pühapäev, 24. juuli 2016

Kassist, arvutist ja telefoni kaantest.

Mul on kass kadunud. Juba kolmandat päeva, seejuures viimati nähti teda oksendava ja loiuna. Aga ei taibatud mulle öelda. Ja kas ma isegi oleksin taibanud kohe arsti juurde joosta, kassid ju ikka vahest oksendavad. Ükskord ta oli mil ka mürgituse saanud, ta on igati tubli hiire- ja mutipüüdja ja eks oli siis mõne mürki söönud hiire saanud. Ma arvan. Sest nimelt ju ikka keegi kasse ei mürgita? Igatahel tol korral jäi ellu, sel korral tundub et mitte. Mu kass pole kunagi nii kaua kadunud olnud ja ööbis alati toas, sest meil siin on rebased. Lapsele ütlesin, et kiisu läks vist sugulastele külla. Ümbruskonna olen juba korduvalt läbi kamminud - et laps kogemata laiba otsa ei jookseks. Laipa pole, ootan veel nädalakese, siis hakkan uut kassipoega vaatama. Nii kahju on.

Minu 6 või 7 aastat vana Dell heitis hinge. Onju, täpselt siis, kui mul on vaja osta kõik võimalikud liistud, kardinad, rulood (ma ei teadnudki, et nad mul nii koledad on enne, kui nüüd akende eest ära võtsin. Fakt on see, et tagasi neid enam küll panna ei taha.), pistikud ja voolujuhtmed ja veel umbes miljon pisiasja (nt on mul nüüd uus ruuter, sest vana hukkus teisaldamise käigus). Tuttav it-huviline lubas küll arvuti taaselustada, seniks on mul lapse tahvel ja telefonid. Ajalooline hetk, muide, esimene kirjatöö ja üldse kasutuskogemus tahvliga (va e-raamatud). Arvustust ei viitsi kirjutada aga pole nii hull kui ette kujutasin. Trükkimine on küll koleaeglane. Proovisin vana arvutit ise ka "parandada" - kruvisin lahti ja lasin kuuri all kompressoriga tolmust puhtaks - aga see ei aidanud. Ühesõnaga, saab korda või ei saa, uue ostan ikkagi. Mõne äriklassi Delli kindlasti - pole teab mis ilusad aga töökindlad see-eest, nii mina usun.

Ja kui juba vingumiseks läks. Ma olen tõsine HTC fänn aga Dot Wiev kaaned on kaka kuubis. Läksid katki pooleteise kuuga, kaan rebenes tagumise osa küljest murduniskohast lahti. Ja ma pean. Nd väga hoolsaks kasutajaks. Kavatsen raha tagasi nõuda. Peamiselt solvumise tõttu. Lisaks, materjal on muidu ka kehv - läbipaistev tagumine osa muutus hoobilt kriimuliseks, esimene kummine osa korjab viimase kui tolmukübeme külge, nii et mulje on koguaeg lohakas. Järgmised ikka nahast nagu need, mis siiamaanigi olnud.

Ja tegelt tahtsin positiivsetest asjadest kirjutada. Aga no sõrm on juba krampis (vt  osa "harjutusi tahvliga").  Töömees, kes luuas aidata tapeedi seina, teatas, et täna ikka ei saa. Nii et ma lähen ja panen selle nüüdsama ise ära. Nii möödaminnes, vot.

Ah, ja muru tahab ajamist, ja kõik tahab rohimist ja marjad ja kurgid korjamist ja laps tahab hoopis ujuma ja... Viu,viu,viu,viu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar