberirullid ära peitis? /allkirjata/
Kui see, kes põletas eile ära viimase nuustiku, ei osat vannituppa uut pirni ja uue nuustiku oma taskuraha eest, jäävad kõik lapsed nädalaks taskurahast ilma. Isa
Milles mina süüdi olen? Liisu
Isa, ma panin vannituppa uue pirni. Tom
Isa, ma panin vannituppa uue pirni. Timmu
Kurat, kas see oli juba uus? Tom
Sa siis ei näinud või? Timmu
Ta ei märganud, ta põletas uut nuustikut. /allkirjata/
Lapsed, veel üks põlenud nuustik ja mina enda eest ei vastuta! Ema
Emme, ma ostsin täna viis uut nuustikut. Tom
Valetab! Kaheksa! Kolm tükki jättis enda tuppa peitu. Ei tea mille jaoks? Et ära põletada? Liisu
Ema, poisid valasid mu voodisse vett! Liisu
Asja eest. Kitupunne ei salli keegi. Mde, kes lõi köögi kraanikausile mõra sisse? Isa
Timmu! Kui sa kasvõi üks kord veel lõhud ära mu mikroskoobi, et oma idiootseid optilisi katseid teha – löön maha! Tom
Tom – vend! ausõna – mina ei võtnud!! Timmu
Ei võtnud? Kes siis võttis? Tom
Sa usu jah kõike, mis ta räägib, haaaa! Liisu-Selgeltnägija
Maarja, palun tee mulle lipsusõlm homseks. Armastan. Andres
Kullake, sõlmega lipsud ripuvad kapis, paremal pool. Võta sealt, millist tahad. Kallistan. Maarja
Kapis ei ole sõlmega lipse! Ei saa aru. Andres
Maarja, kapis ei ole üldse mitte mingisuguseid lipse!!! Üldse! Keegi vajab keretäit! Andres
Kullake, ära muretse. Ma ajan kõik korda. Maarja
Ema, me enam ei tee! Tom ja Timmu
Ema, me au-ausõna, enam kunagi nii ei tee! Tom ja Timmu
Ema, ma ka enam nii ei tee… Liisu
Andres, ma ostsin sulle uue lipsu. Musi. Maarja
Maarja, see on sinine!!! Hämming. Andres
Isa, sinine sobib sulle ka! Väga! Ausõna! Liisu
Elizabeth, kas sul häbi ei ole? Anna isale tema kirsipunane lips tagasi. Timmu
Kõigepealt andke teie tema kolm pruuni tagasi. Punast ei ole enam ühes tükis olemas. Liisu
Meil on pruune vaja. Need on täpselt parajalt pikad. Tom ja Timmu
Maarja, otsi mulle homseks üks tugevam püksirihm valmis. Nii edasi elada enam ei saa! Andres
Kallis, ma ostsin sulle kolm uut lipsu. Kaks pruuni ja ühe kirsipunase. Anna andeks. Maarja
Isa, ma panin vannituppa uue pirni, pese terviseks. Timmu
Isa, ma parandasin tualettruumi ukselingi ja koorisin kartuleid. Tom
Issi, ma armastan sind üle kõige! Liisu
Andres, ma teen õhtuks ahjupraadi. Sinu lemmikut.Maarja
Toomas! Ma hoiatan sind viimane kord, ametlikult! Veel üks rott meie külmkapis – ja sa kolid loomaaeda! Isa
Isa! Aga toas lähevad rotid kiiresti halvaks! Tom
Toomas! Mind ei huvita, kui kiiresti rotid halvaks lähevad! Isa
Isa, sul pole õigus. Tom
Isa, sul pole vähimatki lugupidamist teaduse vastu. Renegaat. Timmu
Timmu! Sul pole vähimatki lugupidamist isa vastu. Isa
Andres, külmkapis ei ole ühtegi rotti. Maarja
Jumal tänatud. Paneme teema lukku. Andres
Ema, poisid mängisid jälle koridoris sulgpalli, nüüd on seal vaja lambikuplit paranda. Ja poiste ajusid võiks ka veidi ravida. Liisu
Kitukas. Tom
Aju on vaja mitte ravida, vaid välja vahetada ja mitte meil vaid Liisul. Timmu
Seda, mida ei ole olemas, ei saa välja vahetada. Tom
Ema, ma jooksen kodust ära!!! Liisu
Liisu, palun ära jookse. Ma olen eluaeg tütrest unistanud. Ema
Sai parem? Tom
Aga meie??? Timmu
Teie olete esimene aia taha läinud vasikas! Liisu
Lapsed, ärge tülitsege. Ema
See, kes on kuhugi ära kaotanud minu talvised sussid, saab karistada täie rangusega. Isa
Kallis, ma viisid nad keemilisse puhastusse ja tõin juba tagasi, need ootavad sind seal, kus alati. Maarja
Milleks viia susse keemilisse puhastusse??? Ei saanud aru. Anders
Isa, on asju, mida sul on parem mitte teada. Pealegi, poisid vandusid, et enam ei tee. Liisu
Elizabeth, veel üks tanki panemine ja sa kolid rottide asemel külmutuskappi! Küll siis isa rõõmustab. Tom ja Timmu
Maarja, sussid on kanged ja lõhnavad imelikult. Mis see tähendab? Andres
Andres, ma ostsin sulle uues talvised sussid. Samasugused, nagu vanad, ainult, et pehmemad ja lõhnavabad. Kõige olulisem, et peres valitseks rahu. Maarja
Mulle öeldi eile koolis, et ma olen inetu. Kas see on tõsi? Liisu
Liisu, ütle, kes seda ütles. Me räägime temaga ja ta muudab oma meelt. Tom
Liisu, sa oled ema koopia. Ja meie ema on väga ilus, ainult pime ei saaks sellest aru. Timmu
Liisu, kas sul on juba õpitud? Isa
Liisu, sinust kasvab väga huvitav naine. See, kes ütles, et sa ei ole ilus, ei tea ilust midagi. Ema
Ema, tohib, me anname talle molli? Tom
Toomas! “Moll” – on ebaintelligentne sõna. Isa
Andres, sa leiad, et Liisu ei ole ilus? Maarja
Maarja, Liisu on sinu täpne koopia. Minu meelest on siin kommentaarid liigsed. Andres
Veenev. /allkirjata/
Liisu-kallis. Kui oled lõpetanud mu huulepulga kasutamise, pane see palun tagasi sinna, kust sa ta võtsid. Aitäh. Ema
Ema, meil on raha vaja. Oleme nõus tegema kodutöid. Tom ja Timmu
Maarja! Ära anna! Nad raiskavad selle rottidele. Andres
Need pole rotid! See on materjal teaduslikeks katseteks! Timmu
Maarja! Ma pole valmis elama laboratooriumis! Andres
Andres, ära muretse. Ma uurisin, raha on vaja muuks. Maarja
Ema, ma pesin terve korteri põrandad, koristasin kapi ja küürisin vanni. Tom
Ema, ma koristasin rõdu ja parandasin vannitoa peegli. Timmu
Milleks vannitoa peeglit parandada? See oli ju terve! Liisu
Liisu – see on viimane hoiatus! Tom ja Timmu
Poisid, raha on laual. Ärge unustage nõud pesta. Musi. Ema
Maarja, mis juhtus? Viimasel kolmel päeval ei ole kodus midagi katki läinud! Vaatasin külmkappi – see on sööki täis. Kontrollisin vannitoa pirni – põleb! Tolm võetud, nõud pestud. Milles asi? Tunnistage üles või saab halvem. Isa
Andres, meil on lihtsalt suurepärased lapsed. Maarja
Isa, ära muretse. Nt täna ma lõhkusin sinu lemmiktassi. Kogemata. Liisu
Ma oleksn rahulikum, kui selle oleks lõhkunud sinu vend Timmu. Muidu on mul tunne, et midagi on teoksil. Isa
Keegi mind ei armasta! Liisu. Läksin nõusid lõhkuma
Elizabeth, lõpeta nõude lõhkumine, ma võtan oma sõnad tagasi. Isa
Vot-vot. Või muidu saab halvem. /allkirjata/
EMA!!! ISA!!! MINU VOODI ALL ON ROTID!!! PALJU!!! /allkirjata/
Liisu, ära muretse, nad on külmutatud ja asuvad portatiivses külmkapis. Nad ei lähe halvaks. Tom ja Timmu
Maarja, meie voodi all on ka rotid! Ka külmutatud ja portatiivses külmikus! Mis teeme? Andres
Mis mõttes – mis teeme? Sulle öeldi: nad on külmutatud ja portatiivses külmikus, nad ei lähe halvaks. Maarja. Väsinud.
Lapsed! Kui ma leian homme korterist KAS VÕI ÜHE KÜLMUTATUD ROTI, ma kägistan isiklikult kõik, kes on sellega seotud. Isa
Üks ikka jääb. Ega sa ju Liisut ära ei käse visata. /allkirjata/
Kas sa tahad, et me sulataksime nad üles? Tom
Andres, ära palun muretse. Rotid on värsked, nad ei haise. Poistel on neid bioloogia katseteks vaja. Poisid lubavad need ära visata kohe, kui katsed lõpetatud. Maarja
Maarja. Nad võivad juba visata. Katsed on lõpetatud: mina lõpetasin need ära. Ma vihkan surnuid rotte. Andres
Ema, ära muretse, poisid viskasid kõik rotid ära. Ma ise nägin. Liisu
Ja-jah. Isa
Andres, meil on suurepärased lapsed. Maarja
Maarja, mind kutsuti kooli! Tom peksis klassikaaslast. Kas ma pean minema? Andres
Isa, to ahv nimetas Timmut haisvaks t*ks ja varastas tema tossud. Tom
Miks teda siis Timmu ei peksnud? Isa
Mõlemad peksid. Maarja
Mina kooli ei lähe. Andres
Tubli, elus on palju tähtsamaid asju, kui koolis käia. /allkirjata/
Maarja! Ma nägin koridoris rotti! Elusat! Andres
Isa, aga sa ise ütlesid, et sa vihkad _surnud_ rotte. Tom ja Timmu
Maarja, ma tapan nad ära. Ausõna. Andres
Sõidan suusakuurorti, kuuks ajaks. Enam ei jõua. Ema Maarja
Maarja, ei! Mina siia üksi ei jää! Andres
Maarja, ma käisin poes ja pesin rõdu. Andres
Maarja, ma ei pane enam elus ühtegi lipsu kaela. Andres
Maarja, ma enam kunagi ei tõsta laste peale häält. Ma olen nõus makarone sööma. Maarja, ma hakkasin rotte armastama! Andres
Ema, ära mine. Me viisime kõik rotid sinna, kust tõime. Tom ja Timmu
Ema, ma panin su ripsmetušši tagasi sahtlisse, seal on veel järel küll. Liisu
Ema, ma ostsin sulle uue huulepulga. Samasuguse, nagu vana, ainult parema, sest selles on veel huulepulka. Liisu
Ema, ma sain aru, sinu uus pluus sobib sulle palju paremini, kui mulle. Liisu
Ema, portatiivsesse külmikusse saab nüüd kotlette panna. Palju. Tom ja Timmu
Maarja, me võtsime tolmu ja pesime aknad. Andres ja lapsed
Meelitajad! Olgu. Kuid arvestage – veel üks ebameeldivus – ükskõik milline, ja ma sõidan terveks kuuks. Või kaheks. Ema Maarja
Maarja, ma armastan sind. Andres
Ema, me armastame sind. Tom ja Timmu
Emme, sa oled kõige parem. Liisu
Andres, näed, ma ju rääkisin – meil on suurepärased lapsed. Maarja
Kes lasi vannitoas pirni läbi? Nii ei saa pesta! Isa
Miks ei saa? Pane hambahari põlema. Põleb kaua. Tom ja Timmu
Aga tualettpaberi rull põleb ikka paremini. /allkirjata/
*
(Jaanuar 2011)

teisipäev, 24. juuli 2018

Leemuritest


(arhiivist)
Aga kas te seda teate, mille poolest emane leemur erineb isasest? - pöördus primaatide osakonna juhata lastekarja poole.
Minu ebaprofessionaalse pilgu läbi on leemuri sugu üsna lihtne määrata. Leemuritel nimelt on üsna suur see... eee... sugu. Nii suur, et kui leemur istub, siis tema sugu lamab muust kehast selgelt eraldi kõrval. Seda siis juhul, kui leemur on poiss. Kui leemur on tüdruk, siis istuva tema kõrval ei lama midagi. Mulle tundus, et seda on küllalt, et määrata leemuri sugu.
- Ei tea? - kissitas primaatide osakonna juhataja kavalalt silmi. Lapsed ootasid vaikides. Täiskasvanud vaikisid kasvava huviga. - Väga lihtne! Leemuripoissi on kaugele näha rinnal olevate mustade täppide järgi!
Tõest, tõesti. Kõigil leemuritel on rinnal valge manisk. Ainult et tüdrukutel on see puhas valge, poistel aga mustade täppidega äärtes. Nagu see manisk oleks leemuri külge sõrmedega kinni näpitud nagu piruka äärt näpitakse. Leemuripoiste oma näpiti määrdunud kätega, sealt siis täpid maniskil. Mis on kohe kaugele näha, mis tähendab, et leemurpoisid on kaugelt ära tuntavad - umbes nagu neegrist poksija on kaugelt ära tuntav sinise juti järgi pükste vööl.
Meil vedas. Me sattusime sinna sel korral juhuslikult. Plaanisime minna teise kohta, kuid me ei leidnud seda teist kohta üles. Ja siis sõber ütles, et
- Aga lähme parem loomaaeda!
Seda enam, et "minna loomaaeda" oli imeliselt lihtne, me asusime selle kõrval.
Loomaaed on üldse üks tore koht lastega peredele, kuid selgus, et sel korral juhatas kellegi nähtamatu kuid sõbralik käsi meid sinna väga erilisel päeval. Võib öelda, leemurite päeval.
Konkreetselt selles loomaaias on leemurite aedik ehitatud nii, et külastajad saavad minna aedikusse sisse: külalised jalutavad alleel, peremehed hüppavad ümber nende. Päeval, mil meie neid külastasime, hüppasid ka ja kuidas veel! Me oleme varemgi seal loomaaias käinud ja leemureid näinud. Nad näisid mulle üsnagi  flegmaatiliste elukatena, graatsilised, kuid mitte eriti seltsivad. Ja nüüd - leemurite karjad jooksid mööda parki, mängisid, närisid puuvilju, tülitasid külalisi, kukerpallitasid ja lendasid meie peade kohal. Triibuliste sabade ja mustade maskidega paksud hallid pilved - justkui kari häbelikke röövleid, kes on hea käitumise eest piknikule toodud.
Vanglaülema rollis esines primaatide osakonna juhataja, kes lõpuks informeeris meid seesuguse peomeeleolu tagamaadest. Siinkohal ma palul juba ette vabandust nendelt lugejatelt, kelle valge maniski ümber puuduvad mustad täpid. Ohakem, vms.
Selgus, et emased leemurid saavad jääda tiineks üksnes ühel päeval aastas. Täpsemalt ühel ööpäeval. See, mida meie nimetame ohtlikeks päevadeks, kestab neil üks kord aastas kahekümne nelja tunni jooksul. Et siis õigem oleks vist öelda "ohtlikud tunnid". Kõik ülejäänud päevad aastas on neil absoluutselt ohutud. Kui primaatide osakonna juhataja oli selle välja öelnud, ütles keegi teda kuulanud naine: "Dzii-isas"...
Ma oleksin ka ilmselt mõttes "Dziizas" öelnud, mul helises telefon, sõbranna, erakordselt kaine maailmavaatega filoloog. Vastuseks tema küsimusele: "Kuidas läheb?" rääkisin viivitamatult ära kõik, mida ma juba teadsin leemurite intiimelu kohta. Ta mõtles veidi ja vastas:
- Kuule, kui nad saavad rasestuda ainult ühel päeval aastas, siis see tähendab, et nad tahavad ka vaid ühel päeval aastas! Kontratseptsiooni probleemi neil muidugi pole, -kuid ka seksi praktiliselt mitte. Välja arvatud Üks. Kord. Aastas.
Seejuures, see päev on kõigil üks ja sama. Kollektiivne värk.
Ma mõtlen, et meie liik selliselt kaua vastu ei peaks. Ja asi ei olegi selles, et jääksime ilma oma "kommi ja kinno viimistest" (kuigi, minu meelest oleks seegi kaotus üüratu). Te lihtsalt kujutage ette, mida me ohjeldamatu inimkond teeks maailmaga nende 24 tunni jooksul, mil neile lõpuks antakse...
Leemuritest. Selgus, et nemad, primaatidest ainukesed, saavad otsustada, mis soost lapsuke sünnib! Olukorras, kus on vaja tüdrukuid, sünnivad tüdrukud, olukorras, kus on vaja poisse, sünnivad poisid. Inimkond on ka neid küsimusi enda jaoks lahendada püüdnud, vist aegade algusest peale, kuid suhteliselt saamatult. Leemurid aga - iga kord igas väikeses karjas. Sünnitavad selle, keda tahavad. Keda ei taha, seda, vastavalt, ei sünnita. Ja maailm pole otsa saanud.
Eks neist võib aru ka saada. Midagi ei saa juhuse hooleks jätta, kui sul on eostamiseks üks ainuke päev. Mine tea, mis seal sünnib... harjumatusest.
Muide, inimesed ei suudaks neid küsimusi iial tülideta lahendada: kui nt mees tahab poissi, aga naine tüdrukut. Kes otsustaks? Kolm tüdrukut järjest oleks raudne põhjus lahutuseks: mine tõesta, et see on juhuslikult. Kõik kolm aastat järjest.
Leemuritel lahendab neid küsimusi naine. St, emane. Nii nagu leemuriproua otsustab, nii ka sünnib. Ma pole kindel, et leemurihärra üldse teab, proua siin midagi "otsustab". Üks kord aastas teda erutatakse, rahuldatakse ja jäetakse siis jälle rahule. Aastaks. Sel ajal, kui talle vajalikust soost järglane sünnib, võib härra segamatult banaane süüa ja kiikuda triibulisel sabal.
Leemuritel on matriarhaat. Ja pole ka ime, ühiskonnas, kus seksi peaaegu et polegi, on matriarhaat minu meelest loomulik. Tiineks jäädakse vastavalt hierarhiale - kõigepealt karja kõige tähtsam emane, seejärel madalama järgu rahvas. Kui süüa on vähe või ilm kehv, jäävad nõrgemad emased tittedeta. Et siis ka nälja või ülerahvastumise hirmu neil ei ole.
Need õrnad primaadid moodustavad väga stabiilse ühiskonna. Seks üks kord aastas, matriarhaat, tüdrukud mängivad tüdrukutega, poisid poistega. Suurema osa ajast on rahu ja vaikus pluss raudne hierarhia. Ja ei mingeid kontretseptsiooni muresid. Ilus.
(Leemurite naaberaedikus elavad mandrillid - suured, kõrgi näo ja erepunaste tagumikega ahvid. Neil on kõik vastupidi, ei mingit matriarhaati. Meie silme all hakkas üks nooruke ahv, ilmselt siis ennast unustades, üht beebit toitvat emast narritama. Emane lõi talle käpaga vastu nina, nooruk hakkas vingudes vastu. Kisa peale kiirustas kohale murelik patriarh ise ning saatis nooruki sedamaid kingu taha võimsa löögiga rinda. Peale mida kahmas käega kusagilt selja tagant ühe suvalise emase ja näitas kiiresti kõigile lähedal olijaile, kes siin õige isane on. Solvunud nooruk ulgus vaikselt, kuid vastu ei vaielnud, vaimustunud emased toitsid vaikides tittesid. Neil ka ilmselgelt ei ole probleeme kontatseptsiooniga - tõsi, siin lahendatakse need veidi teises võtmes. )
Me veetsime leemurite juures pea kogu oma aja. Kuulasime loengut ja imetlesime ebatavaliselt elavaid aedikuelanike, kes sõna otseses mõttes ei lasknud meil sammugi edasi astuda. Meil õnnestus isegi üht neist silitada. Pidusöök oli täies hoos, kui ühel minu last süvenenult uudistama jäänud leemuril kukkus banaan käest. Laps tõstis banaani üles ja ulatas leemurile tagasi. Leemur võttis banaani vastu ja ei liikunud eest, kui laps siis peoga tema halli kasukat katsus. Mina proovisin ka. Leemur nuusutas mind. Ta oli käe all õrnalt villane ja tolmune, nagu kauaks kappi seisma jäänud vana lapse kasukas.
Üldse, laps katsus leemureid kuidas ise tahtis. Selgus, et ka inimtited on leemurite jaoks lihtsalt tited - ja nad ei ole vastu, kui tited neid katsuvad (kui kätte saavad, muidugi). Antud juhul ei olnud kätte saamisega probleemi, leemurid istusid igal pool ja tulid ise käe ulatusse. Laps, kes on kasvult vaid veidi pikem, kui keskmine leemur, liikus vabalt nende vahel, silitas, sasis sabasid ja rääkis, st, käitus nagu oma kodus, kus "kiisut võib katsuda küll, aga ainult õrnalt". Laps, keda on dresseeritud katsuma loomi "ainult õrnalt", oskab olla piisavalt taktiline ka leemurite seltsis. Mulle tundus, et nad võtsid mu lapse omaks.
- Kahju, et tal sellist triibulist saba ei ole, - mõtlesin häälega kummardudes üle põõsa, püüdes last leemurite kirjudest kallistustest kätte saada. - Mõtle, kui mugav mul oleks teda igasugustest ebamugavatest kohtadest sabapidi välja tõmmata!
Minu kõrval seisnud loomaaia töötaja reageeris tõsiselt:
- Ei, saba pidi ei saaks välja tõmmata. Saba on selgroo jätk ja sellest ei tohi tirida. Nii et meie mõistes oleks saba kasutu.
Jäi siis vaatama halli leemurit tagaajavat sõstrasilmset  last ja lisas:
- Kuigi, ilus oleks küll...

(juuli 2014)

laupäev, 14. juuli 2018

Mõranenud tassidest

Blogis tahaks, aga ei jõua, suvi on - aurutan kirsimahla ja ujutan last. Öösiti kuulan ritsikaid. Mh tahaks arvuteid- telefone vahetada, aga kõik on täis tekste ja fotosid, mida ei raatsi kaotada, püüan korrastada, on hullult aega nõudev. Nii et, võimalik, et postitan siia veel mõnda aega tekste sahtlist. Näis. 
:)
---------
(Arhiivist)
Öösel mõtlesin lapsepõlvest - minuga oli juba siis kõik selge: ajal, mil noored hinged muutuvad võimeliseks vaimustuma ideedest, hakkab paistma, mis neist tulevikus saab. Kellele kosmos, kellele arheoloogia, kellele sõda - ja kogu eelseisva elu igavus ja nõrkus määratakse sellega, mida nimelt peetakse peoks ja tugevuseks.
Mina põlesin siis mõeldes maailma struktuurist, kujutades ette, et see on umbes nagu Odojevski tubakatoos. St, kogu olemasolev reaalsus on mehhanism, mida saab hinnata, jälgida ja kirjeldada, st, on võimalik tuvastada selle väikseimate osakeste mõju üksteisele, ennustada edasine liikumine ja mis peamine, mõjutada neid. Sikutada nöörikest siit, et kelluke heliseks seal. St, ma unistasin, ei rohkem ega vähem - maailma valitsemisest. Või no, vähemalt, selle mõistmisest.
Sellest ajast peale omavad kõikvõimalikud süsteemid minu üle hämmastavat emotsionaalset mõju: tasub mul vaid kahtlustada, et ma olen leidnud seaduspärasuse, kui ma hakkan uskuma väljamõeldud skeemi. Sellises seisundis on mugav nt kirjutada, kuid säilitada mõistlikkust on juba raskem (ja võimatu on teha tööd).
Ma seda seepärast, et ma avatasin hiljuti uue konstruktsiooni. Ja jäin kohe uskuma. Sel korral ei olnud see maailmakorralduse kohta, oli kõigest suhetest. Ma nägin, kuidas ma tavaliselt kaotan inimesi.
Enne toimus see ootamatult. Ilma ühegi hoiatava märgita hakkab suhtlemise tihedus langema, misjärel ma avastan, et semu, sõbra, armukese või partneri asemel, hea, kui on jäänud mitte-sõber, halvemal juhul vaenlane. Ja/või, mis veel naljakam, ilmnes, et ka mina olen talle kaugeltki mitte sõber, oman merekonteineri täit pretensioone, mida on palju lihtsam merre heita, kui maha laadida. Ma ei kasuta siin sõna "reetmine", kuid ma tajun ses mingit saatuse poolt toime pandud sigadust, justkui minu šokolaadikarbis oleks keegi salaja šokolaadist südamed konnade vastu vahetanud. Ma ütlesin "kurat" ja muretsesin, või mõne teise sõna ja sülitasin tuulde.
Hiljuti juhtus mul jälle rida selliseid kaotusi ja korraga ma mõistsin, kuidas see juhtub. Ma nägin igas loos punkti, kui ma oleksin saanud situatsiooni muuta. Ühel juhul - tagantjärele, teistel juhtudel jooksvalt, protsessis. Tekkis mitte et konflikt, pigem selline ebameeldiv/ -mugav tunne, nagu märg villane kampsun vastu ihu ja ma teadsin täpselt, et on aeg teha mõned ettevaatlikud liigutused, et pinge kaoks. Puudutus, kiri, täiesti konkreetsed sõnad, mis on vaja välja öelda - ja kõik saab korda.
Ja saad sa aru - ma ei teinud kordagi.
Selgus, et teadmisest, kuidas olukorda muuta, üksi ei piisa, olulisem on mõista tegevusetuse põhjust.
Neil võtmemomentidel ma tundsin tuska ja igavust, mis koosnesid mitmest komponendist: jälle ei suudetud mind, mustakest, armastada mustakesena; tassil on mõra sees ja isegi kui ma selle kokku liimin, jääb tassi kõla alati meenutama, et ta pole veatu; ei taha säilitada suhet, mis muutus keeruliseks; joosta tema järele - noh. Vahel lisandus veel kergendus, sest "ega väga ei tahtnudki".
Kuid asi on selles, et harjumusel mitte kasutada mõranenud nõusid ja harjumusel vahetada autot iga kord, kui tuhatoos saab täis, on mõningane vahe. Ma ütleks, et isegi väga suur vahe, milles on lihtne parkida isegi juhul, kui juhite tanki.
Seepärast mõtlesin enda jaoks välja "ühe korra reeglid", koostasin nimekirja asjadest, mida võtmemomentidel peab ühe korra tegema:
inimene, kes helistas kord nädalas, ei ole kaks kuud helistanud - helista ise;
inimene, kes kirjutas iga päev, ei on kaks nädalat kirjutanud - kirjuta ise;
inimene läheb endast välja selgelt pisiasjade pärast - ära ütle, et pisiasjad, lohuta. Kui seejuure on totakaid pretensioone, õigusta end;
keset kõike ilusat juhtus halb seks - räägi sellest ("halb" ei ole mitte see, et väsinud ja ei jaksand õieti, vaid see, kui hakkab vastik ja raske. Ei ole vaja kannatada ja loota, et see on juhuslik);
inimene korraldas seletamatu, kuid solvava sigaduse - küsi, miks; 
keegi astus saba peale, palu sedamaid saba pealt ära tulla;
ei taha inimest kaotada, ütle "ma ei taha sind kaotada".
Ühest korrast on küll, kui ei aita, võib tassi rahuliku südamega prügikasti visata...
(aprill 2013)

teisipäev, 10. juuli 2018

Rosie Walsh "Ilma ainsagi sõnata"

On mitmeid erinevaid viise, kuidas käituda suhtes olles vastikult. Ära kadumine ebaselgetel asjaoludel kuulub kindlasti minu poolt enam vihatud top kolme. Aga just see juhtus raamatu peategelase Sarahiga. St, kõigepealt juhtus tal armastus. Ka kuidagi, tühjalt kohalt hetkega. Ja mitte mõni selline, vaid imeline, muinasjutuline, kirjeldamatu. St, kujutage nüüd ette, et elate pikka aega suhtes inimesega, kellest te olete ammu välja või üle kasvanud. Elate, sest harjunud, sest mugav on. Ja siis juba enam ei ela ka, aga ega väga suurt vahet ka just kui ei ole. Ja äkki juhtub armastus. Te lihtsalt jalutate ja näete meest. Lambaga näiteks, jutustamas. Mehed ja loomad, eks, kes suudakski vastu panna. Sarah igatahes mitte ja armastus juhtus... kõikehõlmav, uskumatu, mõistustviiv. Ja kõik on lihtsalt võrratu ja musi-musi-tšau-pakaa, nädala pärast näeme, kallis. Ja vahepeal, loomulikult, helistame ja kirjutame - joonistame.
Ja siis ei juhtu midagi.
Vaikus telefonis, mees kaob nagu vits vette või tina tuhka.
