pühapäev, 5. veebruar 2017

Puhkus

Mul on jalas neoonroosad sokid ja internetipaast. Need sokid on vist juba mitu aastat uhiuutena kummutisahtlis elanud - pole nimelt minu värv. Eks nad mõne spordipoe multipakiga on sinna saanud. Ja jäänud. Täna panin jalga. Noh. Sokid nagu sokid ikka.

Mul on talvepuhkus ja internetipaast. Mulle meeldib puhata veebruaris - saab süüdimatult logeleda. Pole vaja kuhu minna ega midagi teha. Talvised pühad on läbi ja kevadehullus pole veel käes. Terve see nädal on kulgenud lapsega liuvälja ja tuubimäe vahet kulgedes, tihedate kuumade jookide ja kiirsöögiasutuste peatustega.  Viimased paar päeva oleme järvel uisutanud. Lätlastest kalameeste rõõmuks. Täna pidasime pikniku keset lumetuisku. Hea on. Peas on palju vaiksemaks jäänud.

Viimase tegevusena PEAB-nimekirjast käisin lapse arenguvestlusel. Koju tulles nutsin peatäie, mõtlesin järele ja sain aru, et kokkuvõttes sain teada, et minu laps on minu laps, minu moodi, minusse. Tark, aga allumatu. Sõnakas ja sõjakas. Autoriteete ei tunnista, ei karda kedagi ega midagi. Sotsiaalsed oskused vajavad lihvimist. Ehk siis et dresseerida, dresseerida ja veel kord dresseerida. Et noogutaks, kui teised noogutavad ja naerataks, kui teised naeratavad.

- Koolis läheb raskeks!
- Sa ise jääd temaga hätta!
- Mis siis veel saab, kui puberteet tuleb!

Kas ma olen öelnud oma lapsele, et kasvataja ei tohi temaga pahandada. Ei ole. Olen öelnud, et kui ta halvasti käitub, siis kasvataja ütleb mulle, aga et mingil juhul ei tohi kasvataja tema peale karjuda või tutistada/ muud viisi füüsiliselt karistada.
- (Röök algab) Aga minu emme ütles, et sa ei tohi minuga pahandada! Ma ütlen emmele ja siis ISE TEAD!(Röök lõppeb).
- Oh... 

Eelkõige soovitati rohkem lasteaias käia.

See on see osa, mis jääb mulle kõige enam arusaamatuks. Miks püha taevas, ma peaks saatma lapse lasteaeda päevadel, mil ma ise kodus olen? Distsipliini pärast? no, olgu olemata. Ma ei suuda välja mõelda ühtegi adekvaatset põhjendust, miks peaks viiene laps kasarmurežiimil elama, kui teravat vajadust seda rakendada ei ole.

Ühesõnaga. See netipaast, see oli kuidagi iseenes.... no kindlat mäletan, et oli mingi sobiv sõna. A täna sain juba arvuti käima ja nii.

6 kommentaari:

  1. Ee... sest lasteaias võib olla ka tore?
    Sest sõbrad ja huvitavad tegevused?

    Kui sa mõtled "kasarmurežiim" ja seda ka lapsele väljendad, siis talle loomulikult ei meeldi?

    Ehkki pmst olen ma nõus, et kui ei taha, siis ei pea. Vanemal on õigus lapsi nii aiast kui koolist igal ajal puhkusele jätta. Omal vastutusel (õppimise suhtes), aga muus mõttes - alati. Ka siis, kui pole haigust ega tõbe. Me oleme distsipliini mõttes liiga usinad ja liiga krambis selle "peab minema, peab minema" mõtlemisega.

    VastaKustuta
  2. Lasteaias ongi tore ja eriti tore on see, et vaatamata sellele, milline röövel mu laps on, läheb ta aeda alati hea meelega. Millest võib järeldada, et kasvatajad suhtuvad temasse hästi.

    Ta läheb lasteaeda hea meelega, vastu puiklemata päevadel, mil ma tööl olen. Alati küsib, mitu päeva peab käima, tihti kuulen, kuidas teatab kasvatajale, et tuli nüüd kaheks päevaks või kolmeks ja siis on emmel vaba päev. Mul on tihti ka nädala sees vabu päevi, saan natuke sättiga, kodus teha. Olen mõelnud, et las sel aastal käib kuidas juhtub, järgmine aasta on enne kooli viimane, eks siis millalgi üritame harjutada töönädala rütmi (kuigi ma kahtlen isegi selle vajalikuses).

    (Ei, ma ei räägile lapsele või lapsega kasarmurežiimist või üldse sellest, et mul ja kasvatajatel on eriarvamusi).

    Ma lihtsalt mõtlen, et nii kaua ja nii palju kui võimalik, peab olema mõnus. Mõnus tähendab võimalikult vähe kohustusi.
    On asjad, mida ilmtingimata peab - unerežiimi peab järgima, hügieenitoimingud, mina pean kütma, koos peame koristama, sest muidu ei ole mõnus olla, aga muus osas ...

    Kasvatajad arvavad, et kui laps käib rohkem lasteaias, siis harjub paremini sealsete reeglitega - nüüd teeme kõik koos seda ja seda sellisel ja mitte teisel viisil, ja tal on kergem ... või neil on kergem, sest seda, et lapsel praegu lasteaias kuidagi raske oleks - kohanemisraskused vms, mina ei näe. Keeruline ühesõnaga :)

    Tegelt ma nüüd vahepeal rääkisin teiste vanematega ja selgus, et mu oma pole kaugeltki kõige suurem pätt, ma äkki selle koha pealt hellake ka.

    VastaKustuta
  3. St, kusagil jäi vahele - kui mina kodus olen, siis laps aeda minna ei taha ja ma pole sundinud. Sest koolini veel üks lasteaiaaasta jne. üleval.

    VastaKustuta
  4. Küll on hea, et meie lapsed ei ela jaapanlikus/hiinalikus maast-madalast algavas saavutuste ja konkurentsi maailmas. Seal vist ei tuleks kõne allagi, et laps koju jääks?

    VastaKustuta
  5. oi, ma mõistan, millest sa räägid. ma olin ise see laps. olen. ja... mul on selle üle hea meel. võib-olla on su lapsel ka tulevikus?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Myyiu, ma väga loodan. Ma olin ka laps suhteliselt samast sordist.
      :)

      Kustuta