Tõelistest sõpradest

Jalutan poodi. Minu ees kõnnivad isa, kolme-neljane poeg ja hiigelsuur koer.
- Sa tahad küpsist ja jäätist ja... aga eile kiusasid Kustit, - räägib noor isa noomivas toonis.
- Ei kiusanud! - vastab poeg, - Mina ei kiusanud! Ma tahan jäätist!
- No kuidas siis ei kiusanud, kiusasid, kiusasid, - jätkab isa.
- Kusti ise alustas! - ütleb poiss solvunud häälel. Raputab kuulekalt kõrval astuvat bernhardiini kaelarihmast:
- No ütle talle, ütle!
Kusti jääb seisma, ohkab kuuldavalt ja tõmbab üle poisi nina hiigelsuure keelega.
- No nägid, issi, nägid! - hõikab laps võidukalt. - Nüüd pead mulle jäätist ostma, šokolaadi oma!

***
A muidu on mingi erakordne tüdimus, kõigest. Bronnisin mõned spa-külastused. Äkki läheb paremaks. Hooldusi valisime tütrega kahekesi, tal juba on ses osas isiklikud eelistused - õrna massaažiga maasikamähis kehale, pediküür meemasaaži ja küünte lakkimisega (no kuidas siis muidu) ja ilmtingimata, ilmtingimata - doktorkalad.
Täna on vähemalt ilm ilmatuma kaunis. Külm on taandunud, öö otsa on hääletut lund sadanud. Puude oksad meenutavad igasse suunda hargnevaid põhjapõtrade karvaseis sarvi.
...........
...