Ma mõtlen siin, sest mul on ka, seesamunegi, aju, noh

Ma olen vist ainuke blogija, kes pole veel kirjutanud teemal "vedas" vs "ise tegin, sest mul on AJU aju". Peamiselt vist põhjusel, et loen ja olen segaduses, sest oleks nagu mõnesse Kafka maailma sattunud. Mõttes, kõigi kolme Kafka romaani tegelased on igasuguse taustasüsteemita. Ühest hetkest alates nad lihtsalt on ja tegelevad olemasoleva olukorraga, võtavad vastu otsuseid oma parima äranägemise järgi. Nt me ei saa kunagi teada, kas K lapsepõlv oli rõõmus või kurb, kas ta oli lemmiklaps või kasvas lastekodus, kas tema elus on olnud mõni suur armastus, õnnelik või õnnetu jms - sellel kõigel pole tema saatusele vähimatki mõju. Tal on aju ja ta muudkui toimetab.

Ma kahtlustan, et elus nii siiski ei ole.
Juhuslik geenivalim - soodumused + kasvukeskkond - vanemad oma tõekspidamiste ja iseloomudega, valikute ja võimalustega + kasvukeskkond + ümbritsev sootsium (lasteaed, kool, kaasõpilased, pedagoogid),  elukoht (kas või nt osas, mis puudutab erinevad võimalusi arendada/avastada soodumusi) + ühiskond laiemalt ja kusagil seal, kui kõik need tegurid ja kindlasti veel paljud teised ristuvad kümneid kordi juhuslikus järjekorras, kujuneb isiksus, alati unikaalne, kes on või ei ole võimeline x hetkel võtma vastu teadliku otsust, et tahab minna keskkooli või otsustama, et vanema sugulase nõu on kuulamist väärt või... mida iganes. Ja edasi on...enamasti siiski paljus vedamise küsimus.

Ma tegelt nooremana (ja vastavalt - kohutavalt targana) uskusin ka ja olin valmis hääle ära vaidlema, tõestamaks, et ma ise, ise, sest mul on aju. Aga no...
Keegi pole sündideski tabula rasa ja ammugi siis enam vanuses, kui ise otsuseid langetama hakatakse. Aju (kui on õnne omada) on treenitav ja seda üsna lihtsasti, aga vaat veendumusega, et sul seda vaja on või siis motivatsiooni leidmisega vajalike liigutuste tegemiseks, on kõik palju keerulisem.

Kõige veidram ja näitlikum ms on minu meelest see, et pole olemas "õiget" komplekti soodumusi ja väliseid mõjutajaid või nende kombinatsioone, saamaks garanteeritud tulemust. Saab üksnes loota. Õnnele :)
*
Aga muidu läheb hapralt. Peamise küsimus, millele mõtlen, on et millega ma oma ema küll ära teeninud olen. St, mitte, et ma karmat või saatust usukski, onju, aga hirmus raske on. Ma tegelikult tahtsin luulest...