laupäev, 8. detsember 2018

Kassist ja päkapikkudest


Natalia Rezza imelised pildid  (LINK)
Öösel kell neli ärkasin selle peale, et kass nägi õudusunenägu. Püüdes end päästa hüppas kass, kõigepealt tugitoolist peeglisse, sealt minu peale, minu pealt uuesti peeglisse. Edasi kukkus põrandale ja ärkas üles. Tammus veidi aega kahel käpal, kuni talle meenus, et on neljajalgne loom. Siis ajas selja küüru ja hakkas susisema, umbes: 
 - Misssasisssseeon? 
- Mis sul on? - küsisin mina tõustes veel unesegasena istuli ja püüdes meenutada, kus asub lähim psühhiaatriahaigla kassidele. 
- Misssasisssseeon? Misssasisssseeon? – susises kass endal klaasistunud pilk voodi alla suunatud. 
- Kurat seda teab, mis asi see on - mõtlesin mina ärritunult, - mõni nukker kummitus, kuri kodukäia või ajusid sööv öine deemon. 
Vaatasime kassiga mõnda aega teineteist, mõlemad end kergelt küljelt küljele kõigutades nagu meil oleks katatooniline stuupur,  kahe peale üks. 
 - Hea küll, - ütlesin lõpuks ja piilusin voodi alla voodist ja teki seestki välja tulemata. Ja kukkusin pead pidi põrandale, nagu mõni kohmakas tõuk, sest üle kere teki sees olles ei saa tasakaalu hoida. Vingerdades vedasin kere ülemise osa tagasi voodisse ja rahustasin kassi: 
 - Seal ei ole midagi, peale minu vanade lilleliste susside. Kassil sai kohe natuke parem. Hüppas mu juurde voodisse, võttis käppadega ümber mu kaela ja kukkus kõrva halama: 
- Seal oli koll, ausõna, aja ta äraaa! 
- Ei olnud, võibolla oli päkapikk.
- Aja äraaa. 
- Ei ma ei saa, laps oleks hommikul kurb, kui tema sussid tühjaks jääks. Päkapikud ei ole kurjad, kui, siis ehk krabistavad veidi. 
 Kass võpatas hoobilt: - Millega krabistavad? 
 - Kommipaberitega, toru, maga nüüd!

reede, 7. detsember 2018

Margaret Atwood "Teenijanna lugu"

Viimase raamatupostituse all oleva kommentaari peale vaatasin Goodreadsist (üks ütlemata tore koht, soovitan kõigile, kel seal kontot veel ei ole. Mõttes, mitte konto loomist vaid ka reaalselt lugemispäeviku pidamist (Goodreadsis on mugav). Ma ei saa aru, kuidas ilma üldse elada saab :))... Vaatasin Goodreadsist, et olen Margaret Atwoodi "Teenijanna lugu" hinnanud viie tärni vääriliseks. Ma siis ilmselt hop-emotsiooni (see on see, mis juhtub otsekohe, kui raamatu kaane kinni paned) pealt ja võimalik, et väikest viisi mingisugustest massipsühholoogias kirjeldatavatest protsessidest tingitult - kõik ütlesid, et hea raamat on.

Ja no - ongi. Atmosfääriline, väga, kõike seda traagikat ja õudust ja igapäevasete uudiste taustal (Karl, nagu ütles VVN, nad valisid Trumpi presidendiks!) lugemise ajal kuklas valusalt taguvat mõistmist olukorra teoreetilisest võimalikkusest on raske kirjeldada.

Suured plussid stiili eest. Täpsemini kahe kasutatud ja teineteisest üsna hästi eristuva stiili eest. See, kuidas peategelase argipäevad on kirjeldatud mingit erilist, ei oska nimetada... meditatiiv-poeetilist stiili kasutades, samas kui sama tegelase mälestused, meenutused emast ja sõbrannas ja üldse elust enne revolutsiooni, seda ei ole. Neis leidub ebatsensuursusi, äkilisi väljaütlemisi, ebakindlust ja ka miskit vabaduse hõngu - on muljet avaldav, võimas. 