Ja edasi läheb huvitavaks. Sõna otseses mõttes, raamat koosneb kolmest osast ja esimene osa neist on kindlasti kõige nõrgem. Natuke liiga aeglane ja nagu hiljem taipasin, ka natukene segane - mõnes kohas ma ei saanud aru, kes kellega räägib. Samas on võimalik, et see on taotuslik. Teine osa on hoopis intrigeerivam. Järk järgult rullub lahti lugu Sarahi minevikust ja mingi hetk tekkis minul konkreetselt nii suur „MISSASJA??“ -hetk, et panin raamatu kinni ja mõtlesin, et kas pean otsast peale alustama. Mulle ju koguaeg tundus, et ma juba tean, mis edasi saab, kuid süžeepööre oli nii ootamatu ja üllatav, et oli raske uskuda, et ma oma eeldustega nii kõvasti mööda panin. Hiljem mde, juhtus seda veel mitu korda. Rubiku kuubikut olete lahendanud? Et nagu keerad ja keerad ja mingi hetk hakkad ette nägema, saad aru, et nüüd see sinna ja siis see siia ja saabki valmis ja teed ära eelviimase pööramiseni ja avastad siis, et oot - aga mida see kollane siin siniste seas, seda ju ei saa kuidagi. Selgub, et selliselt lahendust ei saabu, peate poole pealt uuesti teisi teid pidi alustama. See raamat on täpselt selline.
Loo edenedes tempo tõusis ja minu uudishimu sellega koos. Ja mida edasi, seda rohkem, nii tempot kui üllatusi. Raamatu kolmas osa on absoluutselt pöörane ja seda sõna kõige paremas mõttes. Käsi südamel, mul ei meenu ühtegi teist korda, mil olen raamatu viimased leheküljed enne lõppu ära lugenud aga sel korral küll (EI MAKSA!!). Lõpetasin öösel kell neli, istusin voodis ja mõtlesin, et oli see vast elamus!
Väga nutikalt üles ehitatud lugu. Suure tunde ja tarkusega kirja pandud. Palju tõeliselt olulisi, hinge kriipivaid teemasid. Psühholoogia seisukohalt väga tõepärased ja huvitavad karakterid, sh kõrvaltegelased (Eddiesse ma konkreetselt armusin - umbes selline ongi minu unistuste mees!). Ma tean, kuidas ma praegu kõlan. Ja mul on meeles, et päev enne lugemist kurtsin tuttavale, et ma kohe ei tea - nii roosa, NII roosa (ja roosa ei ole minu värv). Aga mulle meeldis. Mulle tõesti meeldis väga.


See raamat on kaugelt enam, kui lihtsalt naistekas, kvaliteetne meelelahutus, soovitan. Aitäh kirjastus HELIOS üllatuse eest! Lubasite, et puhas lugemise rõõm ja täpselt seda oligi, nautisin väga!

reede, 6. juuli 2018

Vestlusi


wtf vms... '
Käisin õhtul sõbra pool teed joomas.
-          Mõne inimese jaoks on orgasm võrdne statistiliselt keskmise eestlase kahe statistiliselt keskmise Egiptuses veedetud päevaga.  Nii vähe! Nii vähetähtis on seks mõne inimese jaoks! – ütles sõber ootamatult.
Ma üllatusin, muidugi, tema aga küsib kohe: - Aga sina? Aga sulle?
-          Ma ei tea,  kuidas ma saan võrrelda oma orgasmi statistiliselt keskmise eestlase üleelamistega Egiptuses?  Ma nt ei armasta Egiptust. Iga kell eelistan kaks tundi head seksi kahele Egiptuses veedetud päevale.  Samas, juhtub ju ka sellist seksi, et parem juba kaks päeva Egiptuses veeta…
-          Just! – rõõmustab sõber, - Just! Sa saad aru, et seks on oluline!
-          No kuidas võtta, - mõtlen mina edasi, - sõltub ikkagi, reisist.  Võtame nt jooksmise. Mõnikord, kui keha kuulab mu sõna ja joosta on nii hea ja kerge, on see parem nii mõnestki seksist.
Siinkohal pöörab sõber mulle selja ja hakkab nõusid nõudepesumasinasse laduma ja üldse paistab, et talle meenus, et tal on hetkel tegemist.
Taipan, üritan kiirelt siluda:
-          Seda juhtub küll harva…
Ei midagi, ma tõusen püsti:
-          Hea küll, hilja on juba, ma hakkan minema
-          Oota. Istu. Mis mõttes joosta on mõnus _mõnikord_? Kui tihti sa jooksmas käid? Kui pikalt? Mis sul jalas on? Mida ja kui palju aega enne sööd? … - ja nii pikalt edasi, ma pole kaua aega nii põhjaliku spordialast nõustamist saanud. Tunnen end kohe targemana.