(keedan moosi)
Kahe kulmu vahel olev korts on mul ammu, jäi mälestuseks esimesest armastusest. Kui suhe ootamatult kiiresti lõppes, nutsin umbes kaks kuud jutti. Kui pisarad ükskord otsa said, vaatasin peeglisse ja avastasin sealt täiesti tundmatu inimese, kolmnurksete kulmude ja kortsuga nende vahel. Inimesega harjusin ruttu, millalgi said kulmud ka korda, kuid korts on alles siiani. Sest ajast peale ma lohutan end, et see on sellest, et ma mõtlen palju armastusest.
Üleeile avastasin oma sünniaasta. Tavaliselt ma oma passi ei süvene, pole teab mis kena foto ja... Kuid üleeile ma käisin külas, Venemaal. Selleks, et mind lapse ja autoga Venemaale sisse lastaks, tuli mul täita 5 (VIIS) deklaratsiooni tolli ja migratsiooniameti tarvis, lisaks kontrollis piirivalve meie passe kaua. Ma nende peale ei mossita - üks pilk minu lapsele ja isegi kolmedele õppinud piirivalvur saab aru, et terrorirünnaku oht on vähemalt suur. Näiteks, kuni ma kõiki neid pabereid täitsin, kaaperdas laps teenistuskoera - meelitas pooliku banaaniga ja sidus jalgratta hoidiku küljest lahti. Mina mde, sain selgeks täiesti uue venekeelse roppuse hetkel, kui jahedast õue saabunud küpsisepuruse suuga koerajuht avastas, et koera pole.
St, ma _märkasin_ oma sünniaastat ja sain kohe aru, et sellise numbri juures põhjendus "mõtlen palju" enam läbi ei lähe. Kindlasti leidub mõni kuri inimene, kes nähes minu traagilist ja absoluutselt miimilist kortsu, ütleb varsti, et ma olen lihtsalt vana. Pääsenuna piiripunktist suundusin esimese asjana kosmeetika poodi.
Teate, on valus ja hirmutav osta kortsudevastast kreemi mitte emale või mõnele "sõbrannale" naistepäeva kingituseks - armastusega (ha!), vaid endale. Selgus, et alandus ja häbi võivad olla erinevas suurusjärgus. Ja nimelt, kreemid on erinevad: neile, kes üle selle ja tolle - mõttes, mõnede kreemide reklaamidel on juba Catherine Deneuve, mõnede teiste alles Nicole Kidman. Kõnnin riiulite vahel, vaatan ringi. Neile, kes üle neljakümne viie - no ma ei tea, kas nii kaua üldse elatakse. Üle kolmekümne viie - jah, võimalik,et elatakse, aga kindlalt mitte kõik. Üle kolmekümne... Et kõigepealt kreem üle-kolmekümnestele, siis pruunid puuvillased sukad, siis praekartul õhtusöögiks, mohäärist müts ja ruuduline turukott?! Nii võib ju tänava ääres kootud sokkidega kaubeldes lõpetada.
Minu juurde keksib verinoor konsultant sinise miniseelikuga - nunnu diktsioonihäire ja isegi läbi Max Factori puudri kihi kumava kauni loomuliku õhetusega palgeil. Tervitab ja seletab: "Vaadake, siin on kollageeniga, täidab suurepäraselt kõik kortsud!" Clarinsi purgile on kirjutatud "parandab naha ebatäiuslikkused". Taevas, milleks selline otsekohesus? Vabandan ja kõnnin edasi, mõtlen pingsalt kuidas parandada nägu kaotamata seejuures viimaseidki eneseväärikuse kübemeid. Korraga näen - teine konsultant, tädike, üle viiekümne, astun juurde, seletan, näitan sõrmega kolmandat silma.
- Vaadake, - ütleb tädi, - jõhvika ja murakaga, miimiliste... eee... iseärasuste vastu.
- Kui vanadele?
- No, Kol... - (vaatan pahaks panevalt), - kakskümmend viis - kakskümmend seitse. Kollageeniga on teile vara, see on ju puhas keemia.
Kaugele näha, oma ala spetsialist!
Mina, absoluutselt õnnelik, maksan rõõmsalt kinni kõik seitse väga vajalikku asja, mille laps endale valis ja lahkun poest karbikesega, millel ei ole ühtegi häbiväärset sõna, maksimum "aeglustab vananemise protsessi". Sellega ma suudan elada, puhas tõde ikkagi, kõik vananevad. Ainult, et olgu siis aeglaselt, eks.
