kolmapäev, 21. september 2016

Kurkidest ja karust

Eile panin purki selle aasta viimased kurgid. Vist viimased, sest kui laps eile meie spa mängu tarvis aiamaalt kurki käis toomas (teate küll, muusika ja küünlad ja kurgilõigud silmadele ja jalamasaaž), ütles, et seal on veel palju. Võimalik, kui ma mõni päev tagasi pangi täie korjasin, oli poegi veel tõesti palju, aga ööd on juba külmad ja olgugi, et marineeritud kurki ei ole kunagi palju, on mul see aasta hoidiseid rohkem, kui iial varem. Seejuures moosilisi on pigem vähem kui tavaliselt ja sügavkülmast hakkavad vaarikad ja mustikad juba otsa saama. Kuidagi.

Tegelikult tahtsin öelda, et sügisesed kurgid on hoopis teistsugused, kui suvised. Paksu kuid mitte kõva koorega, võimatult okkalised pikalt kasvanud vintsked vennikesed. Sellised - tugevad ja tugevama lõhnaga. Suvised on hoopis vesisemad, suure päikese ja veega paari päevaga kasvanud õrna koorega viljad. Ja mõrudate pepudega kohe, kui jätad mõni õhtu kastmata.

Mitte, et ma kurke septembrisse kuidagi planeerinud oleks. Mul kevadel suri esimene sats taimi ära, istutasin uued, mis ka vindusid pool suve enne kui augustis täie jõuga kasvama läksid ja seda kastmata - ma olin nad hinges juba maha kandnud.

**
Seenele tahaks minna. Eile sõitsime lapsega jalgratastega läbi hämara metsa ja metsaalune oli paksult sügisseente lõhna täis. Muide, enda imestuseks hakkasin kartma. Või noh. Ma ei karda pimedust ega metsa ega pimedat metsa. Aga eile, kui sõitsime, laps väntas ees ja vatras midagi vahetpidamata, ma vaatasin teda ja mõtlesin karust. Et äkki on juba unine ja kui trehvame, siis ei taipa loom minema joosta. Ja mis ma siis teen. Mõtlesin kaasas olnud asjadele - täpselt mitte midagi, millega karu peletada. Ja siis mõtlesin, et asju, mida ma enne last ei kartnud ja nüüd olen kartma hakanud, on palju. Mh on mult viimase nädala jooksul kaks korda veeniverd võetud. Haiguslehe võtsin ka - peamiselt, sest puhata tahaks, aga kui väga vaja, siis ühe keskmise köha kahe peale ikka leiame vist.

**
Öösel lõpetasin Plathi "Klaaskupli all" ja täna tahaks Instasse raamatuid pildistada. Ehk lähen isegi raamatukokku. Tegelikult peaks koristama (nagu alati).
**
Ükskord, kui ma päris blogijaks kasvan, võtan kapist kaamera välja ja õpin sellega pildistama :) 

3 kommentaari:

  1. Karudel on marju- seeni praegu küll ja magamisest neil asi kaugel. Ja kui veel metsas palju lärmi teha, kõik elukad pagevad 😊

    VastaKustuta
  2. Seeni on. Karusid pole, nemad on minu õunaaias. Samas, kus kährikudki.
    Praegu on mets ilus ja kummituslik, vaikne-vaikne ja siis kostab "sahh...sahh...sahh.." ning järsk tume "krronkkkk".
    Tühja sest karust, vot too "krronkkkk..." on õudne.

    VastaKustuta
  3. :)
    Käisil eile seenel. Oli ainul kukekaid, aga see eest ilusaid. Karusid, tõsi, ei olnud. Mets on praegu ilus, tõesti, kaselehed pudisevad, hommikul oli udu... ja piirivalvurid, vist sõbralikud.

    VastaKustuta