laupäev, 14. juuli 2018

Mõranenud tassidest

Blogis tahaks, aga ei jõua, suvi on - aurutan kirsimahla ja ujutan last. Öösiti kuulan ritsikaid. Mh tahaks arvuteid- telefone vahetada, aga kõik on täis tekste ja fotosid, mida ei raatsi kaotada, püüan korrastada, on hullult aega nõudev. Nii et, võimalik, et postitan siia veel mõnda aega tekste sahtlist. Näis. 
:)
---------
(Arhiivist)
Öösel mõtlesin lapsepõlvest - minuga oli juba siis kõik selge: ajal, mil noored hinged muutuvad võimeliseks vaimustuma ideedest, hakkab paistma, mis neist tulevikus saab. Kellele kosmos, kellele arheoloogia, kellele sõda - ja kogu eelseisva elu igavus ja nõrkus määratakse sellega, mida nimelt peetakse peoks ja tugevuseks.
Mina põlesin siis mõeldes maailma struktuurist, kujutades ette, et see on umbes nagu Odojevski tubakatoos. St, kogu olemasolev reaalsus on mehhanism, mida saab hinnata, jälgida ja kirjeldada, st, on võimalik tuvastada selle väikseimate osakeste mõju üksteisele, ennustada edasine liikumine ja mis peamine, mõjutada neid. Sikutada nöörikest siit, et kelluke heliseks seal. St, ma unistasin, ei rohkem ega vähem - maailma valitsemisest. Või no, vähemalt, selle mõistmisest.
Sellest ajast peale omavad kõikvõimalikud süsteemid minu üle hämmastavat emotsionaalset mõju: tasub mul vaid kahtlustada, et ma olen leidnud seaduspärasuse, kui ma hakkan uskuma väljamõeldud skeemi. Sellises seisundis on mugav nt kirjutada, kuid säilitada mõistlikkust on juba raskem (ja võimatu on teha tööd).
Ma seda seepärast, et ma avatasin hiljuti uue konstruktsiooni. Ja jäin kohe uskuma. Sel korral ei olnud see maailmakorralduse kohta, oli kõigest suhetest. Ma nägin, kuidas ma tavaliselt kaotan inimesi.
Enne toimus see ootamatult. Ilma ühegi hoiatava märgita hakkab suhtlemise tihedus langema, misjärel ma avastan, et semu, sõbra, armukese või partneri asemel, hea, kui on jäänud mitte-sõber, halvemal juhul vaenlane. Ja/või, mis veel naljakam, ilmnes, et ka mina olen talle kaugeltki mitte sõber, oman merekonteineri täit pretensioone, mida on palju lihtsam merre heita, kui maha laadida. Ma ei kasuta siin sõna "reetmine", kuid ma tajun ses mingit saatuse poolt toime pandud sigadust, justkui minu šokolaadikarbis oleks keegi salaja šokolaadist südamed konnade vastu vahetanud. Ma ütlesin "kurat" ja muretsesin, või mõne teise sõna ja sülitasin tuulde.
Hiljuti juhtus mul jälle rida selliseid kaotusi ja korraga ma mõistsin, kuidas see juhtub. Ma nägin igas loos punkti, kui ma oleksin saanud situatsiooni muuta. Ühel juhul - tagantjärele, teistel juhtudel jooksvalt, protsessis. Tekkis mitte et konflikt, pigem selline ebameeldiv/ -mugav tunne, nagu märg villane kampsun vastu ihu ja ma teadsin täpselt, et on aeg teha mõned ettevaatlikud liigutused, et pinge kaoks. Puudutus, kiri, täiesti konkreetsed sõnad, mis on vaja välja öelda - ja kõik saab korda.
Ja saad sa aru - ma ei teinud kordagi.
Selgus, et teadmisest, kuidas olukorda muuta, üksi ei piisa, olulisem on mõista tegevusetuse põhjust.
Neil võtmemomentidel ma tundsin tuska ja igavust, mis koosnesid mitmest komponendist: jälle ei suudetud mind, mustakest, armastada mustakesena; tassil on mõra sees ja isegi kui ma selle kokku liimin, jääb tassi kõla alati meenutama, et ta pole veatu; ei taha säilitada suhet, mis muutus keeruliseks; joosta tema järele - noh. Vahel lisandus veel kergendus, sest "ega väga ei tahtnudki".
Kuid asi on selles, et harjumusel mitte kasutada mõranenud nõusid ja harjumusel vahetada autot iga kord, kui tuhatoos saab täis, on mõningane vahe. Ma ütleks, et isegi väga suur vahe, milles on lihtne parkida isegi juhul, kui juhite tanki.
Seepärast mõtlesin enda jaoks välja "ühe korra reeglid", koostasin nimekirja asjadest, mida võtmemomentidel peab ühe korra tegema:
inimene, kes helistas kord nädalas, ei ole kaks kuud helistanud - helista ise;
inimene, kes kirjutas iga päev, ei on kaks nädalat kirjutanud - kirjuta ise;
inimene läheb endast välja selgelt pisiasjade pärast - ära ütle, et pisiasjad, lohuta. Kui seejuure on totakaid pretensioone, õigusta end;
keset kõike ilusat juhtus halb seks - räägi sellest ("halb" ei ole mitte see, et väsinud ja ei jaksand õieti, vaid see, kui hakkab vastik ja raske. Ei ole vaja kannatada ja loota, et see on juhuslik);
inimene korraldas seletamatu, kuid solvava sigaduse - küsi, miks; 
keegi astus saba peale, palu sedamaid saba pealt ära tulla;
ei taha inimest kaotada, ütle "ma ei taha sind kaotada".
Ühest korrast on küll, kui ei aita, võib tassi rahuliku südamega prügikasti visata...
(aprill 2013)

teisipäev, 10. juuli 2018

Rosie Walsh "Ilma ainsagi sõnata"

On mitmeid erinevaid viise, kuidas käituda suhtes olles vastikult. Ära kadumine ebaselgetel asjaoludel kuulub kindlasti minu poolt enam vihatud top kolme. Aga just see juhtus raamatu peategelase Sarahiga. St, kõigepealt juhtus tal armastus. Ka kuidagi, tühjalt kohalt hetkega. Ja mitte mõni selline, vaid imeline, muinasjutuline, kirjeldamatu. St, kujutage nüüd ette, et elate pikka aega suhtes inimesega, kellest te olete ammu välja või üle kasvanud. Elate, sest harjunud, sest mugav on. Ja siis juba enam ei ela ka, aga ega väga suurt vahet ka just kui ei ole. Ja äkki juhtub armastus. Te lihtsalt jalutate ja näete meest. Lambaga näiteks, jutustamas. Mehed ja loomad, eks, kes suudakski vastu panna. Sarah igatahes mitte ja armastus juhtus... kõikehõlmav, uskumatu, mõistustviiv. Ja kõik on lihtsalt võrratu ja musi-musi-tšau-pakaa, nädala pärast näeme, kallis. Ja vahepeal, loomulikult, helistame ja kirjutame - joonistame.
Ja siis ei juhtu midagi.
Vaikus telefonis, mees kaob nagu vits vette või tina tuhka.
Ja edasi läheb huvitavaks. Sõna otseses mõttes, raamat koosneb kolmest osast ja esimene osa neist on kindlasti kõige nõrgem. Natuke liiga aeglane ja nagu hiljem taipasin, ka natukene segane - mõnes kohas ma ei saanud aru, kes kellega räägib. Samas on võimalik, et see on taotuslik. Teine osa on hoopis intrigeerivam. Järk järgult rullub lahti lugu Sarahi minevikust ja mingi hetk tekkis minul konkreetselt nii suur „MISSASJA??“ -hetk, et panin raamatu kinni ja mõtlesin, et kas pean otsast peale alustama. Mulle ju koguaeg tundus, et ma juba tean, mis edasi saab, kuid süžeepööre oli nii ootamatu ja üllatav, et oli raske uskuda, et ma oma eeldustega nii kõvasti mööda panin. Hiljem mde, juhtus seda veel mitu korda. Rubiku kuubikut olete lahendanud? Et nagu keerad ja keerad ja mingi hetk hakkad ette nägema, saad aru, et nüüd see sinna ja siis see siia ja saabki valmis ja teed ära eelviimase pööramiseni ja avastad siis, et oot - aga mida see kollane siin siniste seas, seda ju ei saa kuidagi. Selgub, et selliselt lahendust ei saabu, peate poole pealt uuesti teisi teid pidi alustama. See raamat on täpselt selline.
Loo edenedes tempo tõusis ja minu uudishimu sellega koos. Ja mida edasi, seda rohkem, nii tempot kui üllatusi. Raamatu kolmas osa on absoluutselt pöörane ja seda sõna kõige paremas mõttes. Käsi südamel, mul ei meenu ühtegi teist korda, mil olen raamatu viimased leheküljed enne lõppu ära lugenud aga sel korral küll (EI MAKSA!!). Lõpetasin öösel kell neli, istusin voodis ja mõtlesin, et oli see vast elamus!
Väga nutikalt üles ehitatud lugu. Suure tunde ja tarkusega kirja pandud. Palju tõeliselt olulisi, hinge kriipivaid teemasid. Psühholoogia seisukohalt väga tõepärased ja huvitavad karakterid, sh kõrvaltegelased (Eddiesse ma konkreetselt armusin - umbes selline ongi minu unistuste mees!). Ma tean, kuidas ma praegu kõlan. Ja mul on meeles, et päev enne lugemist kurtsin tuttavale, et ma kohe ei tea - nii roosa, NII roosa (ja roosa ei ole minu värv). Aga mulle meeldis. Mulle tõesti meeldis väga.


