esmaspäev, 8. jaanuar 2018

Kanade ekspansioonis nt, ja veel neli imelist fakti

Tarakan see vist ikka ei ole, aga ilus ikkagi. Foto by Javier Ruperez

Täna ma istusin ühes ooteruumis, mille laual lebas raamat "Kolmsada imelist fakti" või midagi sarnast, hetkel googeldades viidet ei leidnud. Igatahes, mul ei tule iial pähe midagi sellist osta või laenutada, mulle piisab faktidest, mida ma nii või teisiti ümbrust jälgides korjan ja imetlen ja imestan ja ausalt, tahaks vahest puhata (mde, puhkuse alguseni on 40 minutit).

Näiteks täna. Lõuna paiku toidupoe järjekorras, erutunud vanem daam teavitas mind, et lutikad võivad elada kasukates.
Ma ju suudaksin mõista tema soovi mind valgustada nt juhul, kui ma oleksin seal kasukas seisnud. Kuid ma kandsin täna mantlit, tavalist villast, karvadeta mantlit. Kui ma olin ostude eest tasunud ja need kiiresti kotti ladunud, hõikas proua järele: "Naftaliiniga ei maksa proovidagi! Nad ei karda midagi!"

Ma pean siinkohal tunnistama, et olen see vist siis õnnelik inimene, kes pole kordagi lutikat näinud! Ja sõna "naftaliin" äkki vaid lugenud, mõnes Esimesest maailmasõjast pajatavas raamatus. Aga teadmine, palun väga, omandatud.

Mõtlesin poest välja minnes, et tahaks olla lutikas. Elaksin kasuka karvades. Ei kardaks mitte midagi. Ja veel räägitaks minust poesabas legende. Mis on ju ka meeldiv, mis siin tühja salata...

Kuid mitte sellest. Mina ja raamat ooteruumis. Ma saan ju aru, et sellised tuleb hoobilt ahjus põletada ja siis üle vasaku õla sülitada. Ja mis ma tegin? AVASIN, suvalisel leheküljel, ega jõudnud piisavalt kiiresti kinni lüüa.

Viis imelist fakti kargasid mulle ajju ja jäid käärude vahele kinni, kardetavasti igaveseks.

Nüüd ma siis tean, et:

  • Kanu on maailmas rohkem, kui inimesi. 
  • Selili kukkunud oinas ei suuda end ringi keerata
  • Ühest inimesest saab keskmiselt seitse seepi
  • Krokodillid ei saa endale keelde hammustada 
Ja lõpuks, kõige kohutavam. Hirmsam, kui seep, kui kanade ekspansioon, kui õnnetu oinas, keda ma nüüd kindlasti uneski näen:

  • Tarakanid puuksutavad. 

Jumal näeb, et ma olen kõigega nõus. Oinaste, kanade ja krokodillidega... Aga vaat illusioonist tarakanide osas on nii kuradi kahju.

12 kommentaari:

  1. See ei ole tõesti tarakan, vaid kõigest armas süütu hüpikämblik.

    Eriti ilusaid puusanõkse ja biidermeierlikult uhkeid ülikondi: https://www.youtube.com/watch?v=HPh_Gi7PCqs

    Ps. Hüpikämblike peeretamist ei ole minuteada veel tuvastatud.

    VastaKustuta
  2. Ma olen koguaeg teadnud, et blogimine teeb targaks!

    Ilusad kirjud loomad tõesti :)

    VastaKustuta
  3. ma loodan, et ükskord ilmub raamat "tilda väikesed poeemid proosas". ilma baudelaire'ita.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. veel parem pealkiri: "tilda väikesed poeemid roosas"
      koos ulmroosa kujundusega.
      (irooniata, lihtsalt vahva oleks.)

      Kustuta
    2. Jaaa, see oleks nii mina :)

      Kustuta
    3. Jaa, lugesite, Kristjan ütles viimases LP-s, et "naiivne olla pole üldse halb ega rumal. See võimaldab lihtsalt avaramalt unistada, proovida ja teha". Nii armas ja paitav, kas pole.

      Kustuta
  4. Tilda Tildaks, aga inimesed on ikka absoluutselt imelised :)

    VastaKustuta
  5. Jaa, ma ka loeks.

    Aga sa seda anekdooti kirpudest tead?
    http://www.folklore.ee/~liisi/o2/otsing.php?q=kubemesse
    ma arvan, et kehtib ka lutikate pihta.
    Ei ole nendegi elu nii lill.

    VastaKustuta
  6. Mina tean, et kui lammas istuvasse asendisse panna, siis ta ka ei suutvat midagi teha.
    Ja kunagi lugesin, et kui prussakal pea otsast ära tuleb/võtta/vmi, siis ta elab rõõmsalt edasi kuniks ta nälga sureb.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nüüd tean mina ka!
      :D

      Kustuta
    2. Tegelt, ma olen nüüd mitu päeva mõelnud, et kas nad peata eluperioodil paljuneda ka saavad...

      Kustuta