esmaspäev, 19. august 2019

Naised saunas rääkisid..

Klara Ziegler como Medeia (Wikipedia)
Tulnud kord ühel lugupeetud daamil mõte avada era-lastehoid. Korjanud daam kokku hulga vajalike dokumente ja esitanud need asjakohasele ametiasutusele loa saamiseks.
- Ja mis te oma lastehoiule nimeks soovite panna?
- Oo, nime üle mõtlesin pikalt, see peab kaunis olema. Peale pikka kaalumist otsustasin, et minu lastehoiu nimeks saab "Medeia".
- Hmmm... eee... vaadake, Medeia ei ole ehk kõige sobivam nimi lastehoiuasutusele.
- Tõesti? Ja mis põhjusel?
- Vaadake, Kreeka mütoloogias oli Medeia lastetapja, tappis oma lapsed, mõistate?
- Ei mõista! Absoluutselt! Ta tappis ju OMA lapsed!

laupäev, 17. august 2019

Vestlusi

- Jaaa, olid ajad... Mäletad, vanasti, kui mehed meid närvi ajasid, sõitsime alati spaasse. Nii lõõgastav, kõik need massaažid ja basseinid ja trennid ainult meie päralt. Kõikse, no sa ju mäletad? Ja õhtul siis veel baari... Mitte et täis, ei, lihtsalt et istuda ja lobiseda. Muusikat kuulata ja kõigile "ei"-sid jagada. See oli nii hea, tuju läks alati paremaks. Nüüd pole sada aastat enam käinud.
- No aga mis sind täna kinni hoiab? Spaasid on iga nurga peal...
- Ah, tead... ta ei aja mind enam närvi! Ei teagi, ma olen temaga nii harjunud, et... Ja nii sama, see pole see, ma korra ikka proovisin - üldse ei oli see...

pühapäev, 11. august 2019

Timo Maran "Metsloomatruudus"

Mul pole elu sees õnnestunud kasvatada ilusaid astreid. Proovinud olen palju aga alati kiratsevad või räsib tuul ära või... Sel aastal on mul astreid nii palju, et võiks turule müüma minna. Kahtlustan, et nipp on ajastuses - külvan alati liiga hilja. Sel aastal said seemned paprikaga koos külvatud ja näed siis.

*
Timo Maran "Metsloomatruudus", ilus looduslähedane lembeluule. Või lembesugemetega loodusluule. Vahet ei ole vist. Igatahes väga august. Ja siis veel rebased, eks. Tundub, et ta on üks neist, kes näeb...
:)

Tulen su poole
mööda une ja
ärkveloleku piiri
nagu jälgi ajav rebane,
üks külg pimedas,
teine valges.
Tulen su poole,
et nuhutada su unistusi,
lugeda kokku tedretähed,
sattuda samale tänavanurgale,
jah, seda ma oskan,
otsida sind üles sellest
pimedast linnast,
leida sind sellest
hämarast ajast.
Suruda end su jalgade vastu
ja vaadata kurva
kiskjapilguga
otse su silmade sügavusse.
Linnarebased, libarebased
ja nende lihtne
metsloomatruudus.

**
Mulle meeldib see rahu, juua teed ja mõelda sinust
ilma mingi südamevärinata,
kire või kahetsuseta. Samas
tunda, kui lähedal sa oled.
Talvekülmusesse olen kirjutanud
su nime ja see jäi seisma
klaasjasse õhku, ootama uusi
kevadeid ja kohtumisi.
Nii vabastav on mõelda sulle
siin aeglases lumesajus - see rahu,
kus kõik on ühteaegu valmis
ja veel olemata. 


laupäev, 10. august 2019

Õhtu

Võimalik, et august on mu lemmikkuu. Inimesed on juba riides ja õhtuti on pime. Ritsikad ja ploomid. Mul on sel aastal tohutult ploome. Praegu on lillad ja roosad, hiljem tulevad kollased ja veel mingid tumelillad. See eest mustsõstraid ja pirne ei ole üldse. Külm võttis kevadel õied ära.
Laupäevaõhtu, ma ilmselt magaks juba, aga laps ostis endale uue suure LEGO – nüüd keeldub magama minemast enne kui kokku saab.
Poes LEGO riiuli ees seistes meenub mulle alati üks sõbra räägitud lugu, kuidas tema kontoris ükskord üks tõsine täismees, suure pere isa, ühel heal päeval selle asemel, et tavapäraselt tõõkaaslastega lõunale minna, tõstis oma lauale tohutu suure ja uhke LEGO komplekti ja seda ilmselgelt suure põnevusega avama hakkas. Töökaaslased imestasid, kõik nägid juba enne lõunat seda karpi tema laua juures maas ega imestanud üldse – ju siis mõnel lapsel on sünnipäev. Aga ta avas karbi ja hakkas sealt pakikesi välja tõstma. Lõpuks, kui mees nägi töökaaslaste imestunud pilke, seletas emotsionaalselt, et aga mida te vahite! Ma käin tööl, umbes eluaeg ja kas ma siis ei või endale kordki elus lubada päris oma suurt ja uhket komplekti? Ja üldse, minge sööma, ma olen siin, ma ei saa seda kodus teha – lapsed võtavad käest!
Ma peale seda juttu katsun LEGO riiuli ees alati oma hinge ka läbi – tahaks? No… mitte nii väga siiski.
Ostsin täna endale puudripärlid ja lõhna. Aga lõhn vist ikka ei ole minu. Näis.
Väsinud olen. Mitte halvasti väsinud, kuid siiski, peavaluni. Tööl on praegu pingeline, igal sõna loeb, iga sõna on vaja kaaluda ja rääkida seejuures palju. Õhtuti tulen koju seisvate silmade ja keeva ajuga. Ja mul on huvitav ja kõik, aga kodus ei jõua midagi. Viisin aiast täna neli pangi kurki komposti. Sest ei viitsi. Käin jooksmas. Ja siis veel laps. Oh. Mõni päev tagasi sain märkuse (kirjaliku!) lapse sõbra vanemalt selle kohta, et lapsed ei pea iga päev kohvikus käima. Lapsed peavad sööma kodus!
Noh. Muidugi võiks süüa kodus. Aga mul ei ole kodus süüa. Sest mind ei ole kodus, sest ma käin tööl ja söön ise ka kohvikus. Ja annan raha lapsele, et ta tuleks/läheks (kuidas kunagi) ka kohvikusse sööma. Ja kuna nad hängivad kahekesi – annan kahe jagu. Sest neile meeldib kahekesi kohvikus käia, pealegi teise lapse kodus pakutakse tihti minu omale ka süüa.
Ma ei saa aru probleemist ja ma ei jaksa ja ei viitsi ja ei taha sellega tegeleda. St, me lähme magama, pool LEGO jääb homseks.

reede, 9. august 2019

Mööda minnes...

Mul on pikad nimekirjad asjadest, mida ma oma lähedaste või tuttavate kohta teada ei taha. Erineva lähedusastmega inimeste puhul on need nimekirjad erinevad, kuid nad alati on. Täna avastasin veel ühe punkti, mida varem selgelt sõnastanud ei ole. Ma ei taha näha tuttavate patsiendiportaalis olevat retseptide ajalugu. Aitasin just ühel tuttaval mingeid dokumente vormistada ja nägin. Nüüd on paha tunne. Ja segadus - võtta teemaks või mitte. Oh, üldsegi mitte asjata ei ole mõned isikuandmed konfidentsiaalsed. Vastik ja käed värisevad. Üüüü...

reede, 2. august 2019

Armastuse teed,...V

Ella, raamatupidaja edukas firmas, rahulik ja viisakas, isiklik elu - puudub. Kõik oleks justkui hästi, aga midagi ei klappinud. Nagu tohutu puslekomplekt, ainult, et ilma juhendita.
 Kuni ühel üleeelmise aasta päikeselisel märtsihommikul. Ella jalutab tööle. Sametised saapad põlvedeni, uus lumivalge mantel, Hermès siidist sall (ostetud täiesti mõeldamatu, eelarvesse kaugelt mitte mahtuva hinnaga) lehvib sõbralikus kevadtuules. Meik, soeng ja õnnetunne hinges teadmisest, kuidas sõbralikud kolleegid ahhetavad ja kadestajad turtsuvad.
Ella läheneb vöötrajale. Samal ajal kihutab mööda mingi lollakas ja kogu lomp - kogu! suur! lomp! - tõuseb korraga õhku ning maandub tema valgele mantlile, sametistele saabastele, Hermès siidist sallile. Meigile ja soengule, pestes maha kogu õnnetunde hingest, väikseimate tundevarjunditeni välja.
Kõikehõlmav ja järsk üleminek plussilt miinusele. J
a oleks siis veel vihmavesi. Vikerkaarevärvilise õli sisaldus võimalik et 50%.
Ella sai kohe aru, et kurjust tuleb karistada.

