kolmapäev, 28. märts 2018

Vastuseks fänni kirjale

Ma tulin siia praegu selleks, et mõnest raamatust kirjutada, aga juhtus nii, et mh vaatasin postkasti ja mis te arvate, mul oli postkastis fännikiri! No just sellise pealkirjaga kiri ongi. Klõpsasin, vaatasin, et niiii pikk ja... Olgu vahele öeldud, et ma olen kehv kirjadele vastaja, tõenäoliselt ainuke blogija, kelle fb sõnumitele vastamise aeg on umbes ööpäev, aga praegu mitte sellest.

Fännikirjast, ikkagi, minuga juhtub neid harva. Mõtlesin, et hea küll, ma praegu nagunii kodune, millal siis veel, tegin teed ja hakkasin aga lugema. Ja mis ma siis teada sain. Esiteks seda, et kasvatan oma last valesti. Noh. Ma olen seda varemgi kuulnud ja ausalt, kui on üks teema, mida ma kohe üldse ei pea vajalikuks postkasti vahendusel kontvõõraga arutada, siis see see ongi.

Siis sain veel igast asju teada, nii positiivseid kui negatiivseid - fänn nimelt peab end selgelt heasoovijaks ja just seepärast näitab kätte ka minu puudused. Nö aitamaks mul, ma nüüd ei teagi, saada paremaks inimeseks? Kirjutamaks paremat blogi?

Mul umbes kusagil siinkohal kangastus silme ette tätoveering vvn-i käel. Ta on mulle huvitav, ma loen tema blogi, enamasti vaikides - me oleme erinevad ja pmts nii ongi ok, mis seal ikka seletada. Aga see lollide teema, ma suht pikalt ei saanud aru, kuidas sa ikka ütled teisele, et kui sa ei mõtle nagu mina, siis sa oled loll. No nii loll ju ometi keegi olla ei saa. Kuni lõpuks jõudis kohale, et ma tegelt mõtlen ju nii samuti. Ja suhtun täpselt samuti - ma lihtsalt väljendan end teisiti. Kui üks võtab kätte ja kirjutab: kõik on lollid, siis mina enamasti lihtsalt naeratan. Aga sisuliselt, sisuliselt...
:)
Lobisen, sry. Fännikirjast ( krt, ma ei tea, kas selline sõna eesti keeles üldse olemas on) ikkagi. See fänn nimelt tundis suurt muret minu keeleoskuse pärast ja tuues näiteid minu üle-eelmisest postitusest pani südamele, et ma lõpetaks tema, st TEMA, emakeele mõnitamise.

Vaat. Kodanikud, eestlased. Ma selle koha pealt vastan. Üks kord ja edaspidi teema kerkimisel suunan hoobilt ekraani paremasse ülemisse nurka. (Mis ei tähenda, et viisakalt tähelepanu juhtida ei või - ikka võib, mõnel juhul olen tänulikki).

Ma tean, et ma kirjutan eesti keeles vigaselt. Minu lapsepõlve kodune keel on vene keel, emaga räägin siiani vene keeles. Eesti keele õppisin lasteaias, edasi käisin eesti keelses koolis jne. Ma valdan kolme keelt, seejuures kirjas on kõige korrektsem inglise keel, kõnes eesti keel. Suhtlustasandil suudan end veel paaris keeles arusaadavaks teha. Eesti keelt räägin aktsendita. Lapsega räägin eesti keeles. Mõtlen ja unesid näen eesti keeles. Ma olen Eestis sündinud, isegi minu vanaema on Eestis sündinud, st ma olen sünnijärgne Eesti kodanik ja isegi kaitseväekohuslane. Samas, rahvuselt olen siiski venelane.

Kahtlustan, et loomuliku keeletunnetust ei ole mul üheski keeles. Tööalaselt ja ka igal muul ajal ma kasutan kõiki kolme keelt korraga ja läbisegi, tihti näen ise ka, et just kirjalikus tekstis, sh grammatika küsimustes, juhtub mul vigu või veidrusi, seletamatuid laene jms. St, reeglina teksti tähelepanelikul ülelugemisel ma näen neid vigu ise ka ja suudan õigeks parandada. Kuid see siin on minu puht hobi korras, enda lõbuks, igasuguste kommertslike eesmärkideta peetav blogi ja ma enamasti ei loe oma tekste siin üle. Sest ... vt. eelmine lause. Kui ma peaks neid tekste siin toimetama hakkama, siis seda blogi ei oleks, sest mul lihtsalt ei ole selleks aega. Nii see on ja nii see jääb, kui see riivab kellegi rahvuslike või muid tundeid, siis lahkuda saab teate küll, kust kaudu.

