Niisama

Ma arvan, et universum karistas mind netis laiamise eest* ja seepärast ma ükspäev pahkluu välja väänasingi. Ja ausalt öelda ise ka imestasin, kui hea meelega perealtsilt nädalaks haiguslehe küsisin. Ja oh seda rõõmu - telefonitsi - sest, ei, ma ju saan aru, et trauma ja kirurgile, aga sinna peab ju kohale minema, aga pahkluu noh, ei saa sõita. Nii et nädalaks telefon nurka, juhuu! Aga, kuna mitte midagi siin maailmas ei juhtu niisama, vaid põhjusega, siis umbes järgmine või ülejärgmine päev peale pahkluu vigastamist tegin üles, magamistoa ahju tule ning unustasin siibri kinni. Pool tundi hiljem elustasin kassi (toibus ära) ja kõik ülejäänud päevad olen liigelnud peamiselt pesumaja ja keemilise puhastuse ning pesunööri vahet. Nüüd on jäänud veel pesta magamistoa lagi ja aknad, ja ülipõhjaliku kevadpuhastuse (koos kõikides kappides olevate kõikide riiete ja vooditarvete, kaisukate jm läbi pesemise või puhastamisega) kohale võib panna suure punase linnukese. Tapeet on ka pestav, kas see ka vahetada tuleb, ei ole veel selge.
Ette rutates: kas mul on suitsuandureid? Ja, loomulikult, igal pool. Kuid magamistoa suitsuanduril sai patarei tühjaks, ma võtsin selle alla, tõin kööki, vahetasin patarei ära aga lakke tagasi enam ei saanud - vt ka väändunud pahkluu.
Sarjast: igas asjas on midagi head: kõik jäid ellu ja edasi saab minna üksnes tõusvas joones.

*ma siin püüdsin nalja teha, kõigest.