esmaspäev, 11. veebruar 2019

Sadeq Hedayat "Pime öökull"

Laenutasin raamatu Paavo Matsini Sirbis avaldatud arvustuse lugemise ja väikese netiringi järel, lugesin esmalt Üllar Petersoni ülevaatliku ja suurepärast järelsõna ja alles siis raamatut ennast. Vist õnneks, tühjalt kohalt poleks ehk jagunud tarkust tähele panna ja aru saada. Nii aga, olles varustunud mitme mehe karguga, lugesin, vaevaliselt, kuid huviga. Lugemise ajal oli koguaeg silme ees pilt sellest, kuidas autor topib kinni aknapraod ega võta telefoni. Sööb aeglaselt oma viimase omleti ja keerab gaasi(pliidi?) põhja. Ja veel ja see on oluline – asetab oma voodi kõrvale põrandale sada tuhar franki, mis tagavad talle normaalse matusetalitusi ilma, et lähedased end väga koormama peaks. Kõik see, arvestades „Pimedast öökullist“ peegelduvat eksistentsiaalse ekspressiivsuse taset, eriti arutlusi surma üle, tundub lõpmatuseni ehe.

Lugu räägib armastusest ja surmast ja "väikese inimese" kaitsetusest selles räpases ja rõõmutus maailmas. Inimestevahelistest kuristikest, põhjatutest ja väljakannatamatutest. Üksildusest. Raamatu peategelane on üksildane ja nõrk, endasse sulgunud ja oma sisehetlustega hõivatud mees. Sedavõrd hõivatud, et see paratamatult toob endaga kaasa teadvuse anomaaliaid. Järjekordses hämarolekus mõtleb mees endale naise (surm), kellesse armub ja kes hiljem sureb tema käte vahel. Oma teisiku, varju, abil, matab ta naise ning tema hägusesse meelde jäädvustub vaid armastatud naise pilk.

Üha süvenev sisepagulus, surve, suutmatus kohaneda räpase ja vaese maailmaga, linnaga, oma riietega isegi. Kord tundub loo kangelasele, et maailm on tema jaoks liiga suur, siis jälle, et see tõmbub üha koomale, muutub liiga väikeseks. Kehast higi imev päike, elutu maastik. Surma karva pilved rõhuvad kartmatult linna, nagu miski arusaamatu, hirm, üksildus, kohatus - sobimatus teistega, rõhuvad autorit, st raamatu lüürilist kangelast. Inimesed on sama vastuvõetamatud kui ümbritsev maailm - räpased, labased, häbematud ja ahnete silmade ning südamega. Peategelane tunneb, et on võrreldes kõigi ülejäänutega justkui võõras, teisest rassist. Ta katkestab kõik suhted ümbritsevatega ning jagab oma mõtteid üksnes oma varjuga. Kuid see polegi veel piir. Ajapikku hakkab ta esialgu kahtlustama ja siis juba arvama, et tema ja teiste vahelises kuristikus on süüdi tema ise. Püüab muutuda teiste sarnaseks, kuid ületab mingi piiri ja "teised" muutuvad osaks temast endast. Ta näeb endas kurjategijat ja klouni, vanurit ja lihunikku ja... Kuidagi (suht loogilist rada pidi ju tegelikult) jõuab mõtteni, et ehk surm aitab vabaneda maskidest ja muutuda tal tagasi endaks.
Lõpuks veendub kunstnik, et harmoonia tema - sellisena, nagu ta on - ja maailma vahel on võimatu. Vastumeelsus kõige ja kõigi vastu muutub sedavõrd suureks, et isegi surm ei tundu väljapääsuna. Ja nimelt ja oh õudust, mis siis küll saab, kui peale surma osakesed tema lagunevast kehast segunevad teiste, räpaste, nurjatute jms, inimeste omadega. Mõte kokkupuutest, segunemisest on väljakannatamatu. Kangelane unistab sellest, et peale surma tal oleksid pikad käed pikkade sõrmedega, et korjata pihku oma laguneva keha osad ja hoida neid käes, eemal teistest kehadest.Lahendus on siiski loogiline. Ja kergendust pakkuv. Kõigile, lugejale sh.