Ja mis puudutab "minu" ja "sinu", siis ma ausalt, igasuguse tagasihoidlikuseta pean end rohkem eestlaseks, kui nii mõndagi "päris"-eestlast. Võtke heaks või pange pahaks.

33 kommentaari:

  1. Heh, tore ikka, et leidub sellised EESTI emaduse ja emakeele pärast muretsejaid :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ÕIGE emadus on küll, peab tunnistama, teravam küsimus, ses osas on mind postkasti kaudu juba korduvalt juhendatud :)

      Kustuta
  2. Minu meelest on Sul just väga ilus ja kadestamisväärselt väljenduslik ning kirjanduslik eesti keel. Seejuures on Sul vigu palju vähem kui nii mõnelgi eestlasel. Ja blogi on ka huvitav!

    VastaKustuta
  3. Jeerum, kui armas (ikka see fännikirja autor)! Aga ta peab tõsiselt su postitusi analüüsima, sest jäin mõtlema, et näiteks mina pole eriti su lapseteemalisi sõnavõtte märganudki, rääkimata sellest, et oskaks su kasvatusmeetodeid hinnata :)
    Mulle inimesed ikka õudselt meeldivad!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No vaata, see pidavat kohe VÄLJA PAISTMA, kõnetab kohvikus võõraid - ebaviisakas, omab arvamust - kah vähe kasvatatud.
      Kui mul mõni "meetod" oleks, äkki ma siis kirjutaks ka. Aga mul, no, polegi teist. Kasvab kuidagi niisama, meetodita, ja mu meelest täitsa hästi.
      Aga nõus, inimesed on nunnud :)

      Kustuta
    2. Mul on sama mulje, et ei peaks ometi virisema valesti kasvatatud lapse üle, kui sellest kasvatamisest pole tegelikult ammendavaid andmeid.

      Su eesti keel on väga hea!

      Kustuta
  4. Pole siin kunagi enne kommenteerinud, aga ma loen seda blogi just eelkõige keelekasutuse pärast. Seal on teatud nihestus (ja üldsegi mitte grammatilise ebakorrektsuse suunas) mis paneb tekstid servadest kenasti fantaasiamaailma suunas laperdama.

    VastaKustuta
  5. Ma tahaks nüüd kohe Sinu kaitseks kakelda�� Sinu keel ja kirjutamisstiil on niivõrd haarav, et jääkski lugema. Mul on alati nii hea meel kui näen, et midagi uut jälle lisatud. Samasugune rõõm kui vanasti uus"Täheke" või " Põhjanael" ilmus. Mu lemmikblogija, kes ise teadmata aitas kaasa mu elu palju paremaks muutmisele������

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Evelin, kakelda ei ole vaja. Kui oleks, siis vaat sellega saan ise väga hästi hakkama. Temperamenti on mul küll kõriauguni.
      Aitäh :)

      Kustuta
  6. Ma arvan, et peaksid laskma end "heategijate" vastu kiiremas korras vaktsineerida!

    VastaKustuta
  7. Vastused
    1. No päriselt, see tätokas geniaalne idee. Mu meelest äärmiselt mugav. Täiega kujutan ette, kuidas mina tüli või vaidluse situatsioonis muudkui silitaks sõrmega kirja käel ja muudkui naerataks ja naerataks. Mul endal pole tätoveeringuid ja vist ei taha ka, ma kuidagi ei raatsi ja ei kannaks välja - ma olen ju hingelt jänku - ja nii kasutangi ettekujutust sinu omast.
      :)

      Kustuta
  8. Mulle ka väga meeldib see õhkõrn vene keele mõju su kirjutistes. See pole üldse seotud grammatikaga, vaid mingi väljenduslaadiga; raske seletada - no umbes selline tunne, nagu loeksin Tänapäeva kirjastuse Punase Raamatu vene autorite teoseid :).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänapäeva "Punane Raamat" on üks mu lemmik raamatusari üldse. Küll on mul selle lugemisega mingi paari aastane vahe sisse tulnud. Ja üldse venelaste lugemisega. Pelevinit ja Sorokinit olen lugenud ja rohkem hetkel ei meenugi. Arvutis on pooleli Dostojevski "Idioot" aga no hetkel tundub nii nüri :)
      Aga mul on täna nö raamatukogupäev.
      Aitäh, Ritsik!

      Kustuta
  9. Sekundeerin Ritsikule.

