Lugemisest

Ühe vestluse jätkuks.

Neelata või sülitada – on sügavalt intiimne küsimus, mille vastuse tingib inimese kasvatus, elukogemus, nägemus sündsusest ja hüvest, maitsemeele teravus ja isiklik suhe autorisse. Veelgi enam, ka juhul, kui sa ikkagi neelad, ei ole raamatu edasine saatus ilmne, juhtuda võib nii mõndagi. Mõni raamat libiseb vaevata läbi sügavaimate hingesoppide ja väljub sealt nagu polekski olnud.

Mõni teine seedub ära. Organism omastab jääkideta ja sellest saab sinu lahutamatu osa. Kui tuleb sinu kord toiduks saada, tunneb treenitud maitsemeelega gurmaan kõigi muude maitsevarjundite seast ära ka selle, lõpuni seedunud raamatu õhkõrna jälje.

Mõni raamat jääb seedekulglasse kinni ja sina, olles tema peale end trimmi tõmmanud nagu püüton ümber elevandi, meenutad veel pikka aega natuke lohakat kaabut.

Raamatu võib alla neelata ka mitte päris lõpuni. Nt Prousti saba ja tagumised jalad paistavad siiani minu peast, kui tähelepanelikult vaadata. Pideva kiire – kiire tõttu olen teda lugenud aastate jooksul jupiti ja pole siiani päris veendunud, et olen läbi jõudnud kõik seitse (või kaheksa??) köidet tema kadunud ajast.

Kaabut meenutasin ma pärast Joyce`i. Lugesin, sülitasin välja ja lugesin uuesti. Hiljem kannatasin kohutavat kõhuvalu. Bloom, tema naine ja see lokkis juustega poeet* , kelle nime ma ei suutnudki meelde jätta…

Maugham, Salinger ja kõik need naljakad pikalauselised inglased seedusid ära ja muutsid organismi biokeemiat. See on kummaline tunne, kui harjad juukseid peegli ees ja korraga märkad oma juuste seest üht peent, veidi lainelist Seymouri tutti.

Kõiki neid, kes on must läbi libisenud, ei mäleta nimetada.

Ühemõttelist välja sülitamist juhtub minuga harva St seda, et „Ei suutnud, lugesin kolmkümmend lehekülge ja edasi enam ei suutnud“. Isegi kuulsa Marina kolmekümnenda armastuse finaali viskasin käest alles siis, kui mõistsin, et see on CONTROL+A – CONTROL+C CONTROL NLKP nn numbriga kongressi materjalidest, aga neid olen ma juba varem lugenud.

Kokkuvõtteks, ma olen alati, igal võimalikul juhul lugemise poolt.

Mde, ükspäev märkasin, et üks raamatukogu leht oli pannud mu blogi raamatublogide nimekirja. Hakkas peaaegu, et piinlik. Ma nüüd kohe hakkan tagasi. Raamatutest.

*Stephen, muidugi :)