Kafkalik (jälle, onju) absurd ja hirm maailma ees, Po ja Gogoli vaimu implitsiidne kohalolu igal üksikult võetud leheküljel ja raamatu kohal ülenisti. Üldse mitte kerge lugemine, lugu on lühike kuid lõpmata rohkesõnaline ja mitmetähendsulik. Võluv ka, omamoodi, kuid ikkagi oli hea tunne raamat sõbrale tagasi viia :)


Teised:
Daniel Tamm (ERR)
Paavo Matsin (Sirp)

laupäev, 9. veebruar 2019

Hanya Yanagihara "Inimesed puude võras"


Eelmise sajandi keskpaik. Doktor Norton Perina suundub ekspeditsioonile Mikroneesiasse, kus ta avastab Ivu`Ivu saarel suguharu, mis on mingil seletamatul moel õppinud elama nii, et nende füüsiline keha säilitab nooruse mitusada aastat. Vaim, tõsi, ei jõua sammu pidada, kuid siiski, siiski. Teadlane sukeldub ülepeakaela tööse veendumaks ja tõestamaks, et ta on leidnud vastuse inimkonda kõige enam huvitavale küsimusele. Tema töö kõrvalnähuna juhtuvad pöördumatut ja seda negatiivses suunas, muutused ühe džunglisügavuses elava rahva saatusele. Formaalselt justkui olekski kõik, kuid raamat algab teisiti. Juba esimestel lehekülgedel saame teada, et palju aastaid hiljem saab Norton Perina süüdistuse tema poolt saarel lapsendatud ja Ameerika Ühendriikidesse toodud laste seksuaalses väärkohtlemises.

Ma ei viitsinud otsida, millise vastukaja sai teos ilmumise hetkel siin või seal pool sinist vett, kuid täna on see teema äärmiselt aktuaalne ja nii ma mõistatasin lehekülg lehekülje haaval, kas oli siis või ikkagi mitte. Raamatu lõpus on vastus olemas. Ainult, et ühtlasi sain lõpuks aru ka sellest, et ega see raamatu mõtte ja poeetika mõistmise seisukohalt nii väga oluline ei ole. Seda enam, et lugu põhineb Daniel Carleton Gajduseki, kes pälvis 1976. aasta Nobeli füsioloogia- ja meditsiiniauhinna, elulool, kes oma eluõhtul pedofiilias süüdi mõisteti. Juba eessõnas, mille süžee kohaselt on kirja pannud välja mõeldud teadlane Ronald Kubodera, sõnastatakse seisukoht, et geniaalse teadlase saavutused on kordi olulisemad, kui kuriteod, milles teda kahtlustatakse.

Mulle tundub, et lugu on hästi ameerikalik. Teadlase vastututusest oma tegevuse eest ja progressi mõjust tavaliste inimeste elule on kirjutatud varemgi, esimesena meenub loomulikult Vonnegut. Aga ka nt Sinclair Lewis, Jonathan Franzen või Don DeLillo. Ajalehe väljalõigete kasutamine meenutab Dos Passost, autori soov peituda korraga mitme tegelase maski taha - jälle Vonneguti. Ma pole Yanagihara "Väikest elu" lugenud, sirvinud ainult, kuid tean juba, et mõned siinses loos kasutatud toponüümid leiavad sealgi kasutust. Ehk on see katse luua midagi sarnast Faulkneri Yoknapatawpha osariigile? Ja siis see mõnes mõttes "maha jäänud" rahva hävitamise suurema ja selgelt "edumeelsema" rahva poolt, teema, mida kuulujuttude kohaselt USA õpikutest enam naljalt ei leia, kuid mis reflekteerivale intelligentsile ikka rahu ei anna. Kõigest sellest sünnib mulje, justkui "Inimesed puude võras" on mingi omapärane kirjaniku meisterlikuse harjutus. Sel juhul hindan sooritust kõrgelt. See on tugev ja ladusalt kirja pandud lugemine.

Olgu siinkohal öeldud, et kõik see traditsiooniline ameerikalikus ei tähenda kaugeltki seda, et loo peenemad varjundid siinsele rahvale ehk hoomamatuks osutuvad. On siinsetelgi rahvastel olnud kokkupuuteid nii kultuuri kui füüsilise genotsiidiga ja hullusid geeniusigi on juhtunud ka.

Huvitav on see, et vaatamata äärmiselt provokatiivsetele teemadele (mõtlen siin nii pedofiiliat, kui ka terve rahva kultuuri ja tavade hävitamist), ei mõjunud raamat mulle eemaletõukavalt, ei tekitanud vastikust. Jah, siin on kirjeldatud koledaid asju ja võimalik, et on inimesi, keda need šokeerivad, kuid mulle tundub, et… nii üldiselt - ei ole raamatu eesmärk tekitada suuri tundeid või emotsioone. Yanagihara harutab intriigikera keskendunult ja kiirustamata, püstitades nii lugeja ees igati õigeid ja arusaadavaid ülesandeid: jälgida süžeed tähelepanelikult ja esitada üldinimlike küsimusi. Südant see ei murdnud, käsi värisema ei pannud. Autori süsteemne soov torgata lugejat kõige valusamasse kohta olekski temast pigem kehvema pildi maalinud. Hanya Yanagihara ei ole sadist. On hoopis mõtlik ja töökas kirjutaja. Ja olgu nii. Ma plaanin tema teise raamatu ka varsti läbi lugeda.


Teised ilusad lugesid ka:
Sehkendamine
Sandra Sada Raamatut
Raamatumuljete kodu
Marca
Margus Haav

laupäev, 26. jaanuar 2019

Niisama



Vist juba öösel mõtlesin, et juhtub selliseid päevi, kui tundub, et Kõiksust saab sõrme otsas keerutada nagu korvpalli. Lihtsalt ärkad hommikul üles ja saad aru, et sa oled tšempion. Kõik sinu tahtmised, lähevad täide lihtsalt iseenesest. Kogu see nüri ja kohmakas maailmavärk elavneb ja poeb või nahast välja, et sulle meelt mööda olla. Kõik juhtub kergelt ja mänglevalt ja isegi kui tahta sel hetkel midagi arutut, veidrat või päris pöörast, juhtub seegi arusaamatul moel.


Ma mõtlesin! sellest, pikalt. Mu meelest on kogu trikk selles, kuidas soovida. Tavalises seisundis sa koguaeg tahad midagi paluvas või nõudvas toonis. Ja see toon vihab justkui sellele, et otsustaja ei ole sina. Seisundis  "veni ,vidi, vici" sa ei palu ega nõus. See on sünniõigusega sinu, sa lihtsalt täpsustad, et just praegu just seda. Nö suunad, Kõiksust, kergel käel.


Sigadus seisneb seejuures selles, et sellesse seisundisse saab ärgata, kuid mitte jõuda tahtlikult. Või vähemalt mina tahtlikult ei oska. Ja pärast justub pohmell, päevad, mil ei taha midagi, või kui, siis ainult lamada ja pimedas lakke vahtida.
Kõige rohkem huvita mind muidugi see, kas süsteemi on võimalik murda ja elada konstantselt tundega, et tšempion. Ma kavatsen sellele nüüd terve nädalavahetus mõelda ja harjutada* kõigi peal, kes lähedusse satuvad. Kohe peale lumelaudu müüvat poodi, mul õnnestus enda oma eile ribadeks sõita.




* - Kallis, too mulle palun klaver, ma jätsin vist oma konjakiklaasi selle peale...

reede, 25. jaanuar 2019

Suspiria, 2018

„Suspiria“ Itaalia-USA 2018, režissöör Luca Guadagnino, stsenarist David Kajganich, operaator Sayombhu Mukdeeprom, helilooja Thom Yorke.

*
Berliin, 1977. Psühiaater Josef Klemperer kohtub Patriciaga. Eaka doktori ja noore naise kohtumine toimub doktori kodus ja kaugelt mitte esimest korda. Neil on kaustikute viisi peene käekirjaga tehtuid märkmeid, lisaks Patricia kõhedust tekitavaid joonistusi ja skeeme, mille keskmes on alati madaam Blanc. Patricia kuuleb hääli.
- Nad võtsid mu silmad, - räägib ta. - Nüüd nad näevad mind.