Aga kui nüüd raamatu mõtte üle mõtlema hakata (see on see, mis juhtub peale hop-emotsiooni, kui raamat on hea, halbade raamatute puhul seda üldiselt ei juhtugi), siis...
Raamat algab tsitaadiga I Moosese raamatust:  
Kui Raahel nägi, et ta ei toonud Jaakobile lapsi ilmale, siis Raahel kadestas oma õde ja ütles Jaakobile: „Muretse mulle lapsi, muidu ma suren!”
Aga Jaakobi viha süttis põlema Raaheli vastu ja ta küsis: „Kas mina olen Jumala asemik, kes sulle ihuvilja keelab?”
Ja Raahel vastas: „Vaata, seal on mu orjatar Billa. Heida tema juurde, et ta sünnitaks lapsi mu põlvede peale ja minagi saaksin nõnda temalt järglasi!”
I Moosese raamat 30:1–3
Ja tõepoolest, Piiblis on lugu kahest tülitsevast õest, Raahelist ja Least, kes armuvad samasse mehesse, Jaakobisse. Ning kes, olles taibanud, et ise Jaakobile lapsi sünnitada (Raahel vist vanuse tõttu ja Lea muudel nimetamata põhjustel - ma väga kindel ei ole), ei suuda, saadavad tema juurde oma ümmardjad, kes siis sünnitavad nii, et ... et neid saab palju. Minu meelest on see lugu, arvestades aega ja kombeid, arusaadav. Kui mitte arvestada väikest intsidenti Haageri ja Ismaeliga, suurt vägivalda loos ei ole. Kõik osapooled on suhteliselt õnnelikud - sest lapsi sünnib, vereliin jätkub ja see on kõige olulisem. Järglased on tähtsad, nendeta ei ole midagi.

Atwood kirjutas loole kaveri, mis minu meelest on tervitatav, mulle sellised asjad meeldivad. Ainult, et erinevalt Piiblist pärit loost on see minu loogika seisukohtalt arusaamatuks. Palju asju jääb seletamata.

Endisel USA territooriumil on riik nimega  Gilead. Karmi korraga ühiskonnas on elanikud jagatud kastidesse: mehed: komandörid, korrakaitsjad/ valvurid ja töölised. Naised on abikaasad, teenijannad või töölised. Naistelt on võetud kõik õigused, sh õigus omada nime. Teenijannasid kutsutakse komandöri nime järgi, seejuures kui naine vahetab omaniku (oh, muidugi mitte omal soovil), vahetub ka tema hüüdnimi. Lisaks on tehtud naistele põhjalik ajupesu. Teenijanna, kel õnnestub komandörile laps sünnitada, on õnneseen ja kadestamist väärt. Teenijanna, kes x aja jooksul seda ei suuda, saadetakse pikka eluiga välistavale sunnitööle.

Ma saan aru, et kirjanik kirjeldas naiste vaimustust seesuguse asja korralduse üle selleks, et näidata ajupesu ulatust. Kuid mind siiski häiris, kas see mitte ei pehmenda naiste orjuse ja allasurumise fakti?

Minu kõhklusi toetab asjaolu, et peategelane, Offred, unistades ajast enne revolutsiooni, unistab eelkõige mitte nt oma lemmiktööst, mitte lemmikraamatutest (naistele on lugemine keelatud) või võimalusest istuda autosse ja sõita mere äärde nt või metsa. Offred unistab kõige rohkem õigusest teha aborti, õigusest lasta end steriliseerida ja õigusest alastusele kogu ausa rahva ees. Ma kohe ei tea. Mu meelest üks asi on abort ja erootika kui valik ja võimalus. Ja hoopis teine asi on see, kui inimene sunnitakse orjusesse ja peamine, millest ta seal puudust tunneb, on võimalus teha aborti ja alasti pilte endast. No - ei usu.

Seejuures, mehed on ka õnnetud. Vaimulikke tapetakse nagunii - uus režiim ei toeta endisi usundeid ja eriti raevukalt ei toeta kristlasi (samas on ikkagi tegemist kaveriga Piiblist pärit loost). Õnnetud on isegi komandörid, neile on lubatud palju, kuid mitte kõik, ka nende tegevus ja elu olu on rangelt piiratud. Küll, ma ei saanud kordagi aru, kelle poolt? Mis seal siis ikkagi juhtus? Hea küll, kliimamuutus ja viljatusprobleemid, kuid miks ja kuidas jõuti just sellise režiimini? Ja kes seda kõike dirigeerib? 

Mul ei õnnestunud sellest maailmast aru saada. Paraku. Võtin tähekese vähemaks. Ühe, sest tegelt oli hea.
:)

Teisi arvamusi:
loterii
Sandra
Triinu
Kiiks

Kes lõpuni jõudis lugeda, võib võtta piparkooki.

kolmapäev, 5. detsember 2018

Stereotüüpidest mh

Pinterest
Mitte, et ma nüüd saripostitajaks hakata püüan, lihtsalt, täna on kuidagi nii, et koguaeg tahaks süüa...
St, st, käisin fotograafi juures. Noor fotograaf vajutas nuppu ja oligi valmis, keeras ekraani minu poole küsimusega:
 - Kuidas tundub?

No mis sa hing siin ikka ütled, vaatasin korraks üle õla, et järsku on ruumis mõni teine kummitus, kellel ka dokumendi fotot vaja ja näidatakse valesid. Aga ei.
Fotograaf püüdis mu pilgu ja küsis viisakalt:
- Teen uue?

Mõtlesin hetke, a mille jaoks täpselt? Nagunii ei näe seda fotot keegi peale mõne üksiku karastunud ametniku.
Ma lihtsalt ei ole teab mis fotogeeniline. Ma olen piisavalt vana, et teada, kuhu poole pead kallutada ja ka selleks, osata end fotogeeniliseks meikida, kuid mis mõtet sel on. Ja veel dokumendifotol.

Üks kord vaatas üks piirivalvur mu passipilti pikalt ja tähelepanelikult, vangutas pead ja ütles siis: 
- Jumal hoidku, no kes see teid siis niimoodi? Te olete vaevu äratuntav siin!
- Aitäh teile, - vastasin mina ja muutusin tundeliseks, - kõike head teile, tervist ja õnne, karjaõnne, marjaõnne... Ja ma oleks ilmselt jätkanud veel, pikalt, kui mu kaaslane poleks mind praegu et jõuga sealt luugi eest minema tirinud.

Aga täna, kuni ma oma pilte ootasin, saabus ooteruumi mees. Üsna heas kaalus, väikese puudujäägiga pikkuses, kallites saabastes ja tõsist värvi portfelliga.
-Tavaline dokumendifoto, palun, - ütles mees.
Klõps, klõps ja ekraan pöörati mehe poole. Jõudsin juba mõelda, et jeerum, no mis vahet tal on, ta on ju mees, kui korraga kuulen:
- Oi, - ütles fotodesse selgelt süvenev mees, - teeme uued. Mul on siin silmad kuidagi kurvad!

Olles valmis seisma ja nautima sündmuste käiku, võtsin mugavama poosi, kui siis ulatati mulle fotod ja võimalik, et saatus ise juhatas mind ruumist välja.

Ursula K. LeGuin "Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia“

 

Ma pole suurem asi ulme lugeja kuid kui, siis tihti meeldib. Ursula K. LeGuin „Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia“ (Goodreads aitas: tegemist on Haini tsükliesimese raamatuga) on vaimustav lugu/ analüüs erinevate ühiskonnakorralduste plussidest ja miinustest.

Ühel poolt on maailm nimega Urras, mis on tehnoloogilises plaanis kaasaegsest maailmast ees, kuid sotsiaalses plaanis meie mõistes maha jäänud, kuhugi nii umbes 19. sajandi lõppu, 20. sajandi päris algusesse. Haridus on üksnes meeste pärusmaa, naised on objektid ja kauplemise esemed, sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus, rikaste üleolek vaeste üle jms.

Teiselt poolt maailm nimega Anarres. Anarhia kaldega kommunismi. Kõik on võrdsed oma õigustes, kõik võtavad võrdselt osa ühiskonna elust. Naised on vabastatud igasugu orjusest, sh meeste võimust nende üle, abielu instants on nõrgenenud, omandid ei ole olemas, riiki samuti mitte. Kõigi parameetrite järgi, anarreslaste endi jaoks eelkõige, on tegu ideaalse ühiskonnaga.

Aga on see siis nii?

Füüsikust doktor Sheveki ja tema perekonna silmade läbi näeme, et ühelgi majanduslikul ega poliitilisel jõul ei õnnestu võita inimloomust, millest nii või teisti nii üks kui teine maailm sõltuvad. Urraslased on jäänud kinni kuhugi sotsiaalsete vasturääkivuste sohhu ega suuda astuda sammugi edasi. Nende ühiskond on tupikus ja ainuke väljapääs tundub olevat läbi relvastatud konflikti. Samas, urralased on vabad oma individuaalses otsuses hea ja kurja üle, vabad ühiskonna survest. Vaatamata selle, et nende ühiskonnakorralduses on palju ilmselgeid puudusi, on selle liikmed vaimselt vabad.

Anarreslased püherdavad aga soovimatuses tunnistada oma ühiskonna mandumist. Delkareeritava tahte ja valiku vabadusega ühiskonnas varjatakse isiksuse ja indiviidi igakülgset maha surumist. Abielu institutsiooni kehtetus ja seksuaalkäitumise vabadus on viinud selleni, et inimestel ei teki isiklike, lähedasi suhteid.  Ideoloogilisel tasemel käib teisitimõtlejate täieulatuslik peks. Kõik on vabad, kuid keegi ei saa käituda nii, nagu tahab või vajalikuks peab.