Nüüd on minu kosmeetikalaual veel üks mõttetu heinaleotis ja päästetud enesehinnang. Jääb üle vaid unistada, et selle purgikese lõpus tulevad tulnukad, varastavad mu ära, panevad magama ja süstivad kortsukese botoksit täis. Et ma ärkaks hommikul õndsas teadmatuses ja sileda otsaesisega. Kahju, et siin rõdu ei ole, muidu käiks õhtuti taevast vaatamas ja valget kosmoselaeva ootamaks. Rõduta on šansse vähem, kuid lootus sureb viimasena!
:)
Sattusin Su postitust lugema ja kuna olen nö. ebapuhta segunahaga, siis uurin igasuguste näohooldustoodete kohta üpris regulaarselt igasugustest blogidest ja Youtubest. Soovitaksin Sulle hoopis toidulisana Q10 kapsleid nosida, sest kortse on ikka lihtsam ennetada kui täita. Naha elastsus ka hea toitumise korral vanusega paremaks ei muutu ;-)
VastaKustutaMind need mõtleja-tüüpi kortsud otsaesisel ei häiri. Rõõmus olemus ja muhe olek ja vanust pakutakse enamasti vähem kui rohkem.
Nö. küpsele nahale mõeldud kreemid on tihti vaid enam niisutavad kui noorele nahale mõeldud.
Ja üldiselt on parim ennetusvahend siiski päikesekreem ja kolm liitrit vett päevas. Minu nahk muutus tohutult, olen u 7-8 kuud veenormi äppi abiga igapäevaselt täitnud ja näen värskem välja, peanahk ja kehanahk vähem kuiv jnejne.
Ja ilu on üleüldse sisemuses. ;-)
Kõike kaunist :-)
Ja, mina usun ka vett ja toitumist pigem. Ja eluviisi.
KustutaHah.
VastaKustutaMa olen 45, varsti 46 ja kortsusid on mitmekesine valik. Kortsudevastaseid kreeme vaatan ma enamasti "ah, minge perse" emotsiooniga.
Ent muud vanusega tõsinevad probleemid, nagu kiskuv kuivusetunne, rosaatsea ja muud sellised otseselt valulikud nähud, need saavad minu taskust ka kreemiraha kätte. Tjah.
Morgie, "rosaatsea... jne", vastu öös siis niimoodi, ma niigi magan halvasti :)
KustutaMa igaks juhuks ei guugelda, mis see rosaatsea täpselt on. Praegu tekivad kõlalised seosed näiteks rosaariumiga, mis on ju ilus, terve aiatäis roose? Et roosipõskne jume ja :D
KustutaLendav, jääme rosaariumi juurde, ma ühinen.
KustutaAinus, mile mõju ma ka reaalselt nägin olid Eucerini kapslid.
VastaKustutaAga tegelikult on ainult 2 varianti. Leppida või täita. Botoxi osas sõltub milline on Su nn näo anatoomia. Ehk siis Botoxi point on lõdvestada lihaseid ( ja see ei täida ega võta kortse ära), lihtsalt kuna lihased on lõdvad, siis tundub korts nn pehmem. Samas, pingul lihased hoiavad ( nt minul) üleval ka laugusid ja kogu otsmiku. Ehk siis, kui need lihased blokeerida, siis vajub kogu laubaosa allapoole. Raske selgitada. Aga need inimesed tunneb selle järgi ära, et kahe kulmu vahele tekib nn horisontaalne "korts"., (mida saab meigiga parendada).Praegu, esimesena, tuleb mulle ette Inez. tema pealt näed.
Seda tüüpi näoga on mõistlikum lasta kohe teha täitesüst. Annab nähtava efekti st täidab vao ja samas saad rahus oma lauba pinges edasi hoida :) (näiteks Ülle Lichtfeldt)
enivei. Konsulteerige arstiga ja olge valmis kõrvalnähtudeks...:) Kosmeetikatööstus on kõvasti edasi arenenud, aastakese veel kannatad, on juba jälle midagi huvitavat välja mõeldud.
Kõrvalnähud, jaa, all pool keegi juba mainis kantrit, brr.
KustutaOi kui hea kirjatükk jälle:) Ootan kohe põnevusega uut postitust!
VastaKustutaAitäh!
KustutaMul on naljakas siin kohata inimesi, kes juskui kardavad rohkem kortsukreemi kui kortsu ennast. :D Et nagu: kortsud pole väga hullu midagi, aga kortsukreemi kätte võtmine on jube-jube-jube. Mina ise olen täpselt vastupidine! Sellepärast ongi naljakas. Kortse kardan kui tuld, aga kortsukreemi ostmist üldse mitte. Kasutasin juba 21. aastaselt 35+ mõeldud kreeme. Ennetus ennekõike. :)
VastaKustutaOi kuidas mulle see koera-episood meeldis. Banaan, hmm. Pean oma peni peal katsetama.
VastaKustutaMina sinu asemel käiks kauge kaarega mööda neist kreemipurkidest, kus Nicole peal on. No vaata teda. Nagu kumminukk. Kõrvaltoimena võib kreem põhjustada kantrilauljaga abiellumist.
Kulmudevahelise kortsu vastu aitab imestamine. Aga see omakorda tekitab otsaesisele horisontaalseid vagusid. Samas, nende vastu aitab tukk. Või siis üle viiekümne välja venitamine, veel parem, kui õnnestub kuuekümne ligi. Siis ei häiri enam eriti miski, rääkimata sellisest pisiasjast nagu kulmudevaheline korts. Mind võib uskuda, olen proovinud.
Kantri lauljaga abiellumise võimalus on tõsine argument kortsu kasuks.
KustutaAitäh kommentaaride eest! Mul ei ole kodus netti - mingi wifi asi suri, tundub, et vabadusse. Telefonis trükkimise vihkan kogu südamest, sry. Ma võtan veel õige natuke hoogu ja tellin siis tehniku ära, ausalt.
VastaKustuta:)
Kusjuures, ahvatlus veeta netita suvi, on ka täitsa olemas.
42. Elan veel. Ma pole ammu korralikult valgustatud ruumis väga lähedalt peeglisse vaadanud. Kui seda vahel harva tegema juhtun, on pilt üllatav, et mitte öelda ehmatav. Aga noh. Minu nägu. On nagu on. See, mis moodi miimika hakkab alalisi jälgi jätma lõtvuvale näonahale, on tegelikult põnev jälgida. Aga mitte ainult miimika - ka uni jätab jäljed. Magan tihti kõhuli, põsk vastu patja lössis ja korts nina ja põsesarna vahel kaob alles õhtupoolikuks.
VastaKustutaVõibolla peaks mingi näohooldusega tegelema, aga kesse viitsib. Mina olengi see neiu, kes peale näo pealt betoonipritsmete maha pesemist kuivavat kiskuvat nahka esimese suvalise kättejuhtuva kätekreemiga kosutab. Ja peale saagimist ei ole üldiselt midagi väga vaja, sest saepuru on kergelt ketiõline, kui just mingi väga karmi vahendiga pärast nägu ei pese, nahk lõhki ei kuiva.
Aga kui kellelgi on mõni hea töötav lahendus kroonilise blefariidi (lauäärepõletik) raviks, see on mul juba oma 15 aastat, võibolla kauemgi, siis võtan kuulda. Tavalised arsti poolt välja kirjutatavad silmatilgad ja -geelid annavad väga lühiajalise efekti ning lisaks on väga ebamugavad tarvitada. Kui ma sellele probleemile mingigi lahenduse leian, hakkan võibolla enne pensioniiga isegi mõnikord silmi värvima!
Ma olen 43, peagi 44. Ja pean ka ütlema, et tühja need kortsud, aga vat silmad. Vananedes hakkavad üha enam kimbutama igasugused silmahädad. Kas või kuiva silma sündroom. See on väga nõme... Kortsudega on see hea, et need ju ei valuta. Näokortsude nägemiseks peab sattuma peegli ette (kõik oleneb valgustusest kusjuures) või nägema mõnd fotot (ikka ootamatult, sinu enda teadmata tehtud, muidugi ilma ilufiltriteta).
VastaKustutaEndal mul vist väga veeeel kortse pole, aga ma ei kasuta ka üleliia miimilisi lihaseid. Kortsukreeme pole ka kunagi kasutanud. Naerukurrud muidugi on. Aga kui miski mind endast välja viib, siis tuleb mul ette kivinägu (ehk veidi punnis silmega), mitte ei hakka kulmu ega laupa kortsutama. Muidugi on suht laiast, kõrgete põsesarnadega ja kandilisümarast näokujust siin kasu. Samas kui kogu see kupatus maa poole hakkab vajuma, siis end ikka nooremaks ei peta.
Esimene miimiline korts oli mul ka väike püstine korts kulmude vahel. Juba noorena, teismelisena oli see olemas. Ma ei oska vist sügavamalt mõelda, ilma et kulm kohe kortsus poleks :)
VastaKustutaNüüd on hakanud ilmuma ka otsaette horisontaalkortsud, silmanurkadesse kanavarbad ja suunurkadesse naerukurrud. Ma hindan ka neid rangelt miimilisteks kortsudeks. Ainult mittemiimiline korts on eelpoolkirjeldatud ninakorts, mis on tekkinud kõhuli magamisest. Vanusega on nad tulnud seetõttu, et mul on olnud aastaid aega neid ilmeid korrata. Gravitatsioon ei ole veel väga mõjunud, ma ei kujuta ette, mis kortse annab gravitatsioon? Vajunud laud ja kulmud, kottis silmaalused? (Rindadest me praegu ei räägi, neile mõjub gravitatsioon kindlasti). Suuremalt osalt on süüdi ikka kollageeni kadu, mis peale näomoonutuste tegemist enam nahka sirgu tagasi ei tõmba.
