pühapäev, 7. jaanuar 2018

Lugemise aasta 2017

Pilt, khm, Aliexpressi lehelt (ise ka imestan).
Et siis lugemise aasta. Goodreads tegi kauni kokkuvõtte (LINK). 94 raamatut. Varasemate aastate kohta mul nii täpset arvestust pole, kuid usun, et seda on veidi rohkem, kui tavaliselt. Lisaks, kui ma seda Goodreadsi kollaaži vaatan, siis ega ma sealt ennast ära ei tunne. St, loetu sisu erineb ka sellest, mida ma tavaliselt loen. Nt olen ma palju aastaid lugenud kõike, mis ilmub Loomingu Raamatukogu sarjas (khm, mulle tundub, et see kuidagi... pisendab ohtu jääda päris rumalaks), kuid sel aastal olen lugenud neist vaid mõne. Kusjuures proovisin rohkem, kui lõpuks läbi lugesin. Hammas ei hakanud peale või siis ei köitnud,  nii et võimalik, et rumalaks jäämine on siiski juba juhtunud. Lisaks on mul magamistoas meikimislaua nurgal kõrge hunnik vaid osaliselt loetud või hoopis lugemata jäänud "Vikerkaari" ja "Loominguid". Neid olen ka alati suht kaanest kaaneni lugenud umbes aastast 2005, kuid sel aastal oli koguaeg mõni või mitu põnevamat raamatut pooleli ja nii ta läks. Ehk siis et... ja oh seda avastamise rõõmu - aeg ei olegi kummist!

Eks osaliselt oligi Facebooki lugemise väljakutse grupiga liitumise eesmärgiks lugeda nö kastist välja. See õnnestus, absoluutselt. Teine põhjus, miks liitusin, oli suhelda inimestega, kel on sarnased huvid. Selle kohta ei oska öelda midagi - tundub, et ma ise pole suurem asi Facebookis suhtleja. Küll aga - tänu sellele grupile olen lugenud vist tuhandeid raamatuarvustusi ja isegi kirjutanud mõned. Arvestades, et elus enne lugemisväljakutse gruppiga liitumist pole ma üldse raamatumuljeid üles kirjutanud rohkem, kui kaootiliste märkmetena oma märkmikesse (ok, paar - kolm meenuvad siiski, kuid nii üldiselt... ), pole paha sugugi.  Mis on huvitav, selgus, et mulje jagamine ongi minu jaoks kordi suurem väljakutse, kui raamatu lugemine. Sellega kavatsen jätkata, vaatamata sellele, et mõned ronivad intellektuaalid seda nõmedaks peavad.

Eks teemade alla oli ka põnev raamatuid paigutada. Lugemata jäid 5,5 teemat. Kaks neist jäid määratlemata põhjusel, et blogin pseudonüümiga ja soovin, et see nii jääks. Teema "Raamat sarjast "Varraku ajaviiteromaan"" - ma ausõna püüdsin ja küsisin soovitusi ja proovisin veel, kuid pole teha midagi, see sari on tervenisti mulle kuidagi... psühholoogiliselt vastuvõetamatu.
Teema "Mõne rahva müüdid või muistendid" - on ok, ma olen neid elus lugenud küll ja veel aga sel aastal, ei teagi, oli siis kuu seniidis vms, õiget tuju ei saabunudki. Teema "Kaks samasuguse nimega raamatut" - valisin raamatud nimega "Kitsas tee sisemaale", Flanagani lugesin läbi, kuid Bashõ oma läks kuidagi meelest, selle loen hiljem kindlasti järgi - sest tahan. "Ema või isa lemmikraamat"- vaat, sõbrad, ainukesed raamatud, mida mäletan oma vanemaid lugemas, on "Tarzan" - neid oli vist palju, sari või midagi. Mul on isegi raamatute kaaned meeles ja vanemate (mõlemad lugesid neid) vaimustus, kuid andke andeks, seda mina tõesti ei suuda. Lisaks jäi lugemata raamat, mida grupi liikmed ühiselt lugesin, ehk siis Maarja Kangro "Klaaslaps", seda vist põhjusel, et katkendi lugesin "Loomingust" ja sinna otsa nii palju grupiliikmete muljeid, et tekkis midagi mürgituse taolist, usun, et on hea raamat ja äkki kunagi siis ikkagi loen.