Peategelane Shevek muutub kahe maailma vaheliseks sõnumitoojaks, lubades mööda minnes ka kolmandate ja neljandate maailmade esindajatel heita värske pilk anarreslaste ja urraslaste maailmadesse.

Astudes Sheveki kannul läbime Anarrese põlenud maa ja näeme, kuidas alguses suurepärasena paistnud idee moondub indiviidivaenulikuks. Seejärel näeme Urrasel, kuidas justkui mitte vaba ühiskonna liikmetel on võimalik toimida oma parima äranägemise järgi.

Shevek satub suurde segadusse, püüd mõista, mis siis ikkagi on inimesele parim, põrkub tihti tema religioossete (Odo õpetus) veendumustega. Shevek usub kuni lõpuni, et suudab olukorda muuta, jõuda mingi lahenduseni.

Mulle raamat väga meeldis. Eriti meeldis see, kui peenelt ja sügavuti on kirjanik osanud kirjeldanud isiksuse maha surumist ühiskonna poolt, mis kuulutab vendlust ja võrdsust, tahte- ja valikuvabadusi. Veel meeldis kirjaniku mõte (nii nagu mina aru sain), et ei abieluinstitutsiooni range kehtestamine ega selle kaotamine, ei tee õnnelikuks kõiki.  Odolased ei suutnud tagada täieliku vabadust ja võrdsust naistele vaatamata sellele, et nende elureeglid kirjutas naine. Kui traditsiooniliselt patriarhaalsel Urrasel piirasid naisi mehed, siis Anarresel tegi seda ühiskond.

Ühesõnaga, mõte sai otsa. Palju mõtlemisainet pakkuv, hästi kirjutatud raamat. 

Lähen nüüd tuba koristama, lubasin lapsele, et kui ma olen tubli ja teen kõik kodutööd ära enne, kui temaga muusikakooli minema pean, siis peale muusikakooli jõuame ehk mõnesse parki kabanossi piknikule (me nimetame seda sportimiseks) - ilm on nii hea lõhnaga. 

St, minu tuba, vms

Tähendab, ma võimlesin praegu 10 min, et saada sisse Stuudiumisse, täitmaks oma lapsevanema kohustusi (avaldama arvamust õpetajale tehtava jõulukingituse osas, umbes, kas kohvitass või piletilevi kinkekaart või ikkagi kohvitass) ja no ei saa, sisse. Õnneks seda, et esinemiseks on vaja, liialdamata: punaseid pükse, hommikumantlit, hambaharja, patja, valget särksi, musti retuuse, päkapikumütsi ja rokkari kostüümi (ja aega ju veel on - nimekiri pikeneb raudselt), saab teada ka telefonist. Ma pean välja mõtlema mingi süsteemi, kuidas meeles pidada, kuhu mis asjad ja millal kaasa võtma peab. Või siis  - ja see mde, on mõte, tõstma kõik need asjad mõne pappkastiga nt, korraga autosse ja siis vajadusel, umbes, et "Aa, täna oli hommikumantel ja padi? Oot, ma jooksen korraks parklasse!" Täielik müstika, kuidas veel mitme lapse vanemad hakkama saavad. Maivõi. Ja ausõna, mul oli palju häid ideid, kingituse osas, ma olen sel aastal kuidagi varakult jõululainel. Aga ma keeldun neid edastamast telefoni tippides. Igatahes, kui ma arvuti taha juba istusin, olgu märgitud, et viimati loetud raamatutega on kuidagi eriti hästi. Oot, ma võtan uue lehe.

teisipäev, 4. detsember 2018

Niisama

Mu süda on nii palju kordi kildudeks olnud, et olen loobunud selle kokku liimimisest. Nüüd kasutan patsikumme, tõmban kokku nagu vanasti rahapakke tõmmati. Samas, ega ma seda ei hoia ka enam nagu vanaemaaegset pärisklaasist kuusekuuli. Luban nüüd nii mõndagi, loobin õhku, et näha, kuidas killud päikesekiiri püüavad, ujutan allikates ja... 

