teisipäev, 25. aprill 2017

Sarjast "Maivõi"

Kaasaegne Vene kunstnik Igor Oleinikov
Oma suureks üllatuseks loen ja kuulen pidevalt, kuidas reipad geštaltpsühholoogia-laadseid  praktikaid jutlustavad tegelased jutlustavad, et kõige tähtsam asi elus on saada aru, mida sa tahad (ja suruda seda teadmist siis igasse võimaliku konteksti), et sinu tunnete eest kontaktis teise isikuga vastutad ainult sina (teine aga, see, kellega kontaktis olles sa neid tunned - pole üldse oluline), et petetud usalduse eest vastutab usaldaja, mitte see, kes usaldust pettis, ja nii edasi. Seejuures muutuvad tunded (ja nende näitamine) ülimaks väärtuseks, samal ajal kui tunnete vahetamise protsess (kommunikatsioon) - jääb kõrvale.

Peamine - anda maailmale teada, mida sa tunned. Tüüpiline nimetatud õpetust järgiv (nt koolituse või teraapia läbinu või lihtsalt naistele mõeldud ajakirjade huviline) kodanik ei ole absoluutselt võimeline arvestama ümbritsevatega (Perlsi ju mäletate: "Mina - olen mina, sina - oled sina").

Küsimustele nagu "Palun ära tule enam minu käest raha laenama" või "Palun ära kuula enam muusikat oma kabinetis NII kõvasti" või "Ole hea, võta kõne vastu, kui ma sulle helistan!" vastavad (heal juhul) sellised inimesed täiesti geniaalselt: "Ma olen kurb". Sest, onju, teda on õpetatud, või ta, lammas, on lugenud, et tundeid tuleb väljendada, kuid kohani, kus on selgitatud MILLEKS, ta muidugi ei viitsinud või talle unustati öelda.

Ma täna hommikul ühe sellisega vestlesin.
- Mul on vaja, et see ja see oleks alati tehtud x ajaks, mitte y ajaks, nagu sa tavaliselt teed.
- Ma olen kurb.
(no, ma ka, krt küll, olen mega-kurb, et sa mu aega raiskad)

Maivõi. Ma pean vist "maivõi" teemalise rubriigi tekitama.

esmaspäev, 24. aprill 2017

Öiseid vestlusi moraalist

 
Carrie Nation oli Naiste Kristliku Karskuse Liidu (The Woman's Christian Temperance Union) aktivist Kansases. Naine oli kuulus selle poolest, et hoides ühes käes Piiblit ja teises käes kirvest, murdis sisse baaridesse, kus pahaaimamatud Ameerika mehed napsutasid, ning pesksis kirvega baariletid pilbasteks. Põhjendas seda nii, et kuuleb "Jumala häält", mis tal seda teha käseb.

Oma missiooni käigus jõudis naine külastada lisaks Kansasele ka teisi osariike. Tema portreed kirjaga "All Nations Welcome But Carrie" võis kohata baarides üle terve riigi. Kui naine 1911 a. suri, kasvas tema populaarsus veelgi. Temast kirjutati raamatuid ja lavastati isegi üks ooper! Nimi Carry Nation on registreeritud kaubamärk ning tema kostüüm kuulub Missouri osariigis Halloweeni kostüümide topp kümnesse.
(rohkem vt nt Wiki)

Eile öösel kahe ajal, olles loobunud üritamast uinuda, helistasin tuttavale, umbes, et kuule, räägiks poliitikast vms, ja siis ta mulle hetkel (IKKA VEEL!) aktuaalsete teemade arutamise käigus selle kena inimese meelde tuletaski. Umbes, et "On varemgi naised moraali eest seisnud... "

Millest? A mis seal lõpuks vahet on, täiesti fenomenaalne tädi, ma veetsin hommikul mitu tundi netis tema kohta lugedes :)

A, seda veel öösel mõtlesime, et kui trehvame, leiutame Carry Nationi nimelise kokteili. Tõenäoliselt saab sellest esimene toidupostitus minu blogis.

**
Muudkui vaatan seda pilti ja mulle nii hullult meeldib. Peaks välja printima ja kuhugi seinale paigutama :)


reede, 21. aprill 2017

"Aasta ema" asjus

Ma olen jälginud "Aasta ema" valimiste ümber käivat debatti peamiselt põhjusel, et vältida ei ole võimalik - kõik meediakanalid on seda otsast otsani täis. Suhtun leigelt, sest mina isiklikult ei saa üldse aru, mida seal täpselt mõõdetakse. Võrrelda lapsevanemate _headust_ on mu meelest ütlemata jabur ettevõtmine.
(statuuti ka ausalt, lugeda ei viitsinud)

Aga.
Täna jäi mulle fb silma arutelu, kus keegi naine väljendas arvamust (ma oma sõnadega), et aasta ema võiks valida nende seast, kellel on viis või enam last. Kehtivate reeglite kohaselt peab aasta emal olema vähemalt kaks last. Fb-s sõna võtnud naine, vist kuue lapse ema, põhjendas seda sellega, et VOT NEMAD ON VAEVA NÄINUD.

