Pärast pikka ja rahutut ööd
tuli keskpäevaks päikene välja.
Keegi ei ole helistanud,
keegi pole külla tulemas,
saab looberdada vaikselt vetsu ja laua vahet,
lugeda,
kell tiksub.
Selline vaikne,
tasane päev.
Unenäos päästsin neitsi loheküüniste vahelt,
asutasin linna,
kirjutasin raamatu,
ehitasin kiriku,
lahendasin Gaza kriisi
ja lõpetasin veel ühe genotsiidi Aafrikas.
Unenägudes olen rohkem mees kui elus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar