Pühapäev, 25. august 2019

Kolin blogi wordpressi

Tuli meelde. Kunagi tudengina elasin üürikoteris. Korteri suurusest olen varem kirjutanud, kuid sellest, et seal uksed ega aknad hästi ei avanenud, veel ei ole. Niisiis - ei avanenud. Kutsusin töömehe.
Töömees tuli.
Vaatas.
Lubas umbes homme tulla koos tööriistadega.
Mulle ei sobinud - üldse, koolis umbes katastroof, tööl apokalüpsis, koju jäämine ei tule kõne allagi.
Andsin tagavaravõtme, ütlesin, et jõuan kuueks, varem ei saa kuidagi.
- Pole probleemi, - ütles töömees, - Kui saab varem valmis, siis ootan, joon kohvi ja sirvin mõnda raamatut. Kui tohib?
- ...eee.
Tulen siis homme töölt.
Töömees suitsetab rõdul.
Raamatuga.
Lion Feuchtwanger "Juudi sõda"
Töömees vaatab mind korraks ja ütleb, umbes:
- Kuradi värdjas!
Ma seisan ja imestan, vaikselt, sest ootamatu või nii...
Lõpuks töömees täpsustab:
- Herodes, ma mõtlesin, ma olen kuulnud, et t..pea oli, aga et kohe selline..!
**
Reedel ütlesin oma meeskolleegile, et kui ta tahab mu peale karjuda, siis tuleb ja teeb seda minu kabinetis, mitte ei käitu rahvarohkes kohas nagu emotsionaalselt üles köetud naine.  Praegu istusin aias ja mõtlesin, et see väljend ajab mind segadusse. Emotsionaalselt üles köetud mina tasandab häält ja aeglustab kõne tempot.  Minu tugevaks küljeks peetakse seda, et ma ei lähe närvi kriitilistes situatsioonides. Oh, ma ju muidugi lähen, oksendamiseni. Aga et alandana end karjumiseni või kiiresti seosetuks muutuva sõimlemiseni - iuuu ja nii lõpmata piinlik. Pikalt kestvas tülis ma lähen lukku. Ei mingeid seletusi ega õigustusi. Kui peab - olen lõpmata jännis ja pean end kohutavalt kõigepealt veenma, seejärel sundima. Ma olen ära mineja.
Seejuures, mulle meeldib vaielda - aga siis argumenteeritult, mitte emotsiooni pealt.
**
St, tegelikult tahtsin öelda, et kolisin blogi wordpressi. Blogi lehekülg on veel poolik, puudu on nimekirjad ja leheküljed jms, kuid ma ei taha enam oodata, sest ei viitsi kahte blogi käsitsi sünkroonis hoida. Nii et see on selle blogi viimane postitus.
(Et teil oleks mugav mind armastada) fb leht jääb samaks, Bloglovin lehele lisasin uue blogi lingi.
Ma olen väga tänulik kõigile, kes oma blogis oleva lingi minu blogile ära parandavad.
Põhjusest ka: võimalus postitada parooli taha. Ikkagi. Kas ma seda ka kasutama hakkan, eks paistab. Erilisi saladusi mul pole, lihtsalt... Võimalik, et teadmist võimalusest varjuda parooli taha on mul hetkel rohkem vaja kui reaalselt varjumist..
 :)
Parooli küsige julgelt, jagan lahkelt.
Eriti vanadele lugejatele: kes mäletab vana blogi parooli, siis see jääb, aga loodan, et ütlete "tere".
UUE KOHA LINK:
https://tildajatarakanid.wordpress.com/
Bloglovin`
Näeme.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar