Soove

Kui me ükskord võidame, hakkavad tekid ise tekikotti pugema. Vaadad vaid tekki ja kotti ja hopsti - tekk on juba koti sees.
Toad saavad korda ise, ilma meie abita. Mõtled vaid "Peaks koristama!" ja juba ongi tuba korras, puhas nagu neljapäev. Tolm lendleb eranditult aknast välja ja ikka otse kosmosesse õrnalt sädeledes hüvastijätuks.
Toiduained ei rikne siis iial. Pool aastat tagasi suvila välja lülitatud külmkappi unustatud kana muneb reipalt muna kohe, kui külmkappi uks taasavatakse.

Kui me ükskord võidame, hakkavad autod ausõna pealt sõitma. Kui automehaanik ütleb: "Ausõna, see sõidab küll!", siis see, ausõna, sõidab küll. Parkida võib igal pool - seal, kus auto seisma jätad, ongi kõige parem koht.
St, kui me ükskord võidame, hakkab maantee olema neljamõõtmeline:  sõita saab edasi, tagasi, üles, all ja viis minutit varem.

Haigusi, kui me ükskord võidame, ei ole enam olemas. Ortopeedid muutuvad iluuisutajateks, hambaarstid lauljateks, kirurgid hakkavad ristpistes patju meisterdama. Meditsiiniõed ma esialgu jätaksin. Las jalutavad tänavatel ja naeratavad inimestele, nö profülaktikaks.
Kurbade silmade vastu saab apteegist osta ravimit: "Õnne tilgad, 3 mg". Ja erineva maitsega: punase pipraga, vilega, magusa kipitusega hinges ja eriti tugevad - 5 mg puhast õnne.  Kui me ükskord võidame, saab igaüks õnne maitse järgi valida.

Kui me ükskord võidame, armastavad kõik lapsevanemad oma lapsi - lihtsalt, ja lastele on sellest küll. Vanakreeka keele oskus omandatakse emapiimaga , matemaatika esimese lusikatäie kõrvitsapüreega. Esimeseks sünnipäevaks hakkavad kõik lapsed käima ja rääkima, teiseks - lugema, kolmandaks poti peal käima, viiendaks lõpetavad ülikooli. Lapsevanematel ei jää üle muud, kui kulutada oma säästud jäätise ja kino peale.

Kui me ükskord võidame, ei ütle lasteaias ükski laps teisele "Ma ei taha su sõber olla, sest sul pole Hello Kitty tudukaid!"...

Kui me ükskord võidame, ei räägi poliitikast keegi - sest pole, millest rääkida. Veel vähem, kui poliitikast, räägitakse siis üksnes kodulaenudest ja bensiini hindadest.

Mida rohkem inimesed üksteisele meeldivad, seda lähedamal nad üksteisele elavad. Need, kes teineteisele ei meeldi, elavad teine teisel pool maakera. Sõjad lõppevad - kes see viitsib nii kaugele sõdima minna?
Kui me ükskord võidame, kaotas sõna "sõda" igasuguse tähenduse. Igal pool on rahu ja kõigil on soe sõltumata ilmast. On õues kaheksa, kaheksateist või miinus kakskümmend viis - ikkagi on kõigil soe. Ütled hommikul: "Tahan, et mul oleks päev otsa nagu siis, kui 22" ja terve päev just sedasi end tunnedki.
Ja ilm õues muutub dekoratiivseks, nagu töölaua tapeet.

Ja valgusfoorid on alati rohelised. Liiklusõnnetusi ei ole. Inimesed ei suuda mõista, kuidas see üldse võimalik on - rikkuda liikluseeskirja. Seejuures eeskiri kahaneb ühe ainsa reeglini: liiklusõnnetused on keelatud!

Sügislehed sahisevad jalge all igal aastaajal.
Igas linnas hakkab olema meri.
Igast kohast saab kiiresti igasse teise kohta. Pariisist Londonisse mine nagu üle tee, Jeruusalemmast Prahasse, palun, seitse minutit.
Ja Peeter 5A-st ei pane enam kitse.
Ja Monsa 8B-st laseb koduse töö maha kirjutad.
Beebid magavad öö läbi, kuus tundi jutti või isegi seitse.
Või...
kui kõik ülejäänu täide läheks, las need beebid siis olla, magagu, kuidas tahavad...


Ilusaid pühi, sõbrad. Ükskord me võidame niikuinii!