See raamat on kaugelt enam, kui lihtsalt naistekas, kvaliteetne meelelahutus, soovitan. Aitäh kirjastus HELIOS üllatuse eest! Lubasite, et puhas lugemise rõõm ja täpselt seda oligi, nautisin väga!

reede, 6. juuli 2018

Vestlusi


wtf vms... '
Käisin õhtul sõbra pool teed joomas.
-          Mõne inimese jaoks on orgasm võrdne statistiliselt keskmise eestlase kahe statistiliselt keskmise Egiptuses veedetud päevaga.  Nii vähe! Nii vähetähtis on seks mõne inimese jaoks! – ütles sõber ootamatult.
Ma üllatusin, muidugi, tema aga küsib kohe: - Aga sina? Aga sulle?
-          Ma ei tea,  kuidas ma saan võrrelda oma orgasmi statistiliselt keskmise eestlase üleelamistega Egiptuses?  Ma nt ei armasta Egiptust. Iga kell eelistan kaks tundi head seksi kahele Egiptuses veedetud päevale.  Samas, juhtub ju ka sellist seksi, et parem juba kaks päeva Egiptuses veeta…
-          Just! – rõõmustab sõber, - Just! Sa saad aru, et seks on oluline!
-          No kuidas võtta, - mõtlen mina edasi, - sõltub ikkagi, reisist.  Võtame nt jooksmise. Mõnikord, kui keha kuulab mu sõna ja joosta on nii hea ja kerge, on see parem nii mõnestki seksist.
Siinkohal pöörab sõber mulle selja ja hakkab nõusid nõudepesumasinasse laduma ja üldse paistab, et talle meenus, et tal on hetkel tegemist.
Taipan, üritan kiirelt siluda:
-          Seda juhtub küll harva…
Ei midagi, ma tõusen püsti:
-          Hea küll, hilja on juba, ma hakkan minema
-          Oota. Istu. Mis mõttes joosta on mõnus _mõnikord_? Kui tihti sa jooksmas käid? Kui pikalt? Mis sul jalas on? Mida ja kui palju aega enne sööd? … - ja nii pikalt edasi, ma pole kaua aega nii põhjaliku spordialast nõustamist saanud. Tunnen end kohe targemana. 

neljapäev, 28. juuni 2018

Pealkirjata

(ausõna, varsti ma saan neti tagasi ja kirjutan pärnaõitest ja moosi keetmiseks. Seni, ma leidsin Google'ist mingi oma ammu unustatud kausta, lugesin, nii nunnu on. Ja tol korral polnud ka netti:))

(arhiivist)

poolvaba päev, vihmane sügisõhtu, lappan vanu fotosid... sõrmede vahel, silme ees, peas.

sild üle Moskva jõe vaatega kirikule. suvi on lõppenud, tuul puhub juuksed silma. ma seisan ja mõtlen, et täpselt kaks aastat tagasi seisin täpselt samas kohas ja juba siis oli selge, et kõik praegu juhtuv oli vaid aja küsimus. keegi oli nähtamatu tindiga kõik selle juba ammu meie jaoks valmis kirjutanud ja tõstnud mustandi märkega "nende, mis nende nimi oligi, sõprade, jaoks" laua sahtlisse. ja et tahad või mitte, ükskord jõuab kätte aeg, mil mängime stsenaariumi poolt pakutud rolle. esimest korda elus on mul tunne, et mõnda aega tagasi olen siin juba seisnud ning siis teinud samu valele poole.
tee linnast välja, blondid hääletajad.
siis istun köögi laual, päike paistab selga, me joome veini pika jalaga klaasist. sa tõstad mu elutuppa diivanile ja paned käima multika, ma uinun jõudmata vaadata lõpuni. kummised kardinad, usteta aegruum, vaikus ja rahu ja Pariisi metroo pileti kujuga käterätt.
"Kui me nüüd kohe ei peatu, ei lenda sa täna kuhugi", ma mõistan esimest korda elus, et mul on lennukist ükskõik, ükskõik tervest mõistusest, peaasi, et ei peaks peatuma. "Ma ootasin kaua, ma võin veel". sõidame Domodedovasse, suudleme kiirelt ja ma mõtlen lennukis, et kõik on nii ebaloogiline. nagu klassikalises seriaalis. kõige põnevama koha peal.

*
kohvi ja seenetäidisega pannkoogid voodis, suvine, palav, õhu- ja muidu tühi Piiter, inimesed ja tänavad - veidi paokil uks võõrasse ilma. maailma, millises mina, ja ma tean seda täpselt, olen juhuslik ja ajutine külaline.  me suudleme tanklas, kohvikus, kaubamajas. esimest korda elus kallistatakse mind unes ja ma tean täpselt, et see kõik on episoodid, pärlid, piisad. killud, milliseid ma kunagi vihmasel sügisööl vaatan. vaatan pikalt ja "proovin selga". ei suuda öelda "Ei" kiusatusele.

- Mahuvad?
- Mhm. 

*

"Vabandage, meil on tehnilised rikked. Ühendus Amsterdamiga on katkenud! Te võite sõita tagasi Saksamaale või kasutada rongi".  Utrecht, päike, õunapirukas vahukoore ja šokolaadiga, meil on kuus tundi vaba aega. ma ütle elus esimest korda sõnad "Ma tahan sind" - tunnen end kuus tundi hiljem, istudes üksi ja hullult väsinuna hotellitoa aknalaual vaatega keskväljakule, võrksukkade ja leopardi-mustrilist miniseelikut kandva tüdrukuna.  ja purgiõlu samas, enne und. heidan veel meie järgi lõhnavasse voodisse. ärgates selgub, et mu keha on täis eilsest jäänud märke ja viimseni kõik lihased valutavad. naeratan päevi totakalt.