Töö- ja lapsevaba päev. Olen terve hommik teed joonud ja kirjutanud, veidraid (päriseluga mitte mingisugust seost omavaid) tekstikatkeid, millega nüüd ei teagi mis peale hakata. Väljas on sula, lähen jalutama.
Õhtul tahan filmi vaadata, ainult, et ei tea, millist. Praegu otsides leidsin hoopis vinge kaveri laulule "Bang Bang (My Baby Shot Me Down)".
Ma pole näinud ei "Kill Billi" ega "Bonnie ja Clyde`i". 
Näis.

teisipäev, 27. november 2018

Birk Rohelend "Kuldne laps. Silva Stökeli lood II"

Mõni aeg tagasi sain sõnumi, et pakiautomaadis on pakk. Mõtlesin mitu korda, enne kui järele läksin, sest tellinud justkui midagi polnud. Suur oli minu rõõm ja üllatus nähest pakil kirjastus "Helios" logo. Ja veel kord rõõmustasin siis kui avasin paki - Birk Rohelennu verivärske "Kuldne laps. Silva Stökeli lood II" (LINK) ja musta niidi rull koos nõelaga. Laps hakkas kohe õmblema, mul võttis aega natuke rohkem. Läksin raamatukokku ja tõin sealt Rohelennu "Mulli".

Birk Rohelend on mulle tuttav kirjanik, umbes kümme aastat tagasi (appi!) lugesin  mõnuga raamatuid "Enesetapjad" ja "Minu sõraline sõber," lisaks olen lugenud luulet ja muid lühivorme. Nüüd lugesin "Kuldse lapse" ja "Mulli", mingil veidral põhjusel on mul "Sa pead suudlema Silvat", mis on Silva Stökeli lugude esimene raamat, lugemata jäänud. See muide ei sega "Kuldse lapse" lugemist, kuid viimane siiski tekitab soovi lugeda läbi ka esimene.

Silva Stökel on ajakirjanik ja (nüüd juba) kahte last kasvatav veidi väsinud ja rahu ihkav üksikema. Ta ei põle vaimustusest, kui kohaliku väikelinna politseiülem palub teda appi linnas aset leidnud ebatavaliselt võigast mõrva lahendama. Võideldes süümepiinadega otsustab Silva sel korral eeskätt oma lastele olemas olla, kuid kui taipab, et oht varitseb ka tema lapsi, tormab sedamaid sündmuste keerisesse.

Lugu on räägitud parimaid põhjamaise krimiklassika reegleid (kui selliseid on) järgides. Tekst veereb ladusalt. Dialoogid vahelduvad sisemonoloogidega, see lisab loole dimensioone. Samas, tekst on napp ja täpne, ei mingit niisama ilulemist - lehekülgi vahele jätta ei saa. Lugejaga mängitakse niidiotsi maha jättes, musti ja valgeid läbisegi. Ma elasin kaasa, spekuleerisin, eksisin ja põlesin uudishimust - no kes? Ja ma ei arvanudki ära enne, kui niit rullis lõppema hakkas. 

Tegevuspaik on ausalt välja joonistatud. Juba üksi linna nimi - Omavere - nii oma ja nii verine! Ja olustik - hetkel ei meenu viiteid aastaajale, võimalik, et panen mööda, kuid kangastub umbes november - hämarus ja sudu, tänavavalgustuslambid ja vähevärviline mets. Natuke külm ja natuke kõhe.

Tegelaste galerii selle eest on värvikas. Igaüks on eriline oma erilise elukäiguga. Võib-olla kohati natuke lihtsustatud, kuid siiski usutavad. Midagi ei teki eikusagilt ega juhtu niisama. Põhjuslikud seosed (psühholoogilised, eluolulised) on hästi paigas ja nii tekitav silme ette elusad inimesed. Ja sellised, omad, tuttavad, me kõik oleme neid näinud. Jaan Martinson ütles suurepäraselt:

Just see eestimaisus, meie inimesed – joodikud, kalevipojad- ja tütred, kunagistest nohikutest IT-miljonärid, korruptiivsed vallajuhid, lapsi vihkavad koolijuhid, kõrgklassidaamid, tavalised töörügajad, lahked vanaemad, maasoolne maarahvas, autistlikud lapsed, neid kantseldavad emad, pühapäevaisad...
(LINK Päevalehe artiklile)

Eraldi tooks välja ühe raamatu peategelase, piirkonnavanem Paul Venderi sõnad:
Milline emade galerii...
Tõesti, emasid on raamatus palju ja nad on väga erinevad. Emadus, emaks olemise teema  jookseb jämeda punase niidina läbi kogu raamatu. Kui muidu liigitan raamatu kahtlusteta igati kvaliteetse meelelahutuse riiulisse, siis see teema on tõsine ja mõtlemapanev. Kõige rasvasem pluss seekordses plusside pikas reas.

Aitäh, "Helios" pakutud elamuse eest!