    Korrektsus on sul nagunii sama hea või parem nagu suvalisel eesti emakeelega blogijal - vahel satub mõni apsakas sisse, just nagu teistelgi, normaalne.

    Aga osa siinsete tekstide ägedust tulebki just sellest... maiteagi kuidas öelda... teistmoodi kõnemustritest. Just nagu Ritsik ütles - nagu loeks hea vene kirjanduse head tõlget. st head uuemat vene kirjandust, 20. või 21. sajandi omi. Dovlatov, Petruševskaja, vahel isegi Harms... Haritud inimese keel, seda nagunii.

    Ühtlasi meenus mulle Masing, kelle keeles ei olnud ka tavalistest asjadest rääkides sugugi tavaline eesti lausejärg - tema kallal oli kah mõnel korrektsuse tagaajajal vingumist.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. enivei, sul on nii hea eesti keel, et kui sa ise poleks mingis postituses oma vene emakeelt maininud, siis ma poleks aru saanud. mäletan, kuidas see kunagine mainimine tuli mulle üllatusena.

      Kustuta
    2. Notsu, aitäh!
      Masingut ükspäev, täpsemalt eelmine neljapäev, lugesin just. Mul on neljapäev raamatukogupäev - viin lapse trenni ja poolteist tundi ootamise aega sisustan lähimas raamatukogus. Mulle Masing vanasti väga meeldis, kogu oma shovinismi jms-ga, mulle meeldisid tema rahvuslust puudutavad mõtted jms, Aga viimati loetud luulele küll hammas peale ei hakanud. Vist palavik oli ka juba, aga tal on tõesti väga eriline keel. Heas mõttes huvitav.
      (Vanasti - sest pole enam kindel, eelmisel aastal proovisin üle lugeda, aga oodatud vaimustust kohe ei saabunud ja nii ta mul kuhugi pooleli jäi).

      Kustuta
  10. Ma loodan, et eksin, kuid siiski. See on vist paratamatus, kuid ma märkan, et kahjuks Perekooli seltskond on avastanud blogid. Üha rohkem kohtan ajaveebide kommentaaride hulgas just seda PK taset. Õpetatakse, mida kirjutada, kuidas kirjutada, kuidas mõtelda, kuidas elada. On kaks võimalust. Mitte välja teha või lõpetada kirjutamine. Mina kirjutan just kiuste edasi.

    (Perekooli fenomen oli minu jaoks hämmingut tekitav avastus. Hiljuti oli ühes blogis arutlus, esimese ja teise Eesti kohta. Fakt on kindlasti see, et on olemas perekooli Eesti ehk siis teine Eesti, mille olemasolust polnud mul aimugi.)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ma olen mõelnud sama - ja alati ei oskagi öelda, kas lihtsalt PK rahvast on rohkem blogosfääri ilmunud või on sinna imbunud hoopis PK mentaliteeti.

      Kustuta
  11. Ma tegelt tahtsin öelda, et ega ma väga ei põe. Ses mõttes, et ma nii enam vähem ju tean, kuidas on, oman mingit aimu oma nõrkadest ja tugevatest külgedest ja pole kaugeltki nii pehmeke, et suvalise võõra arvamus rivist välja lööks ja ma nt kaaluks kirjutamise lõpetamist. Kaugelt.

    Ja siis jälle mõtlesin, et midagi siiski ju häiris. Ja vist ikka see rahvusluse ja just EESTI keele teema. Ma eestivenelasena vist olengi igast rahvusküsimustes tundlikum. Kusjuures see töötab kuidagi igas suunas :) - kui sa ütled mulle, et ma ükskõik mis mõttes, olen vähe või mitte-päris eestlane - siis ma solvun. Kui sa ütled, et venelased on lollid - siis ma ka tunnen end kohe puudutatuna.
    (Ja teen siis aga hingamisharjutusi ja läheb üle :D))

    Kunagi juhtus selline lugu, et arvustasin üht eesti jutukogu ja õiendasin autoriga, (kes tuttavana küsis mult seda arvamust), et raamatu kõik negatiivsed tegelased on vene nimedega, positiivsed eesti nimedega. Ütlesin umbes, et müügu EKRE-le propagandakirjanduseks vms. Autor imestas ja solvus ja kui me mitu kohvi hiljem normaalselt rääkida saime ja konkreetselt tegelased üle lugesime ja ära lahterdasime, siis nii väga suurt vahet ehk ei olnudki. Ja noh, punastasin ja vabandasin jms.

