pühapäev, 21. aprill 2019

Niisama, õhtu

Quint Buchholz, 1957
Minu magamistoa remont jõudis nüüd faasi, kuhu ükskõik mille remont siin majas mul alati jõuab, ehk siis tõdemuseni, et parandada ei ole mõtet, lihtsam on uus ehitada. Võimalik, et olen varem rääkinud, ei mäleta, aga enne mind kuulus maja ühele üksikemale, enne seda tema emale, kes oli ka üksikema. St, mingeid peremehi oli ka aeg-ajalt, aga mitte eriti püsivalt vist. Remonti tehti pidevalt ja vastavalt võimetele. Markantsematest näidetest ehk maja vahekoridori abil ühendatud saunahoone, mis algselt oli loomalaut. Kui ma siia kolisin, oli see hoone jagatud kolmeks - ühes nurgas leilisaun, teises vannituba koos vanni ja wc-ga. Ülejäänud ruum oli kujundatud mõnusaks istumiskohaks suuremale seltskonnale. Pesuruumide jaotusel oli loogiline põhjendus: üks peremees eelistas sauna ja ehitas selle. Järgmine oli aga hoopis vanniinimene.
Kui mina sisse kolisin, köeti seda ruumi pliidiga, kus varasemalt loomadele toitu valmistati, lisaks osaliselt ka konkreetselt vastu maad paigaldatud põrandaküttega. Ma maakera kütta ei kavatsenud, seega lasin põranda üles võtta. Sügavalt, sest selgus, et hoone alla oli maetud ... no kõike, vanu potte-panne nt ja sõidukite varuosi. Valati uus põrand. Lagi oli ruumil ka, peamiselt vist põhjusel, et on kombeks, et ruumid on lagedega - kellel seda sooja vaja on. Mul oli, sisaks oli mul vaja uut ahju, kerist ja korstnajalga, nii et lasin uue vahelae ehitada, mh põhjusel, et tahan pööningut kasutada. Seinad hallitasid. Kipsi all oli vill - st ruumis, milles on saun. Tehti ka uued seinad. Siis uus vundament ja välisseinad koos soojustusega. Millalgi ehitati ahjud ja keris ja saun ja eraldi tualettruum.  Eraldi vannituba ma tegema ei hakka, vann on meil nüüd sauna pesemisruumis. Nüüd on veel jäänud aknad vahetada. Ja siis on see hoone täiesti uus. See hoone, sest ma magan teist vist nädalat juba siin tugitool-voodi peal (laps magab teise peal kõrval ja ausalt öelda, on siin ütlemata mugav), sest magamistoas vahetan tapeeti.St, ma kavatsesin ka seda ruumi külaliste vastuvõtmiseks kasuta, kuhu vajadusel siis ka ööbima saaks jääda, aga pole mööblit hankinud. Külalisi meil palju ei käi, kasutame suurt tühja ruumi joogaks ja zumbatamiseks.
Tapeeti vahetasin hingest. Viis kihti pestavat! tapeeti vaheldumisi pahtli ja betoonisegudega, muudkui niisutasin ja eemaldasin ja niisutasin ja. Kuni täna sain aru, et kilplase töö - seinad sellest siledamad ei saa. Tapeedi alla on mingi endisaegne kips ruutmeetri kaupa seina löödud. Õmbluskohad narmendavad, kinni pahteldada ei anna, lisaks miljonid naela ja kruvi augud jne. St, leppisin kokku, et nädala vahetusel tehakse mulle uued seinad ja siis ma panen tapeedi. Nii et. Ma tulin tegelt ütlema, et ma olen hunniku häid raamatuid läbi lugenud ja mõnest tahaks kirjutada, aga avastasin just, et olen märkmiku raamatumärkmetega tööle unustanud ja mul on nädalane puhkus. Eks kui, siis kirjutan suvalises järjekorras. Või midagi.
Olge informeeritud :)


7 kommentaari:

  1. Hommik. Lugesin praegu õhtul kirjutatu üle ja tundub, nagu kõiges oleks süüdi üksikemad. Ja et oleks siin vaid ok-isaseid olnud, oleks kõik palju paremini tehtud.
    No tegelikult ju üldse mitte ilmtingimata. Lõpuks taandub kõik siiski suuresti rahalistele võimalustele. Keegi ei lapi oma seinu kasutatud papi tükkidega sest talle need lihtsalt meeldivad. St, vulgaar-loogiliselt: kuna eelmiste omanike näol oli tegemist haridustöötajatega, on kõiges süüdi hoopis riik.

    VastaKustuta
  2. Aitäh selle tüüne pildi eest.
    Minu musta seljaga kass lahkus eile õhtul. Talle meeldis ka raamatute otsas istudes kaugusse vaadata. Ja linde. See pilt mõjub hästi mu sellele osale, mis üritab veenduda, et nii on ka hea.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oh, pai. Usun, et musta seljaga kassid satuvad lõpuks kõik Musta Seljaga Kassijumala juurde, mis on musta seljaga kassidele üks imeline koht olemiseks.

      Kustuta
  3. Hullult keeruline, oli päris tegemist, et aru saada, kokkuvõttes jäi mulje, et peedist tehti pesumasin.

    VastaKustuta
  4. No oli, ise kahommikul imestasin. Aga pmts nii ongi, sitast saia.

    VastaKustuta
  5. See meenutab mulle seda, kuidas me imestasime nende inimeste üle, kes siin majas enne elasid - et miks nad on seintesse nii kohutavalt palju naelu tagunud, kas nad lõid tapeeti naeltega seina?

    Ja siis hakkasime uuendatud seintesse ise tapeeti panema. Kruntisime enne korralikult. Tapeetisime hoolikalt, aknaid ei avanud, et saaks ilusti seina külge kinni jääda.
    Järgmisel päeval oli ülevalt nurgast tapeet lahti.

    Panime liimi vahele, kleepisime uuesti.

    Tapeet tuli ülevalt nurgast lahti.

    Panime liimi vahele.... jne jne.

    Lõpuks võttis elukaaslane A. klambripüstoli ja lasi tapeedi ülemised nurgad klambritega seina külge. Saime aru, et poleks pidanud eelmiste elanike naelte üle naerma, klambripüstoleid ei olnud ju siis veel!

    VastaKustuta