*

vaher. surnute linn. vahetuvad hotellid ja pildid hotellitubade akende taga. esimest korda elus seksin järjest mitmel järjestikusel päeval, vaatamata tugevale külmetusele. telefonid on väljas, postkasti sisu ei huvita. maailm lakkab olemast, mul on hea ja ma mõtlen, et nii võin olla lõputult: päevad läbi voodis, rääkida ja kallistada ja armtseda perioodiliselt. esimest korda elus sulan puudutustest nagu koorejäätis kuumal asfaldil, ei saa enam aru, kust sa täpselt puudutad, annan lihtsalt järgi, iga rakuga ja palun, et see ei lõppeks kunagi. kunagi sa voolad padjale ja naeratad. naratad. naeratad, naeratad. naerad.

*
Frankfurt. helesinine taevas, päike, hommik - õhk lõhnab kaneelivahvlite, kohvi ja õnne järele. me magame koguaeg sisse ja jääme kuhugi hiljaks, räägime voodis lugusid, naerame, magame, ärkame, naerame ja meil on kõik lihtne ja selge. me sõidame trammiga keskusesse ja kallistame teineteist säilitamaks tasakaalu, kui tramm vingerdab käänulistel tänavatel. me käime jalutamas, istume jõe kallastel ja räägime tihti "Küll oleks lahe, kui..."

*

hilissügis, külm. tühi Müncheni lennujaam. viimased tunnid. "Ma ei tea, millal me jälle trehvame" - ma veel ei tea, mida see täpselt tähendab. järgmist korda ei tulnud ja ei tule kunagi. esimest korda elus tuli mul leppida sellega, et vahest tuleb panna punkt isegi siis, kui kõik on "lihtne ja selge" ja tundub, et nii võiks olla lõputult. kõik on kunagi esimest korda.

ps. kõik biograafilised andmed on juhuslikud, kõik tegelased on välja mõeldis. ja kui oleksidki reaalsed, siis loos kirjeldatud teine pool, olles mu teksti läbi lugenud, ütleks umbes nii: - Lõpuks sain aru, milles seisneb erinevus minu ja sinu  situatsiooni tõlgendustel - sinu jaoks oli see sündmus, minu jaoks aga. oli üks n-st.


a muidu on ilus... Laps nohiseb kõrval toas...
netti pole, väga veider...
08.10.12 kell 00.28

kolmapäev, 27. juuni 2018

Kortsudest, nendest, mis rangelt miimilised

(arhiivist)
(keedan moosi)
Kahe kulmu vahel olev korts on mul ammu, jäi mälestuseks esimesest armastusest. Kui suhe ootamatult kiiresti lõppes,  nutsin umbes kaks kuud jutti. Kui pisarad ükskord otsa said, vaatasin peeglisse ja avastasin sealt täiesti tundmatu inimese, kolmnurksete kulmude ja kortsuga nende vahel. Inimesega harjusin ruttu, millalgi said kulmud ka korda, kuid korts on alles siiani. Sest ajast peale ma lohutan end, et see on sellest, et ma mõtlen palju armastusest.

Üleeile avastasin oma sünniaasta. Tavaliselt ma oma passi ei süvene, pole teab mis kena foto ja... Kuid üleeile ma käisin külas, Venemaal. Selleks, et mind lapse ja autoga Venemaale sisse lastaks, tuli mul täita 5 (VIIS) deklaratsiooni tolli ja migratsiooniameti tarvis, lisaks kontrollis piirivalve meie passe kaua. Ma nende peale ei mossita - üks pilk minu lapsele ja isegi kolmedele õppinud piirivalvur saab aru, et terrorirünnaku oht on vähemalt suur. Näiteks, kuni ma kõiki neid pabereid täitsin, kaaperdas laps teenistuskoera - meelitas pooliku banaaniga ja sidus jalgratta hoidiku küljest lahti. Mina mde, sain selgeks täiesti uue venekeelse roppuse hetkel, kui jahedast õue saabunud küpsisepuruse suuga koerajuht avastas, et koera pole.
St, ma _märkasin_ oma sünniaastat ja sain kohe aru, et sellise numbri juures põhjendus "mõtlen palju" enam läbi ei lähe. Kindlasti leidub mõni kuri inimene, kes nähes minu traagilist ja absoluutselt miimilist kortsu, ütleb varsti, et ma olen lihtsalt vana. Pääsenuna piiripunktist suundusin esimese asjana kosmeetika poodi.
Teate, on valus ja hirmutav osta kortsudevastast kreemi mitte emale või mõnele "sõbrannale" naistepäeva kingituseks - armastusega (ha!), vaid endale. Selgus, et alandus ja häbi võivad olla erinevas suurusjärgus. Ja nimelt, kreemid on erinevad: neile, kes üle selle ja tolle - mõttes, mõnede kreemide reklaamidel on juba Catherine Deneuve, mõnede teiste alles Nicole Kidman. Kõnnin riiulite vahel, vaatan ringi. Neile, kes üle neljakümne viie - no ma ei tea, kas nii kaua üldse elatakse. Üle kolmekümne viie - jah, võimalik,et elatakse, aga kindlalt mitte kõik. Üle kolmekümne...  Et kõigepealt kreem üle-kolmekümnestele, siis pruunid puuvillased sukad, siis praekartul õhtusöögiks, mohäärist müts ja ruuduline turukott?! Nii võib ju tänava ääres kootud sokkidega kaubeldes lõpetada.
Minu juurde keksib verinoor konsultant sinise miniseelikuga - nunnu diktsioonihäire ja isegi läbi Max Factori puudri kihi kumava kauni loomuliku õhetusega palgeil. Tervitab ja seletab: "Vaadake, siin on kollageeniga, täidab suurepäraselt kõik kortsud!" Clarinsi purgile on kirjutatud "parandab naha ebatäiuslikkused". Taevas, milleks selline otsekohesus? Vabandan ja kõnnin edasi, mõtlen pingsalt kuidas parandada nägu kaotamata seejuures viimaseidki eneseväärikuse kübemeid. Korraga näen - teine konsultant, tädike, üle viiekümne, astun juurde, seletan, näitan sõrmega kolmandat silma.
- Vaadake, - ütleb tädi, - jõhvika ja murakaga, miimiliste... eee... iseärasuste vastu.
- Kui vanadele?
- No, Kol... - (vaatan pahaks panevalt), - kakskümmend viis - kakskümmend seitse. Kollageeniga on teile vara, see on ju puhas keemia.
Kaugele näha, oma ala spetsialist!
Mina, absoluutselt õnnelik, maksan rõõmsalt kinni kõik seitse väga vajalikku asja, mille laps endale valis ja lahkun poest karbikesega, millel ei ole ühtegi häbiväärset sõna, maksimum "aeglustab vananemise protsessi". Sellega ma suudan elada, puhas tõde ikkagi, kõik vananevad. Ainult, et olgu siis aeglaselt, eks.
Nüüd on minu kosmeetikalaual veel üks mõttetu heinaleotis ja päästetud enesehinnang. Jääb üle vaid unistada, et selle purgikese lõpus tulevad tulnukad, varastavad mu ära, panevad magama ja süstivad kortsukese botoksit täis. Et ma ärkaks hommikul õndsas teadmatuses ja sileda otsaesisega. Kahju, et siin rõdu ei ole, muidu käiks õhtuti taevast vaatamas ja valget kosmoselaeva ootamaks. Rõduta on šansse vähem, kuid lootus sureb viimasena!
:)

reede, 22. juuni 2018

Seostest

Swedish explorer Eva Dickson. She was a rally driver, aviator and travel writer, and she became the first woman to drive across the Sahara after she was dared to do it. She died in a car accident in Baghdad, Iraq, in 1938.
Öösiti, pimedas liigub aeg teisiti ja mõtted selles samuti, tekivad ulmelised ideed, hämmastavad soovid ja kirjeldamatud seoses. Nt eile jäin mõtlema, esmapilgul ehk ei ütlekski, kuid  usk ja autod on täiesti lahutamatud.

Üks minu endine kolleeg, olles saanud kätte trükisooja juhiloa, istus autosse ja sõitis väravast välja. Konkreetselt sõitiski väravast välja tänavani, siis pani tagumise käigu sisse ja sõitis hoovi tagasi. Järgmisel päeval väljus kolleeg majast suure ikooniga, keeras sellele käteräti ümber, pani pagasnikusse ja sõitis sellega järgmised viis aastat.

Mina sain juhiload vanuses 19. Võiks ju arvata, et kes kurat, usub jumalat 19. aastaselt. Mina palvetasin nii, et kuklakarvad higised. Olles sõitnud trepi eest prügikonteinerini, tegin ristimärgi ja pühkisin higi. Ma ütlesin: "Jumal, kui sa oled olemas... (ja edasi puhas improvisatsioon, emotsionaalselt, palavalt)". Mul oleks justkui satelliitantenn pea külge kasvanud: operatiivside punkt taevaga. Ma pole ei varem ega hiljem suhelnud taevastega nii, kui esimesel poolaastal peale juhtimisõiguse saamist. Ma isegi mõtlesin siis, et ateist ja autojuht ei olegi võimalik üheaegselt olla. Juba ühest pilgust kolmerealisele teele võib mõnesse usku pöörduda, kuuerealise puhul mitmesse üheaegselt.

Inimene, kes mind sõitma õpetas, ütles mulle autosse istudes nii: "Sa ära muretse, peaasi - lase kõik idikad läbi. Seda, mida teha siis, kui ma ise peamine idikas olen, ta ei öelnud. Armastas. Sõidu ajal karjus "PIDUR!" ja siis silitas peas. Palju kordi nii ühte kui teist.
Mäletan ühte kord, kui sõitsin üle suure silla ja korraga mõtlen, et aga kui nüüd pidurid kaovad? Mida teha, MIND POLE ÕPETATUD?! Miks ma ei googeldanud? Peab vist kuhugi vastu sõitma, kokkupõrke tekkitama. Mille vastu ma siin sillal sõidaksin? Miks ma ei googeldanud, mida teha, kui ma sõidan sillalt vette? Koju jõudes lugesin kaks tundi. Piduritest, veest ja sellest, kuidas juhtida autot suures linnas, kui sa oled idioot. Kirjutasin välja terve rea kasulikke nõuandeid. Üks hea artikkel lõppes sõnadega: "Ja Issand olgu Teiega!"

Teine hea artikkes ütles, et ei maksa häbeneda, kui te olete idioot. Ja mitte, et ma häbenenud olekski. Mul oli auto küljes mingi hoiatusmärk lausa. Kahju ainult, et üks, tol ajal oleks pidanud terve auto nendega üle kleepima. Ja katusele paigaldama lipu, pildiga toru pluss paar kõrge kontsaga kingi. Püüdsin end siis tihti mõttelt, et tahaks akna alla lasta ja liiklusesse karjuda: "Inimesed! Mul on nii hirmus! Ma olen toru, kingades kõrgetel kontsadel! Kas te ikka näete? Olge tähelepanelikud!" Häda ei anna häbeneda. Ruuporit oleks katusele vaja olnud. Et oleks mugav vabandust paluda. Tee on selles mõttes imelik, et kui eksid - antakse andeks. Sõidad reeglite järgi - saad tingimata sõimata.

Ma muide ootasin seda pikalt. Kõik tüdrukud rääkisid, et kõige rohkem soolist ahistamist toimub liikluses. Ma olin juba tükk aega autot juhtinud ja hakkasin juba muretsema, kui ühel hommikul kesklinnas ristmikul keegi röökis ei mäleta miks: "Türa!...(ja edasi serbohorvaatia keeles paljude hüüumärkidega)". Jumal, mul sai kohe nii hea, aitäh, oli nagu ristimine ja rebasepidu - ma lõpuks kuulun klubisse!
*
Morgile ja teistele kaasa elades, lugeda naeratades.
:)

kolmapäev, 20. juuni 2018

Joomisest

"Ni putas, ni santassólo mujeres" (Not sluts nor saints—just women).
Tuul. Ma ei armasta tuult - maailm sahiseb ja kohiseb, väreleb või lausa liigub vahet pidamata ja see on hullult väsitav. Kui ma armastaks tuult, elaksin mõne suure vee ääres. Aga ma ei armasta. Väga tahaks teada, kas sel aastal ongi kevad ja kevad-suvi tavalisest tuulisemad olnud või mulle tundub.

