esmaspäev, 1. oktoober 2018

Küsimusi, uitavaid...

Üks maastikuarhitekt disainis ühe kuulsa sportlase aeda. Tööd kureeris sportlase naine. Kureeris episoodiliselt, kuna oli väga hõivatud, töötas päevas 8 tundi, hommiku kella 10-st õhtu kella 19-ni, lõunapaus sisse arvutatud, nagu töötaval inimesel ikka. Ja ta töötas kõvasti, ma ütleks, et kogu hingest ja seda peamiselt oma keha kallal/ja või nimel – 5 h päevas spordisaalis, 3 ülejäänut ilusalongis. Puhkepäevadeta.
Sportlase naisele meeldis kõik ja seda sõna otseses mõttes – maa-ala oli suur ja seal leidus kõike – karikakrast palmini. Kuni ühel hommikul jooksis naine disaineri büroosse karjudes: AAAAAAAAA... Võttis mitte eriti sportlikul disaineril energiliselt küünarnukist ning enam mitte karjudes, kuid värisedes üle keha, küsis:
- Miks te SELLE sinna tõite??!
Pool tundi hiljem sportlase väikeses tagaaias selgus, et SELLEKS osutusid kaks süütut, kuigi kasvult kopsakat, luuderohu istikut (Hedera canariensis). Disainer mõtles dekoreerida nendega andetult ehitatud külalistemaja betoonseina.
- Meestepeletaja!!! Te tõite mulle meestepeletaja!.. Mida te üldse mõtlesite? Ei mõelnud?!! MEESTE- PE-LE-TA-JA!! – karjus kuulsa sportlase naine arusaadavatel põhjustel - kõik tema töötunnid on ohustatud, nii palju higi ja… küünelakki.
Sportliku perekonnaõnne nimel eemaldati mehi peletavad taimed peenrast viivitamata, paigutati spetsiaalsesse sõidukisse ja viidi ära. Või noh, toodi minu poole, minu aed on hüljatud taimedele nagu Euroopa Liit pagulastele - alati avatud. Meenutades sportlase naist maastikuarhitekt vihaselt, mina pigem lõbustatult, valisime hoolikalt  koha ja istutasime maha. Esialgu taimed kasvasid. Millalgi läksid mul meelest ja täna vedasin komposti. Sest taimed on nähtava põhjuseta ära surnud. Mõtlen siin nüüd, et kas on võimalik, et sportlase naisel oli õigus ja minu juures surid loomad taimed puhtalt tegevusetuse tõttu, igavusest...

7 kommentaari:

  1. Ma südamest loodan, et sa liialdad natuke seda sportlase naise käitumist kirjeldades :) Kui mitte, siis on mul hea meel nn oma mullis elada!

    VastaKustuta
  2. Kindel et h. canariensis? Ma pakuks ikka õue pigem h. helixit. See kasvab meil siin saartel lausa looduslikult, canariensis aga on meie kliimas rohkem toataim.

    Kui nüüd aga tähenärimine jätta (palun vabandust), siis luuderohul on mitmesuguseid legende. Näiteks on luuderohi pühendatud Dionysosele ja lõunamaades on luuderohu kujutis raiutud paljude vanade kõrtside ustele (ei usu, et ta seal kuidagi meestepeletajana toimiks :D ).

    VastaKustuta
  3. Olen ise suretanud ära mitu väga vajalikku taime. Teismelisena kasvatasin mirti (mürti?), millest oleksin pidanud hiljem omale pruudipärja tegema, aga mina - suretasin ära. Mehele küll sain, aga nüüd olen juba tükimat aega lahutatud naine. Vot sulle igavese armastuse sümbol. Ära kuivatasin. Nüüd ei päästa küll enam miski.
    Rahapuid (portulak-turdleht ehk ahvileivapuu) olen ka kasvatanud, aga raha on ikka kuidagi vähevõitu. Viimase kinkisin seoses kolimisega ära, peaks vist jälle uue hankima?
    Raha jaoks on hea ka akvaarium õiges tsoonis (feng shui). Akvaariumi andsin ka ära, oli mul 11 aastat. Ei tea, kas ma nüüd jäängi vaeseks?

    VastaKustuta
  4. Lõhnava kuslapuu, rahvasuus tuntud ka kui kestev armastus, mul lihtsalt sureb ära. Ükskõik kui mitu korda ma olen proovinud, aga murtudsüda see eest vohab Mine võta kinni

    VastaKustuta
  5. Ega jah taimed tahavad kasvada seal kus, neil oma erialast tegevust ja taimetoitu, kui liiga hea on siis on ka paha.

    VastaKustuta
  6. Mulle hullult meeldib, kuidas sa kirjutad!!! Ei käi mitte selle konkreetse nupu kohta, vaid üldiselt, eks...

    VastaKustuta