laupäev, 14. oktoober 2017

Viimaste päevade valguses...

Nagu me kõik teame, hinge põhjas unistab iga naine, et ta ükskord ära vägistataks.** No vähemalt oma erootilistes unelmates kindlasti, kujutab ette, kuidas tugev mehe käsi ootamatult ta kuklale langeb, maadligi surub, põlvili lükkab ja oh, jah, veel, tugevamalt (sry, unustasin end korraks). Kahjuks mehed on tänapäeval sellised... ütleme otse, nõrgad ja pelglikud, otsestest signaalidest aru ei saa - käi või põiepõletikuni minis garaažide taga või sildade all - kasu mitte midagi.

Seepärast, kui sul on tõesti väga vaja ohvriks saada ja mitte ainult füüsilises vaid ka sotsiaalses plaanid - soovitan järgida paari lihtsat reeglit:

Esiteks ei tohi unustada, et sinu õnnetus - on sinu häbi. Sina oled süüdi kõiges, mis sinuga juhtub. Juba sellest ajast peale, mil sa lasteaias esimest korda jooksid, komistasid ja põlve ära lõid: no mis sa siis jooksed! Õpetaja karistas tühja - kannata, täiskasvanutele pead alluma igal juhul! Joodik toidupoe parklas hõikas midagi solvavat - tähendab, näedki välja nagu lits! Tõugati? Aga mida sa siin seisad siis? Näpistati linnabussis - sul on kõikelubav ilme!

Muide, kui keegi nühib end sinu vastu klubis külmikute vahel linnaliinibussis, siis see on väga piinlik. Mitte mingil juhul ära tõsta lärmi: esiteks, kui sa eksid oma tundmustes, võid sa kogemata solvata täiesti normaalset inimest, võib ju olla, et sa ei huvita mitte kedagi mitte kõige vähematki, inimesel just ongi kitsas! Kannata veel mõned peatused, kuni sa oled veendunud, et keegi tõepoolest üritab suruda end sinusse läbi seeliku (või seeliku alt, kui oled minis, nagu mingi kergeke). Seejärel ja seda enam - ära tõsta lärmi, sest ju sulle siis meeldis, kui sa juba nii kaua kannatasid ja nii see vaene inimene aru saigi. Seepärast välju bussist suvalises peatuses ja oota järgmist bussi. Kui see inimene väljub sinuga koos ja hakkab sind jälitama, ära pöördu politseisse - tõestada ei saa, keegi ei usu, naeravad välja. Kõige parem on üritada ära joosta kasutades võõra linnajao võõraid hoove. Mida pimedamaid, seda parem, nii tekib sul reaalselt hea šanss saada vägistatud.

Kõige hullem, mis sinuga juhtuda saab, on avalik tähelepanu. Kõik (kujuta ette, KÕIK!) saavad teada sinu pattudest ja häbist. Ja isegi ema. Ema esimeses järjekorras, head inimesed helistavad talle ja saadavad linke. Oli või ei olnud, ei ole oluline, oluline on see, et kui jutud levima hakkavad, oma nime sa enam puhtaks ei saa. Politseis ka kindlasti mõnitatakse, teatatakse töö kohta jms - sinna ära mingil juhul pöördu. On siin loogikat või mitte, jäta meelde: NAD ON VÕIMELISED KÕIGEKS. Kui asi imeläbi ka kohtuni jõuab, ei piirdu kuulsus linnaga.

Vägivalda on mitmesugust, püüa hakata ohvriks igal võimalikul moel:

 Sinu üle võib kamandada igaüks, kes on soodsamal positsioonil - olgu siis näiteks mõne hoone, kuhu sul vaja minna on, administraator.


Igaüks, kes tõstab su peale häält, omab selleks õigust. Ta kindlasti teab, "mida sa tegid eelmisel suvel", st mõnda sinu piinlikku saladust - mida tegid teki all või kuidas on lood sinu maksudega. Ta näeb sind läbi, loeb sinu mõtteid ja kaardistab nõrku kohti, seepärast jääb sul üle vaid tõmmata pea õlgade ligi ja alluda. Ja ära unusta, ta võib sind kahjustada, seitsmel erineval moel, kui sa järele ei anna! 

Kui aga ei tea, siis valetab ja keegi ei usu sinu süütust.

On olemas mingi loogiline konstruktsioon, veidi keeruline kuid töötav: võõras sigatsemine - on otsene solvang sulle, müüja ninakus, kelneri ükskõiksus, turvamehe üleolek - kõik puudutab sind ja alandab, kuid - ära  sa mingil juhul kaebama mine, see teeb ainult halvemaks. Neela alla. Lihtsalt kujuta ette, et keegi järjekordselt pani sind otse ajudesse ja neela. Ja hiljem nuta natuke.

Õigus on alati neil, kes on tugevamad, suuremad, hirmsamad, kelle hääl on tugevam, enesekindlus suurem, kellel on võimu, olgu siis üksnes formaalselt, mees, ülemus, ema, jt.

Sulle võib tunduda, et sotsiaalne vägivald ei ole nii meeldiv nagu füüsiline, kuid mõtle boonustele: sul tekib õigus kannatada. Ja, sul tuleb tunnistada, et käitusid halvasti, riietusid valesti või jätsid maksud maksmata, kuid see eest sõbrad hakkavad sind haletama elu lõpuni ja iga oma sigaduse võid nüüd välja vabandada oma paranemata moraalse traumaga. Ja alati leidub keegi, kes ütleb sulle kindlal häälel, kuidas sa edasi elama pead, paneb oma raske käe su kuklale ja vt. postituse algust...

**
Juhul, kui sina oled see harva esinev (nii mulle viimaste päevade meedia jm põhjal paistab) lind, kes ei soovigi saada vägistatud, siis... siis sa oled liiga tark selleks, et sulle seda postitust pikemalt seletada.


Lugupidamisega
doktor Tilda

Pöörduge julgelt... 


4 kommentaari:

  1. Tuleb vist tänada hetke, mil geenisupp otsustas mind mitte naiseks pöörata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma arvan täpselt sama moodi - mees küll olla ei tahaks.

      Kustuta
  2. Vägistatud naisena ütlen, et see on nagu tavaliselt heade asjadega - kui päriselt juhtub, siis polegi niiiiii hea.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma kahtlustan ilma kogemust omamatagi, et sul on õigus.

      Kustuta