Vot siinkohal, teate, hakkas mul peale päevi kestnud külmetamist soe ja isegi palav.  Alati hakkab, kui ma kuulen kangelasemadest, kes on laste kasvatamisega hullult vaeva näinud, ellu jäänud ja ootavad nüüd, et üles kasvatatud lapsed ja/või ühiskond neile selle eest tänulik oleks. 

Vähe on minu meelest sisult veel egoistlikumaid otsuseid, kui otsus sünnitada laps. Tänapäeval meie mail on see alati naise otsustada. Keegi ei saa sundida. Kui naine otsustab, et laps ei sünni - siis laps ei sünni. Igasugune sund selles küsimuses on vähemalt meie õigusruumis seadusega rangelt karistatav.

Lisaks - ükski laps pole mitte kunagi saanud võimalust rääkida kaasa oma sünni asjus. Ei ole saanud valida, millal, kuhu, kellele või millistel tingimusel.

Naine otsustas, sünnitas ja kui tal siis õnnestub see oma liha ja veri õnnelikuks, ühiskonda enam vähem sobivaks inimeseks kasvatada - on ta oma (iseenda poolt endale võetud) KOHUTUSE täitnud.

Keegi _ei pea_ olema ema, ammugi n-kordne. See on vaba tahte küsimus, mitte teene lapsele ja/või ühiskonnale.

Ja olgu veel öeldud, et igasugune iibe jutt ei veena üldse - ajal, mil suur osa maailmast vaevleb elementaarsete eluks vajalike ressursside, nt joogivee, puuduses. Üldiselt rahvuse säilimise teemal, täpsemalt selle mõttetusest, oli üks hea tsitaat Uku Masingult, ma hetkel raamatut ei leidnud, aga ehk oli "Pessimismi põhjenduste" alguses kohe.
Ühesõnaga.
Maivõi. Ma hakkan räimi praadima.

kolmapäev, 19. aprill 2017

Peter Stamm "Agnes"

Peter Stammi üks varajasemaid romaane, mis tõi kirjanikule kaua oodatud kuulsuse. Õhuke ja kerge lugeda, mulle piisas paarist tunnist, misjärel ei oskagi midagi öelda. No jah. Oli kah.

Ebatavaline süžee.Veidi kehatu, selles mõttes, et luid justkui on - ennenägematuid, põnevas kompositsioonis, kuid liha, liha on vähevõitu. Lihtsad tegelased, lihtsate nimedega, linna, kus tegevus toimub, mainitakse, kuid pole üldse oluline, sündmused oleksid võinud juhtuda ükskõik millises teises unifitseeritud suurlinnas. Vähe elu. Õigemini, elu on, kuid see ei väljendu tegelaste välises dünaamikas või süžeepöörete rohkuses. Ja võimalik, et selles peitubki raamatu võlu - välise üksluisuse taustal õnnestub autoril näidata tegelaste siseilmasid rikkalike ja nüansirohketena. Seejuures see rikkus ei ole loetav, pigem selgelt tajutav. Karakterite sügavus torkab silma üldisel pealiskaudsuse foonil.

Meeldis kirjaniku keel. Vormilt lihne, napp ja täpne. Lakooniline, puuduvad keerulised metafoorid ja epiteedid.

Žaanri ei suuda määrata: melodraama jaoks pole piisavalt ilus, draama jaoks jälle vähe dramaatiline.

Millest siis? Sellest vist, et reaalsus on alati subjektiivne. Ja et sõnadega tasub olla ettevaatlik - mine tea, äkki lähevadki täide.

 Sehkendaja ütles juba 7 aastat tagasi: "Halb raamat ju ka pole,..."

                       

esmaspäev, 17. aprill 2017

Munasalatite aegu


Ivan Konstantinovich Aivazovsky "Tormine meri"

Mõtlen juba kolmandat päeva, kas ma peaks googeldama, kes või mis on Kalvi Kalle. Muul ajal kössitan ja mossitan. Peamiselt külmast (sõltumata ruumi temperatuurist või seljas olevate särkide arvust) aga ka vajadusest teha ära mingid otsused, tööalased ja minu tulevast elu mõjutavad... otsused, milles ma kindel ei ole. Sisseharjunud mugavus vs uued väljakutsed - no on ju raske.