Päris naljakas on vaadata peeglisse, kui on oldud nädal aega telklaagris. Päevad läbi väljas päikse käes, hea seltskond, palju naeru (ja silmade kissitamist päikses) ning olevate ja tulevate kortsude põhjad on valged, samal ajal, kui ülejäänud nägu on päevitanud.
Kui ma peeglisse vaatan, kisun endale ette alateadlikult ja automaatselt just selle maski, nagu ma ennast ise näha tahaks. Kortsud aga näitavad ära, mis nägu olen ma kogu ülejäänud aja. Kas on suu põlglikult mossis, kas kulm kipras. Kust ma seda muidu näen, kui (salaja) tehtud videost või fotolt või siis tekkinud kortsude järgi hiljem peeglist? Ma mõnikord harva vaatan oma tekkivaid kortse lähemalt ja mõtisklen, mis näoilmetega on need tekkinud? Kas ma meeldin endale, kui ma teen nii palju sellist nägu ja olen sellises emotsioonis? Kes ma tegelikult olen, kas see leebet nägu tegev tore naisterahvas või see hapu näoga pidevalt rahulolematu ja eidestuv mutt? Nägu ei valeta, näitab kõik mu teadlikud ja veel rohkem alateadlikud olekud hästi kätte. Minu nägu on mu parim ja ausaim sõber.
hmm, kui kortsud näitavad ära, mis nägu me päriselt oleme, siis mina olen päriselt permanentselt üllatunud või imestunud - mul on põhilised just need horisontaalsed kulmukergituse kortsud.
KustutaLugesin, sh teemakohaseid postitusi teiste blogides. Pean tunnistama, et võrreldes meelelahutuslikel põhjustel kirja saanud meelelahutusliku tekstiga, suhtun neisse küsimustesse hoopis vähem hüsteeriliselt. Usun normaalsesse toitumisse ja eluviise puudutavatesse valikute tähtsusesse. Ma kasutan kosmeetikat, kuid kreemid on siiski peamiselt hinge tarvis. Mul pole mingeid erilisi nahaprobleeme, seega ostan võimalikult leebeid tooteid. Ma ei viitsi iial süveneda igasse kirjesse kreemitopsil, kui siis ehk vanust ja naha tüüpi puudutavasse infosse. Spetsialisti usku, nagu ma olen, käin kord kuus kosmeetiku juures. Usaldan teda, tean, et kui – siis ta soovitab, mida konkreetselt. Muus osas - usaldan hinda (jaaa, ma tean, tean…). Mu nahk on mulle kolearmas, kui ma sellele midagi määrin, olgu see siis luksuslik.
VastaKustutaMul on väga lihtsad harjumused – puhastan ja niisutan, kaitsen päikese eest. Suvel meigin end vähe. Ma olen keskmisest eestlasest kraadi võrra tõmmum, st päevitun kiiresti ja pruuniks. Kulmupliiats ja ripsmetušš, natuke põsepuna ja see on kõik. Talvel juhtub naha värvi ühtlustavaid tooteid ka. Täismeik on mõne eriliselt piduliku sündmuse puhuks, kuid neid juhtub harva. Mõni aeg tagasi lugesin Marca postitust meikimisest, hiljuti Rahaboss Siberist kirjutas ka. St, kümmekond toodet üksteise otsa – mina seda iga päevaselt ei viitsi.
Imestasin kommentaari peale, kus imestati, et kardan kreemi rohkem kui kortse. See on absoluutselt tõsi. Kindlasti on võimalik oma nahka rikkuda ebakvaliteetsete, liiga kangete jne. toodetega. Kindel reegel – mida vähem ja lahjem, seda parem. St, tahaks ju meigita ka hea välja näha.
Mis puutub igast täitesüstidesse jms, kahtlustan, et isegi kui vajadus tekiks, ma ei teeks. Vähemalt praegu ma arvan, et ei teeks. Sest – miks või kelle tarvis?? Või… ma ei tea, ma pole kunagi vaadanud ühtegi inimest nii, et hmm, tal on kortsud – ta meeldib mulle selle võrra vähem. „Ta näeb välja oluliselt vanem, kui on“ või „ta näeb välja haige“ või „räsitud“ või „väsinud“ – olen.
Samas, üleolevalt ka väga ei suhtu, plaan jätta suitsetamine maha sündis hetkel, mil panin kõrvuti kaks 5 aastase vahega välja antud enda ID-kaarti.