    VastaKustuta
  12. Ah Sina olidki see, kes minu "Arkadi ja Juri" loo alla kirjutas, et selle vana asja üleskaevamisega tahtsin näidata, et venelased on pahad :)

    Aga tõsiselt. Mul endal ei ole ka suurt probleemi kui õpetatakse, kuidas asjad peavad olema. Häirima jääb see kui kommentaar on vormilt ...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. :) Ei olnud mina. Ma nii ei arva ka.
      Vorm on jah, oluline. Mul on ses suhtes vedanud, märtsis mu meelest sai see blogi kaheaastaseks ja pole siin kordagi keegi konkreetselt halvasti ütlemas käinud. Või kui on, siis ma pole aru saanud. Arutada, isegi vaielda - võib - ma käpp, nõrkemiseni, aga niisama lahmimist ei taha.

      Kustuta
  13. Mina olen elupõline eestlane, aga minu kirjalik eesti keel jääb sinu omale ikka väga palju alla.
    Mis puudutab laste kasvatamist või kasvatama jätmist.
    Minu poeg, fänni kriteeriumite järgi, täiesti kasvatamata, avaldas arvamust et lapse võib kuulekaks ja vagaseks koolitada või peksta või midagi, aga vaevalt see inimene enam oma peaga mõelda julgeb või oma arvamus eest seisab. Olukorras, kus võim on kurjuse käes teevad kuulekad inimesed seda, mida kästakse. Või siis ei julge ka tavalisemas olukorras enda eest seista
    Mul hakkas kohe parem.

    VastaKustuta
  14. sekundeerin neile, kes nimetasid õhkõrna vene keele maitset. hakkasin kahtlustama, et sul võib vene keelega kokkupuudet olla (üldse mitte halvas, vaid tähelepaneku mõttes) tegelikult juba mõni aeg enne, kui selle välja ütlesid. kuidagi mingid konstruktsioonid ja väljendid meenutasid ja tekstist aimus suurt vene hinge.

    VastaKustuta
  15. Esiteks lajatan tsitaadiga: “Just remember, when someone has an accent, it means that he knows one more language than you do” ja sekundeerin Notsule – mulle ei tulnud mõttessegi, et su emakeel pole eesti keel, enne kui sa seda ise mainisid, x aega tagasi.

    Teiseks. Osalt on mul hea meel, et sa fänni nõmeduse ja rumaluse päevavalgele rebisid. Teisalt jällegi on see vast vesi PK ja sarnaste veskile? Kui neile tähelepanu osutatakse? Nad näivad tähelepanust toituvat.

    Kolmandaks. Mu meelest on igaühel õigus vabalt arvata ja väljenduda. Aga tulla kellelegi ütlema “sa elad valesti” – vot see väärib küll perse saatmist. (Hmm… perse või persse? Säh sulle eesti keelt =)
    Kas ma just vastava tätoveeringu teeks… vist mitte. Minu kogemus on, et asjad ja olud muutuvad. No näiteks äkki ma muutun inimeste rumaluse suhtes leebemaks, või siis tabab inimsugu mu eluajal tõeline valgustatus ja nad ei ole enam lollakad. Mis ma siis selle tätokaga peale hakkan? =)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii perse saatmine kui persse saatmine on eki järgi lubatud =)

      Kustuta
  16. Tule taevas appi, kui selline frukt ennast fänniks nimetab, siis milised need sügavalt kaevavad õelad kriitikud veel on?
    Su stiil on võimas, iga kirjakild on ootamist väärt.

    VastaKustuta
  17. Armas Tilda - kui kunagi mainisid, et oled teisest keelekeskkonnast, tuli mul miskipärast meelde läti keel:) Imestasin veel, et mida lätlannat, täiesti okei tekstid ju! Aga venelanna - ooooo (mitte olümpiarõngad!), see on kõrgem klass!:D Loomingulised inimesed (aga seda ju blogikirjutajadki on), on hellema närviga - mäletan kümmekond aastat tagasi juhtunut, kui seni mu kirjatükke vaid positiivse tagasisidega hellitanud kolleegid-kirjaneitsid ühe jutukese mutta tampisid. Suures pettumus-ja vihahoos lahkusin sealt portaalist ja pole iial naasnud:D Nüüd olen muidugi rahulikum:) Minu sõnum ongi selles, et inimesed on erinevad ja kui kõik kolmkümmend siinkirjutajat peab sind ja sinu kirjastiili väga heaks, siis pole mõtet ega vajadust ühe targutaja pärast põdeda! Jõudu ja edu kirjutamisel!:)

    VastaKustuta
  18. Alla ära anna, kirjuta ikka edasi.

    VastaKustuta