Seast

Pig Portrait by Rudi Hurzlmeier

"Jah, see oli siga, suur, must nagu pigi"
Sir Arthur

Siga ei rüvetanud mälestusmärke, ei norinud alaealistega tüli ega loopinud konisid liivakasti, kuid oli seejuures siiski siga, üks sigajam siga, keda ma näinud. Siga jalutas jõe kaldal kahe härrasmehe saatel kõige tavalisema sea näoga. Jalutajate sabas lendlesid lamedad ja ebaoriginaalsed naljal, härrasmeestele tehti silma ja naeratati, kuid otsest küsimust - mis mõttes siga, milleks siga? - keegi ei esitanud. Tõenäoliselt põhjusel, et linn on meil kultuurne, olgugi, et üksikuid sigu leidub ka.

Koerad, nähes sellist sigadust, olid elevil rohkem, kui nende peremehed. "Saak või mitte-saak" - vasardas nende peas hamletlik küsimus. Seale lähenedes nad aeglustasid sammu ja piilusid oma peremehi, nii mõnigi neist mõtestas ümber oma kohta kaasaegses maailmas, kus, nagu selgus, võib kohata ka selliseid, endast väga erinevaid sugulasi.

Siga aga ei tundnud ei kahtlusi, ei komplekse, oli sõbralikult heatahtlik nagu suur lord Fauntleroy. Ta liputas rõõmsalt saba tundmata õhus hõljuvat atmosfääri kahemõttelisust, mis tõendab veel kord  sõnaühendi "atmosfääri kahemõttelisus" mõttetust.

Sellel väikesel lool ei ole kulminatsiooni. Sest kuidas saakski olla kulminatsioon sea rahulikul jalutuskäigul piki jõge? Või siiski, vist ikka saaks, kuid nagu ma ütlesin, tema, st, siga, oli valvega.

**
A muidu, tegime lapsega väikese spaa-tripi naaber-vabariiki. Mh ostsime istikuid (kaks suuremat mändi) ja külastasime "Dzintarsi" firma poodi. Viimasest olin vaimustuses - ma mäletan, kuidas ma lapsena ema eest salaja tema "Dzintarsi" huulepulki proovisin. Hinnad olid ulmelised, nuusutasime ja ostsime paar lõhna, et hiljem kodus avastada, et pole ikka minu teema. Andsin ära emale, emale meeldis küll :)

Mde, eile tagasiteel tuiskas lund, sellist tihedat-tihedat, sellist, mille üle jõulude ajalgi rõõmustaks väga. Vot siis, mai või asi.