Nimekiri väljakutse raames läbi loetud raamatutest asub SIIN.

Juba käes oleva aasta väljakutsest võtan ka osa, aga suhtun nagu ennegi - vabalt. Tahaks lugeda vähem, see eest kirjutada ja mõelda rohkem. Vist vastupidises järjekorras, aga no saite ju aru.

Tahan lugemisest veel kirjutada, aga hetkel sai aeg otsa.

11 kommentaari:

  1. Varraku ajaviiteromaani sarjas - nagu mis tahes sarjas - on olnud ka asju, mis ei ole tegelikult päris samast žanrist. nt avastasin sealt kord üllatusega Nancy Mitfordi "Armastust otsimas", mis oli sinna ehk paigutatud pealkirja pärast. Mitford on terava keelega, vaimukas, enam-vähem sentimentaalse vastand, libiseb ka kohutavatest sündmustest ükskõikse õlakehitusega üle. Avastasin, et selline raamat on sellises sarjas ilmunud ainult juhuslikult, sest olin ta "Love in a Cold Climate'i" just läbi saanud ja hakkasin otsima, kas meie raamatukogudes on temalt veel midagi, olgu originaalis või tõlkes. Iial ei oleks taibanud sellist "päriskirjanikku" sealt otsida.

    Kaanekujundus oli muidugi sarjale kohaselt jõle.

    Sellega on samamoodi, nagu IMDB žanrimääratlustega. Avastasin sealt kunagi romantiliseks komöödiaks nimetatud kergelt Lynchi vaimus sürreaalseks kiskuva musta komöödia. loomulikult oli madal reiting, sest romkomi sihtgrupi arust oli seal kõik valesti ja õige sihtgrupp pani "romantilise komöödia" peale tagasikäigu sisse ega läinud vaatamagi.

    Aga jah, Mitford. Kui ma peaks teda iseloomustama, siis pakuks, et umbes Gerald Durrelli ja Jane Austeni ristsugutis, aga neist mõlemast mustema huumoriga.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. grr, kiirustan. errata: *Avastasin, et selline raamat on sellises sarjas ilmunud, ainult juhuslikult ...*

      Kustuta
    2. ja veel meenutab Mitford mõnevõrra Sakit (aga on tollega võrreldes... süüdimatum, tal puudub Saki või Wilde'i trots, nähtavasti ei tunne ta, et keegi ootaks talt vabandusi); ja ajavaimu poolest varast Agatha Christiet, nt "Chimneyse saladuse" oma. Muretute kahekümnendate Inglismaa kõrgklassi noored.

      Kustuta
    3. Mõneti siis eelarvamuste teema, eks. Ja valik on suur, "Tahan lugeda" nimekiri pikk jne. Aga Mitfordi kirjutasin nüüd üles, minu jaoks päris võõras nimi.

      Kustuta
    4. ta on ilukirjandust vähe kirjutanud, ainult need kaks raamatut ongi, muidu kirjutas ta populaarteaduslikke ajalooraamatuid.

      ilukirjandus on tal tugevalt autobiograafiliste sugemetega (miks ma teda muidu Gerald Durrelliga võrdlen).

      Kustuta
  2. aga sellel naisel seal pildi peal on raudselt kuumahood. kerge liniku on otsapidi peale tõmmanud, et kui kuumahoog üle läheb, saaks selja kinni katta, enne kui tuul higisest seljast läbi tõmbab. väga praktiline. aint et ma ise ei valiks sellist priljuveeridega linikut, sest see raudselt torgiks, eriti märja naha peal.

    VastaKustuta
  3. Maalil oleval isendil on veidi ebamugav lugemisasend. Arvatavasti (!) on tegemist poseerimisega.

    VastaKustuta
  4. Ah, ei tea. Mulle nii meeldib mõelda, et kusagil ongi olemas sellised alati ja isegi lugedes kaunid inimesed. Mitte nagu mõned siin, puuvillasse pidžaama ja villaste sokkidega lõug küpsisepuru täis :)

    VastaKustuta
  5. kaunis või mitte, aga asendil pole mu arust häda midagi. ka mulle meeldib vahel niiviisi külili lugeda, kuni pead toetav käsi ära sureb.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures, ma tegelt loen ka tihti külili, mitu patja pea all. Selili ei saa, vererõhk on madal, pea hakkab ringi käima.

      Kustuta