kolmapäev, 7. detsember 2016

Antonio Garrido "The Corpse Reader", 2. katse

Valisin selle raamatu huupi, igasuguse eelinfota, põgusa raamatututvustuse põhjal, umbes "Ahaa, kui laipadest, siis see on mulle, parem ju ikka, kui armastusest". Nüüd peale raamatu lugemist tutvusin küll nii eel- kui järelkajadega - sest tõeliselt hea raamat on.

"The Corpse Reader"  - "Kehadelt lugeja" (ehk "Laipadelt lugejaks" seda tulevikus ju ikka ei tõlgita?), on kavalt sõlmes ajalooline triller, mille tegevus toimub keskaegses Hiinas Songi dünastia valitsusajal.
Välja mõeldud sündmused keerlevad reaalselt elanud mehe ümber. Song Ci (1186 - 1249) on viieköitelise kohtumeditsiiniteemalise traktaadi autor ning sisuliselt kohtumeditsiini, täpsemalt entomoloogia, looja.
Song Ci-st kui ajaloolisest isikust palju teada ei ole, ajaloolaste poolt püüdlikult kokku kraabitud informatsioonikillukesed annavad väga kitsa ettekujutuse targa mehe eluteest. On teada, et ta õppis Lin`an (täna Hangzhou) ülikoolis õigusteadust, meditsiini ja kriminalistikat. Oli tuntud kui üks oma aja parimaid kohtumeditsiini eksperte. Mis )loomulikult) tegi tema elu keeruliseks, on säilinud tõendeid, et tema kadestajad raskendasid tema tõusu karjääriredelil, kuigi tulemusena tal siiski õnnestus tõusta mingiks (sry :) ) piirkonna kõrgeimaks ametnikuks.

Song Ci tekstid on märkimisväärsed selle poolest, et ta püüdis leida uusi teid kuritegude avastamiseks ja kritiseeris olemasolevat, paljus esoteerikale ja maagiale toetavat paraktikat. Nagu ütles raamatu autor Antonio Garrida: "See on reaalne inimene, kes pole kuulus oma tegude poolest, küll aga oma raamatute tõttu" (minu suvaline tõlge).

Antonio Garrido poolt väljamõeldud Song Ci elu on kõike muud kui mee lakkumine. Sattudes pikalt ja põhjalikult planeeritud kuriteo keskpunkti, olles saanud petta neilt, keda usaldas, tuleb tal palju puudust ja alandusi kannatada. Song Ci balanseerib elu ja surma vahel vaata et igas peatükis. Ja iga kord, kui mulle tundus, et  nüüd on küll peategelase lõpp päris käes, teeb süzee sellise pöörde, mida kuidagi ette näha ei saanud. Hingamispausideta. Imperaatori palees, hauakaevaja paadis, meditsiiniakadeemias või oma rikka ja kõrget ühiskondliku positsiooni omava mentori majas. Song Ci on haavatav oma kergeusklikkuse, ambitsioonikuse ja vaieldamatu talendi tõttu, mis, nagu kõik juba aru said,  väljendus kurikaelte otsimises ja leidmises seal, kuis teised oleksid üksnes "kurje vaime" kahtlustanud.

"The Corpse Reader" on huvitav veel selle poolest, et autor on osutanud palju tähelepanu keskaegse Hiina igapäevasele, argisele elule ja tavadele. Paleede tseremooniatele, karjäärilistele liikumistele, normidele ja reeglitele, mille järgi sealne ühiskond elas.Tõe huvides olgu öeldud, et lugesin mitmeid arvustusi, kus autorile heideti ette, et tõelist Hiina vaimu tal kirjeldada ei õnnestunud, et pilt ei saanud autentne, et liiga euroopalik, liiga palju emotsioone jms. Kui, siis tõenäoliselt pole mina pädev seda hindama. Saan aru, mida ette heidetakse, kuid mind ei häirinud.

Kokkuvõtteks, üsnagi sünge (lugedes tundsin laibalehka :) ) kuid põnev lugemine.

Kuidagi nii. Ja andestage tühjalt rippunud post - tol ööl hakkasin kirjutama ja guugeldasin daatume ja dünastiaid ja seda, kuidas hiina nimesid eesti keeles käänatakse. Lõpuks jäin ajalugu lugema ja kuidagi siis juhtuski, igast asju :).

Muus osas - ignoreerin jõule, püüdlikult.

2 kommentaari:

  1. Ma pakun, et juhul kui see raamat tõlgitakse siis saab selle nimeks Laibalugeja. Oh õudust!

    VastaKustuta