A pühad olid meil vägevad. Algasid sellega, et kanuumatka AJAL teatas sõbranna, kellega olin kokku leppinud, et võtab mu lapse peale matka mõneks tunniks hoida (meie lapsed on sõbrad, käivad üksteisel külas jms), et ma saaks järelpeole (nii nunnu sõna) minna, et ta ikka ei saa võtta. Teine sõbranna, kelle poole mulle tundus loogiline pöörduda, pöördus mu lapse poole sõnadega: - No hea küll, kui sa vaikselt oled. Ainuke, jällegi, mulle väga loogilisena tunduv reaktsioon sellele on: - A minge perse, eks. Mida ma ka hoobilt väljendasin. Lapsehoidjale ei hakanud helistama, sest hing oli juba nii täis, et "Küll ma saan, ise, ise, kõike". Nii me koos lapsega aftekale läksimegi. Sauna ja "pidusööki", paar tundi tantsimist ja öösel  ajal jõudsime koju. Laps jäi magama enne, kui ma ta riidest lahti sain.

Ja ärkas hommikul kell 8! Peale pikka hommikut otsustasime, et teeme linna-tiiru, vaatame, äkki mõnes poes on veel mõni valge muna - sibulakoori oli meil hulga. Mõtlesin, et kui me 5 muna ära värvime, oleme kõvad mehed. On mingi selline vanasõna, et inimene teeb plaane,... ei mäleta.

Ühesõnaga enne kui uksest välja saime, saabus minu ema. 50 munaga. Ja kilekotiga täis erinevaid poes müüdavaid munavärve.
- Ma mõtlesin, et koos oleks nii tore...
- Ahah...
(emale ju "mine perse" öelda ei sobi)

Umbes 10 muna keetsime lõhki, ülejäänud värvisime ära.

Mde, avastasime, et meie kass vihkab värvitud mune! Ühest ema toodud komplektist sai meisterdada munapäid, vt minu Insta viimane pilt. Need munad said seal kapi äärel seista tervelt 10 minutit. Kui ma järgmine kord tuppa läksin, olid need kõik põrandal, kass lamas kapil näoga nagu "Haa! Kes on majas peremees?!!" Tõstsin kassi maha, munad üles. Mis peale hüppas kass kapile ja tõukas muna uuesti põrandale. Mispeale ma andsin alla, korjasin munad kaussi ja tõin poest krabipulkasid salati tarvis.

Ei, ema oli väga rahul. Vanaemakohustus sooritatud hindele "viis".

Pühapäeval külastas meid sõbranna 1. Lapsega, "muna tooma". Ja seejärel sõbranna 2, "lapsele muna tooma". Noh. Ega ma pika vihaga ei ole. Aga... ma väsin väga ära, nendest arusaamatutest seltskondlikest mängudest. Kössitan ja mossitan, mõnda aega. Ja siis peab ikkagi... kohanema ja ära mahtuma jms. Ja need tööalased asjad - eks needki need samad seltskonna mängud. Brrr...

**
St, ma tegelikult tahtsin EBA-st. Et kultuuriblogi, ütlete. Aitäh. Ma seda varianti isegi ei kaalunud. Ma tunde järgi oleks pakkunud elustiiliblogi kategooriat - sest siin on umbes pooleks - elu ja raamatud ja raamatud on mu elu pärisosa, kuidagi. Igatahes, ma ei pannud ennast kirja, mõtlen umbes nii, et las kasvab veel aastakese (või hääbub - kes teab) ja siis vaatame edasi. Aga aitäh, see on mulle oluline, kui te siin vahest mõne sõna ütlete :)


kolmapäev, 12. aprill 2017

Kunstiteadlased on elus!

Village Theater
Chinese Folk Art Painting


Käisin hommikul jooksmas, sain kokku teise tuttava jooksjaga. Me vahest jookseme koos ja arutame, maailmaasju.
Selgus, et minu jooksusõber tutvus naisega. Tavaline asi, nö - seal, kus minu jooksusõber - seal on ka naised. Ükskord, kui me arutasime tema mingit selgrooprobleemi ja süvenesime tekkepõhjustesse, ütles ta nii:
- Kullakene, saa aru, ma pole elus midagi oma riistast raskemat tõstnud.
No ühesõnaga. Mees tutvus naisega ja hakkas seksist mõtlema.
- Aga milles siis probleem? - ei saanud mina aru.
- Kullakene, sa saad ju aru küll, peale esimest kohtingut voodi ei minda! Ainult kohvikusse.
Mees, kõige järgi otsustades, kohvikusse ei taha. Pole huvitav. Pakun siis:
- No, ma ei tea, vii ta siis teatrisse, ma just nägin kuulutust...
- Kardan.
- Mida sa kardad??
- Millal sa viimati teatris käisid?
- Ma pole teatrisõber üldse, aga lasteetendustel käin siiski.
- No mine ükskõik millal teatrisse, saal on alati pooltühi. Ja koguaeg on ühed ja samad näod! Ühed ja samad! Kogu aeg! See on õudne! Tead, kes need on?
- Pensionärid? - pakun segaduses mina.
- Ei, mis pensionärid... need on kunstiteadlased. Kujutad ette? Nad on veel elus!

**

A muide, te EBA-st ikka osa võtate või?
Miks?
Ma ei suuda otsustada, kas mina peaks?
Ja kui, siis millise kategooria alla ma mahuks?


teisipäev, 11. aprill 2017

Alessandro Baricco "Siid"

Iseenesest väga tavaline lugu, milliseid juhtub sadu miljoneid üle maailma. Elas kord mees, töötas ja teenis hästi, viis kogu raha koju ja korraga just kui suri - õrnusest. Nukkus. Varjus kookonisse võttes kaasa vaid piinava igatsuse ning väljaütlemata ja - näitamata jäänud kire kauge ja kättesaamatu naise vastu. Sõnatute silmadega. Tüdruku näoga.

Napilt sada lehekülge sentimentaalset ja veidi magus-valusat armastust. Kaunite piirjoontega lugu, mille oskuslik kirjutaja oleks kordusi vältides ka poole lühemalt ära rääkinud. Või mõni teine, ohtrasõnalisem, vabalt kuuesajale lehele venitanud.

Baricco "Siid" on pigem jutustus, maksimaalselt novell või kui ikkagi romaan, siis tingimata nukkunud. 65 pisikest, paari hingetõmbega loetavat stseeni, "luuletust proosas", millest igaühe lõpus jääb helisema noot - pikk ja tugev. Tin-tin, tekst nagu koto kandle muusika. Minimalistlik ja täis metafoor.

See sama siid - peategelase reisid edasi - tagasi - edasi - tagasi - nii kootakse kangast. Siidi - peent ja kerget, korraga nii salapärasuse kui ka ilmse illusiooni tekitavat. Sõnatu konkubiin kandis õhkõrna siidist tuunikat - ilmsus, tema elamu ukse ees rippus alati siidist kardin - salapära. Idas kasutatakse siidi maagilistes riitustes. Füüsiline kontakt tegelaste  vahel toimus läbi siidist kanga, mis ei vähenda tundlikust, kuid samas kaitseb naise keha "määrdumast".

Linnud - konkubiinil oli suur linnumaja. Ida pool olla meestel kombeks: et näidata lugupidamist naise truuduse vastu, kingivad nad naisele kalliskivide asemel kauneid linde. Mütoloogias on linnud ka jumalikuse sümbol - taeva, päikese, vabaduse, elu, hinge, jne. Laialt on tuntud lindude vabaks laskmise komme. Linnud on need, kes toovad teateid (Jumal ei olnud siis veel mobiiltelefoni leiutanud), on sidemeesteks inimeste vahel. "Siidis" on linnud üks mitmest mitteverbaalsest suhtlusvormist, mille abil armunud sidet pidasid (Fb siis ka veel ei olnud).
Jne.

Emotsiooni- ja tegevusevaene raamat täis ütlemata jätmisi, vihjeid, vaevumärgatavaid pilke ja naeratusi, vabalangust.  Armastus on vaid arvatav, üksnes õhus heljuv vine, mida on raske pildile saada. Veidi häiris üldise joonega tugevalt dissonantsis olev banaalne erootiline stseen lõpu poole - häiris nagu välja tõmmatud niidist pusa siidisukal. Häirib, kui just käe alla jääb, kuid üldmuljet siiski ei riku.

Kaunid on ka dekoratsioonid - lühikesed ja täpsed 19. saj. keskpaiga Prantsusmaas ja (veel üsna suletud) Jaapani kirjeldused. Kahe maailma, kahe täiesti erineva kultuuri kokkupõrge. Mitte midagi liigset, pealesunnitud detaile või üksikasju. Milleks neid, eks? Kellel on vaja teada põhjusi ja tagajärgi? Lõppude lõpuks, kolmerealine haiku võib mahutada terve maailma koos tunnete ja emotsioonidega. Mõnikord võib lihtsalt vaadelda, menetlemata.

Raamatu lõpp üllatas. Nagu rabajärve visatud kivi tuulevaiksel ööl. Tegi kogu raamatu. Ilusa, peene ja tundelise, mulle väga meeldis.

Kell sai kaks, kuu ei paista, kuid vihma ka enam ei saja.

2007 aastal ilus ka raamatu järgi tehtud film Keira Knightleyga.