Susie Bannion jätab hüvasti oma Ohaio amišide perekonnaga ja saabub Berliini, et ühineda kuulsa tantsukooli tantsijatega. Isegi madaam Blanc võtab vaevaks silmata uue tüdruku katseid. Susie läbib katsed edukalt ning kolib ühiselamusse.
- Mina võin peaosa tantsida, - ütleb ta. - Ma saan hakkama.

Peale trenne kogunevad õpilased ühiselamusse, jutustavad maast ja ilmast, punuvad oma tütarlapselike intriige või hoopis magavad nähes neile saadetud õudusunenägusid. Pedagoogid kogunevad sabatile. Õpetajate tuppa või mõnesse 1977 aastal Berliinis tegutsevasse restorani.
- Nad veel ei tea meie tõelist olemust, - ütlevad pedagoogid. - Kuid varsti saavad teada.

Hea tava näeb ette, et õudusfilmist rääkides peab rääkima atmosfäärist. Atmosfääre on siin kaks. Ja kogu film oli mul tunne, et neil kahel pole teineteisega suurt midagi pistmist, keegi on hullult vaeva näinud, et neid kokku põimida ja eks lõpuks vist põimib ka, kuid mulje jääb selgelt punnitatud.

Atmosfäär. Kõigepealt müstikaväline eht-sotsiaaldraamalik. Värvitu ja argine. Alguses ei saa aru, kummas Berliini osas tegevus käib. Selgub, et läänepoolses. Kui Josef ületab piiri, atmosfäär tiheneb, pähe tekivad pildid malevlastest, noortest naturalistidest ja läkaköha põdevst siilist. Pildi elulisust toetuvad tagaplaanil kõlavad poliitilised uudised. Terroristid on kaaperdanud lennuki, Stammheimi vangla müüride taga igavlevad Punaarmee Fraktsiooni (RAF) võitlejad.

Tantsustuudios valitseb hoopis teine atmosfäär: vaevu hallatav, igal hetkel punase-mustas värvigammas vallanduda võiv infernaalne kaos. Seejuures, filmi looja kummi ei venita, maskid langevad ruttu: ajal, mil Susie alles hakkab "tundma midagi enese sees", saab vaataja juba aru, et Olga Ivanova murtud keha on juhitud ja kontrollitud kurjuse tulemus, mitte nt soojendusharjutuste viltu läinud sooritus. Stuudio põrandate all toimub täpselt parajalt hämarusega kaetud košmaar, mädanemise ja Cronenberg – Carpenteri vääriliste kehaliste deformatsioonidega. Grimm on suurepärane ja ma ei mõtle siin isegi mitte keldris olevaid cronenberge vaid eeskätt dr Josef Klempereri. Eelinfot omamata poleks ma temas iial Tilda Swintonit ära tundnud.

Tilda Swinton tutvustust ei vaja. Dakota Johnson, mitte midagi ütleva mängu meister, kahvatu ja kiretu (mis on ka arusaadav, oleksin mina Ohio amiš, kahvatukis sedamaid), sobib siia filmi hästi.

Naturalismi on on palju. Siseelundid kukuvad välja veenvalt, luumurde on nii kinniseid kui lahtiseid. Ohvri kehasse surutakse konksud suure mõnuga ning lohistatakse siis põrandat pidi nagu inetut nukku jätte maha mustendavad vere jäljed. Kõhedavõitu, kuid mitte hirmus. Päriselt hirmus oli vaid kord, mingi rõõmsa, kannatamatu ja kehatu röögatuse ajal.

- See tants on nagu seks. Loomadega, - ütleb Susie. /me oleme nõus. Dakota kindlasti teab, kõigi peensusteni, tal on ju kolm korda 50 varjundit selja taga, lisaks kaks aastat balletikooli "Suspiria" jaoks. Tantsugrupi tantsud, mis trennides näivad metsikute ja kaootilistena, muutuvad publikule ette kandmisel lisaks metsikusele hüpnotiseerivateks. Tantsijad on kaunid nii verejugasid meenutavates lõngajuppidest kostüümides kui ka alasti põrgufiliaali rituaalses perfoomansis.

Thom Yorke kirjutatud helitaust on väga hea. Üldse mitte pealetükkiv, kuid piisav, et seda märgata. Võimalik, et "Suspirium" ja "Unmade" on üldse parimaid asju, mida ta viimastel aastatel kirjutanud.  

Kui üldse nuriseda, siis õrnalt, kuid siiski, mulle tundub, et film püüab olla targem, kui päriselt on. Kahtlase võitu feminismi käsitlus pluss pattude andeks andmise teema, antud juhul vist tervele rahvale - viimase väljendamiseks on kasutatud küll minimaalselt kunstilisi vahendeid või süžeelisi (?) lahendusi.

Kunsti olemasolu filmis tõukab nimetama ka filmi ennast kunstik. Ma ei hakka vastu punnima. "Suspiria" on ilus. Kohati öökima ajavalt, kohati kummaliselt, mõnes kohas kõhedalt, väärastunult, peenelt, kuid ikkagi ilus. Kes on valmis pikaks sissejuhatuseks ja täielikuks sürriks ning lisaks on valmis leppima tõsiasjaga, et ka Dakota Johnson võib mängida hästi, tasub vaadata küll. Suurema elamuse saab  eelarvamusest tühja peaga visuaali nautida suutev inimene.

esmaspäev, 21. jaanuar 2019

Niisama, õhtu

Sudden Snow 2, Kazuyuki Ohtsu (1935)
Soe ja lumine talv. Veedame suure osa vabast ajal õues, lähemal või kaugemal, aga igatahes mäel, tuubitame ja lumelauatame. Sula ajal ehitasime aeda lumekindluse ja mitu lumememme.Ja rohkem just kui polegi. Hea on. Tiksume. Pikki mõtteid mõelda ei taha.

*
Laps küpsetas täna pannkooke. Kaks korda kõrvetas käe vastu panni äärt, mitte kõvasti, aga haiget sai ikka. Sõimas panni ja vaatamata sellele, et pakkusin, et ma teen ise edasi, jätkas küpsetamist, kuni taigen otsa sai. No, küsimus, kellesse, oleks retoorika, aga - no on ikka iseloom. Kui - siis üle laipade ja läbi seinte.

Eelmisel nädalal taples koolis (7. aastane, esimene klass). Või noh, kas just taples. Mängis klassivennaga kooli juures lumes. Pool meetrit pikemad lapsed tulid klassivenna käest nänni norima - nänni polnud, naersid, mõnitasid. Minu linnupojake vaatas mõnda aega pealt ja läks siis vahele: "Minu sõbraga nii ei räägita!" Seejärel lükkas üht suurt poissi rindu. Koljat kukkus ning lubas siis minu omale "Molli anda!.

Mina hiljem: "Laps, mis see tähendab "Molli anda!"?"
Laps: "See on nii, et suu veriseks ja hambad suust ja see on väga õudne, kui sul on juba jäävhambad!"

Minu oma ehmatas ja jooksis tagasi kooli otse koolidirektori kabineti (tubli!).
Direktor vaatas videosid, koljatid vabandasid ja andsid minu omale saiakese(?).
Ja mis siis ikka, onju. Ainult et... video pealt on selgelt näha, et ainuke, kes ründas teist last füüsiliselt, olgu, et sõbra kaitseks ja olgu, et endast 5. klassi pikemat ja poissi, oli minu tupsununnu. Noh.

reede, 18. jaanuar 2019

Kümme aastat tagasi

Internet on täis postitusi kümne aasta tagusest ajast. Fotosid ja tekste jms. Ma foto osas ei ole veel otsustanud, aga teksti, teksti palun väga. Avasin sahti aastaga 2009 ja lugesin tükk aega. Noh. Natuke lõbus ja natuke kurb. Ja kohutavalt tark, kohutavalt :D

kõlarist kostab Nessun Dorma juba ei tea mitmes korda… ma laulsin kaasa, mulle meeldib see lugu ja ma vist laulaks veel aga ma läksin vist oma kiiktooli uinunud külalisele pleedi otsima ja komistasin arvuti otsa… tegelikult on mul kodu köetud ja ma pean tunnistama, et olles end  püsti ajanud kabineti vaibat tuvastasin, et kaine ma kindlasti enam ei ole …

ma ei tea, miks ta tuli, me ei ole kunagi sõbrannad olnud… mõned ühised tuttavad ja peod … korraga ta seisis täna mu koduukse taga alkohlist läbi ligunenud silmadega… teate, nagu kokteilikirsid, ma tunnen, et mul on hetkel sarnased… ma lasin ta sisse ja  me jõime nii kaua… ta rääkis mulle paljust ja ma kuulasin, kuni jõudsin… tema, kes ta armastas ja ei abiellunud, otsis ja ei leidnud ja leidis siis ja see osutus valeks… ja… ma ei märganud, millal ta uinus, ma loodan, et enne, kui ma laulma hakkasin…

vaatan teda ja mõtlen oma tuttavatele, sõpradele ja sõbrannadele, mõtlesin meie joomisi ja hooramisi, lõputuid ja episoodilisi,  pealetükkivaid, nagu bussijaama kerjused… joomised ja hooramised, eraldi ja miksitult, üksindusest, väljakannatamatust väsimusest, lõpututest otsingutest… külmast ja inimnäljast, võimetusest ära tunda “oma” selle kõigis ilminguis, oh…

siin võrgus on täpselt sama: üksindust, sünnipärast ja hiljem omandatut, väljapääsmatut ja ikka veel millelegi lootvat… kõikjal on inimeste fotosid:  noored ja enam mitte nii väga, ilusad nagu päev, nagu öö, nagu tuli, nagu vesi…  nad kutsuvad, nad nutavad, naeravad enda ja oma üksinduse üle… vajutavad “värskenda”, joovad monitoriga kokku lüües ja lähevad siis jahedatesse vooditesse ning mässivad end maalitud linadesse… ei oota nad ei  printse ega direktoreid, ei atleete ega seks-masinaid, ei sponsoreid ega alandelone… tegelikult, tegelikult – nad tahavad kõigest elusat sooja inimest, kätt pea alla, naeratada hommikuti, õhtut oodata… kuidas see Beckettil oligi: kõik, mida ma tahtsin- viiskümmend aastat armastust kaks korda päevas, ons seda siis palju?!.. naistel ei ole seda ja meestel, nii imelik, kui see ka pole, ei ole ka, seda, mida nemad seal tahavadki ja nii ühed kui teised otsivad üksteist pidevalt ja kuid see kõik on keeruline ja kaua ja peaaegu, et igavik ja võimatu ja jõudu ei ole ja… ja vaadates ja teades! seda kõike, seda tunnet, kui luuüdi ähvardab üksindusest jäätuda, ma tahaks teada, miks see niimoodi on… nii keeruline…

üks hommik ma vaatasin telekast saadet loomade elust ja seal näidati üht kiimas ahvi, keda ükski emane ei tahtnud…  vat ahvide puhul ma saan kõigest aru kohe palju paremini…

tegelt mulle ahvid ei meeldi, loomaaias kõnnin neist ka alati mööda, sügavad perset ja on muidu matsid…

ma lähen parem magama… enne, kui kainekssaamine mind kätte saab…

Veebruar 2009

----------

ükskord ma unistasin, et lagi kukuks mulle peale… lagi, mis minu unistuse kohaselt oleks pidanud mulle peale kukkuma, oli imekõrge ornamentidega nurkades ja lühtritega keskel… lae kohal pesitses katus, kah kindlasti raske – mõttes, kui lagi tõesti oleks mulle peale kukkunud ja seejärel (imestusest, arvatavasti) ka katus, siis ei tuleks mul iial enam ühtegi probleemi lahendada… st, ma pikutasin voodis ja unustasin, et küll oleks hea, kui lagi kukuks mulle peale…
ei, mul ei olnud sugugi paha…
vastupidi, mul oli kirjeldamatult hea…
mul oli KÕIK…

/—/

mulle tundus, et konkreetne moment oli täieliku, maksimaalse ja kõikehõlmava õnne hetk… mul oli kõik, mida ma tahta oskasin...  mul oli (vähemal mulle tundus nii) armastus, eneseteostamise plaanid ja helge tulevik… midagi peale selle mul vaja ei olnud… midagi peale selle, mul siis ei olnudki (kui mitte arvestada tol hetkel hindamatu väärtusena näinud täiesti kohutavat iseloomu, mis tundub, et muutugi )… kui lagi mulle praegu peale kukuks, mõtlesin mina iseendale lakke naeratades, oleks see kõikehõlmav lõpp kõigele, mis minuga elus juhtunud on… mul on praegu nii hea, et enam parem olla ei saa – ja mitte selle pärast, et midagi head minuga enam ei juhtu, vaid lihtsalt seetõttu, et emotsionaalne skaala omab piire… kui ma tunnen praegu, et mu on piiritult hea ja midagi veel paremat ma lihtsalt ei ole võimeline tundma, st – mul on piir käes, siis … siis ma JUBA olen seal, milleks minna edasi, kuhu?… seda enam, et mitte ükski “edasi” (seda enam – armastus, looming ja tulevik) ei ole võimalik ootamatuste ja pettumusteta… seda enam, et kõike seda, mida ootad, ei ole sugugi vaja reaalsuses kogeda – piisab sellele piisavalt lähedal olemisest, nii lähedal, et sinu ja selle vahele ei mahuks kahtlus, et äkki lipsab käest… seda enam, et teadmine, et see kohe juhtub, on tihti magusam, kui juhtumus ise… ma ei mäleta, kas see kirja on saanud, aga ükskord me arutasime seda asja sõbraga istudes jõe kaldal päikesetõusu oodates – see viimane hetk enne seda, kui kera end horisondi tagant nähtavale veab – see on alati kõige ilus_magus_ärevam… seda enam, et… seda enam, et…

Märts 2009

Ja juuksed olid ka palju punasemad, jah.

neljapäev, 17. jaanuar 2019

Lendavatest kaladest


Flying-fish, Exocoetus Volitans, British Fishes by Artokoloro, 2017.

Mõnikord näib elu stop-kaadritena, mõnikord jälle vastupidi – rutaka lühifilmina.
Poisiklutt, punapäine nagu iiri setter, tormab läbi lumelörtsi otse tuviparve keskele.
Stop!
All on lomp, üleval taevas, lombi ja taeva vahele jäävad tuvid, hõljuvad õhus nagu veest välja hüpanud lendavad kalad. Õhk on paks nende sinistest tiibadest. Nendel olevustel, lompidest välja hüppama ja tagasi halli põhjatusse sukelduma looduil, pole grammigi ühist mõni hetk tagasi jalge ees vaarunud rasvaste lindudega.

Meeldib, kui linn võtab reaalsuse seljast nagu kommipaberi kommilt ja silub sirgeks tagasi. Iga kord tekivad uued mustrid.

Värviline jaapanlastest turismigrupp lörtsises linnas. Põimuvad kiriku juures kokku ja muunduvad selfipulkadest meresiiliks.
Seal samas lähedal, vana puidust trepi alt poeb välja väike tolmune kiisu, kribu ja unine nagu hommikune koolijüts. – Jookse, Kiisu, jookse, - mõtlen mina. - Muidu ründab meresiil! Ja pildistab sind sinu veel väljaarenemata kass-isiksuse kaotamiseni, muutumiseni unikaalsest kirbukotist linnamaastiku armsaks detailiks.
Oh, hilja, üks jaapanlane märkab kassi, eraldub siilist ja kükitab looma ette tulistamisvalmis iPhonega käes.
Kassike tardub - kõikjal on kurja kuulutavad lombid.
Ja siis.
Ja siis. Turist pistab telefoni taskusse, võtab kassipoja sülle ja viib hoovi sügavusse, kus on lombivaba hunnik maha saetud pärna oksi, kus on kuiv ja peidupaigad.
Ja mitte kordagi, mitte ühtegi klõpsu! Ei pildista.
Ka siis, kui kassike ronib mööda oksi ajades saba naljakalt püsti, ei pildista.
Ja isegi pärast – ei pildista.
Ei seda kohta, kus oli kass.
Ega ka seda, kus kassi ei olnud.
Üldse – kujutate ette? Mitte midagi ei pildista!
Ei puutugi telefoni, sõrmeotsagagi ei puutu.

Kui see pole ime, siis ma ei teagi, mis on.