Teodor K., noor ja palulubav tõsiste teaduste doktor sõitis ka tööle. Kuulas Queeni ja mõtles õhtul loetud artiklike ajakirjast Nature Physics pääses veel viimasel hetkel mööda foorist, kuid pidi 10m eemal ummiku tõttu ikkagi kinni pidama.
Vaatamata ummikule on Teodor K. elus kõik hästi, kevad ja päike ja huvitav töö ootamas.
Kuni korraga muutub kõik ja tema lemmiku, Bohemian Rhapsody vahele hakkavad kostma sellele üldse mitte iseloomulikud põntsud ja kiunumine. Teodor märkab põlevate silmadega naist tema auto kapotti rusikate ja kotiga tagumas.
Teodorile meenus hoobilt mitu kuud tagasi meedias kajastust leidnud lugu naisest, kellele Hääl tema peas andis teada, et ühes sinises autos hoitakse kinni süütut naist ja et kui see naine välja ei pääse juhtub apokalüpsis ja seda viivitamata. Naine võttis haamri ja läks inimkonda päästma. Kuna auto numbrit Hääl ei teatanud, said kannatada paljud ja mitte ainult sinised.
Teodor sai kohe aru, et vaeseke lasti haiglast enne aega tulema ning tellis kiirabi ja politsei, kohe, sõidukist väljumata.
Abi saabus kiiresti.
Asjaolud selgusid.
Kiirabi töötajad naersid nagu haiged hüaanid.
Politseinik ütles lahkelt:
 - Kohtu kaudu, muidugi, saab, aga on kallis, ehk lepite omavahel kokku. Ja andis Ellale telefoni numbri juhuks, kui tõsiste teaduste doktor nädala jooksul kahju ei korva.
- Palju see sall maksis? - küsis politseinik üle. - Tõsiselt? Inimesed on ikka täitsa segaseks läinud!
*
Nädala pärast helistas Teodor emale ja teatas, et tuleb laupäeval külla, pruudiga.
Ella tulevane ämm tundis viisakalt huvi:
- Ellakene, ja kuidas te siis Teodoriga tuttavaks saite?
- Oo, täiesti juhuslikult! Ta kutsus mulle kiirabi, et see mu hullumajja viiks!
*
Teodori emale Ella meeldib.
Kuid hoiab ikka silma peal.
Nii - igaks juhuks.

Tee I
Tee II
Tee III
Tee IV

kolmapäev, 31. juuli 2019

Üks heategu iga päev

… kell on alles hommik, aga mul on juba tehtud.
Ja nimelt. Juhtub, et minu majas käituvad asjad veidralt, poevad peitu kõige pimedamatesse nurkadesse, maskeeruvad teisteks, asjasse mitte puutuvateks asjadeks, ühesõnaga – ei leia.
Nii läksin täna hommikul poodi eesmäegiga osta järjekordne aknapesunuustik ja kraabits ja kui juba – siis prügi- ja kassiliivakühvleid ja harju ei ole ka kunagi palju, jms.
Poest väljudes põrkasin uksel kokku ühe daamiga minu minevikust. Ei mäleta, mis põhjusel, kuid ma ei meeldi sellele daamine üldse, minus on midagi, mis teda ärritab, eranditult iga kord.
Nähes mind Tuhkatriinu komplektiga kaenlas, naine peatus ja esitas küsimuse:
- Noh, koristajaks hakkasid või?
Ja lisas siis lootusrikkalt:
- Löödi töölt minema?!!
- No jah, - valetasin sirge näoga, - Läks kuidagi nii. Päeva pealt, ei mingeid kompensatsioone. Hea, et mind üldse nüüd kuhugi võeti, neli kuud katseaega ja töövahendid peavad endal olema…
Naine puhkes õide. Silmnähtavalt. Isegi meik kohendus näonahaga ja rüht paranes märgatavalt.
Nii vähe, kodanikud, ongi vaja, et teha inimene õnnelikuks.
Tänane päev ei ole asjata elatud päev.