Lugesin üle mõne aja blogisid. Ritsiku postitust ja kommentaare alkoholi tarbimisest.Päris huvitav, enamus joovad hoopis teisiti kui mina.  Ma ei joo lahjat alkoholi, va väga harva klaas veini toidu kõrvale või mõnda päriselt head šampanjat mõnel erilist tähistamist vajaval juhul. Aga ei mingit õlu või siidrit või "klaasike veini peale tööd". Ei joo, sest ei meeldi, see teeb mu uimaseks ja rumalaks ja paneb pea valutama. Ei meeldi "suriseda". Kuuma ilmaga ja iga muu ilmaga - vett. Päeval kohvi, õhtul teed. Toidu kõrvale vett, piima ma ka ei joo (küll aga tarbin muu toidu sees - pudrud, pannkoogid, jne).

Kui ma tahan juua, siis ma joon kanget alkoholi. Harva - viimati mõni päev tagasi, enne seda pool aastat tagasi (väga kindel ei ole, äkki on midagi vahele ka jäänud), keskmiselt, no ei tea - korra paaris kuus äkki. Tuju tõstmiseks ei joo, rõõmustamiseks ka jooma ei pea. Ma kuidagi siis, kui lärm peas väga suureks läheb. Nt mingi pingelise tööperioodi lõpus. Või niisama, kui mõtted pähe enam ära ei mahu. Või veri soontesse. Siis kanget ja palju ja juhtub mingi täielik aju restart. Järgmine päev on teadvuses täpselt kaks mõtet: kõigepealt "Vett!" ja siis "Peab kassile ka sussid ostma!" ja kui see päev läbi saabki, on kõik kuidagi selgem, aju mahub mõtlema ja veri pääseb voolama.

Üksi vist väga ei oska. Seltskonda valin. Et kui juba, siis nii, et saaks piduriteta ja samas, et ülehomme ei oleks vaja linnast välja ka kolida. 

Mõnipäev tagasi juhtus kuidagi Peipsil õõtsudes, planeerimata. Lugesin mõned päevad enne terve rea tekste, millest tahtsin rääkida. Lihtne soov, võiks arvata. Aga kui korraks järele mõelda, siis mitme inimese ees oma tutvusringkonnast sa pihtida suudad? Hinge tuulutada? Mitme ees sa seda teha tahaksid? Mitu neist on sellised, kes seda viga saamata kanda suudaksid? Kuulaks, püüdmata sind parandada? Koduais kõrguv elektripost ei ole hea, ideaalis võiks see tegelane veel ka aru saada, millest üldse... Jne, pikalt.

Ma helistasin ühele, selgus, et ta pidi umbes kohe järvele (khm, mediteerima) minema ja kõik kuidagi klappis suurepäraselt. Ma järgmisel päeval tööle küll ei jõudnud, aga polegi hullu, ma natuke saan sättida. Ja ega me tegelt ei rääkinudki, kuidagi - ei olnudki vaja, istusime selg vastu selga, vahtisime laineid ja jõime otse pudelist. Öösel oli väga trippy selili õõtsuval alusel taevast vahtida. Magama jäämist ei mäleta üldse.

Lihtsalt.

Ema peaks korraks külla tulema. Ja tomatid on toestada vaja. Süüa midagi. Hea on. Kui see tuul nüüd ka veel lõpeks. No ja vihma võiks tulla ja nii...
:)

Tegelt mul tuli praegu üks hiljutine Läti trip ka meelde, mu fb jälgijad on kursis.
Mde, avastasin praegu, et mul pole silti kirjega "mina" või "minust".