laupäev, 8. oktoober 2016

Audioraamatute aeg

HAROLD KNIGHT (British, 1874-1961). By the Window.
Täna on minu lemmik aastaaeg. See, et mul juhtub neid, lemmikilmu ja -aastaaegasid aastaringi, ei ole siinkohal oluline. Sajab vihma ja lehti ja köögi akna taga kasvavad tindiseened.

Me köhime, kohutavalt. Vist põhjusel, et pole veel harjunud arvestama selle maja eripäradega. Külma koridori sündroom: teist aastat järjest, kohe, kui ilmad külmaks lähevad, saame köha, kohutava. Siis tormame poodi, ostame endale lambavillased sussid ja mõned soojemad pidžaamad ning ravime köha välja. Edasi on talv otsa rahu majas. Järgmisel aastal püüan ennetada.

Hommikusöögiks olid tavapärase pudru asemel kalapulgad. Ostan neid umbes kolm korda aastas, praen, söön ja mõtlen, et viimane kord - sest saast igas võimalikus mõttes pluss see, et hommikul praed ja tuba haiseb õhtuni, kuid ikkagi järgmise korrani. Miks - vastus kuulub selgelt müstika valdkonda.

Kuduv prantslanna (Pinterestist)
Audioraamatute aeg. Mulle meeldib kududa. Mitte, et ma teab mis osav näputöömeister olen. Kuduma õpetas vanaema, veel lapsepõlves. Siis tuli vahe sisse - ülikoolid ja elu jms. kuni mõned aastad tagasi uuesti kätte võtsin ja raamatu järgi asja endale selgeks tegin. Palju ma ei koo, kuid mõned paarid sokke, kindaid ja mütse endale ja lapsele igal aastal. Mõned lihtsamad pitsid köögirätikutele ka. Hakkasin praegu mõtlema, et ma koon samuti nagu ma loen. Nii nagu mul on igas toas üks pooleli olev raamat, nii on mul ka käsitööga. Elutoas korvis on peaaegu valmis sõrmikud - poolteist pöialt on veel kududa jäänud. Töökotis on alustatud müts lapsele ja magamistoas alustatud sokipaar. Sest, milleks neid siis tassida, ühest toast või kotist teise :) .

Aga jaa, audioraamatuteaeg saabub ka alati äkki nagu sügisene köha. Panen ahjud küdema, istun tugitooli või diivanile, kõrvaklapid pähe (sest laps samal ajal vaatab-kuulab midagi oma) ja vardad kätte - mõnikord on sellest õnneks küll ja rohkemgi veel. Viimase nädala või veidi rohkema ajaga kuulasin ära Gaimani "Ameerika jumalad" ja Lessingu "Viienda lapse", pooleli on šiskini "Veenuse juus" - seda küll olen varem lugenud aga tahan üle kuulata enne kui teda edasi loen.

Peab vist poodi minema - oleks ju aus kompenseerida oma ihule need hommikused kalapulgad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar