Mul on täielik puhkuse tunne vaatamata sellele, et puhkuseni on mõni päev aeg. Nii puhkuse tunne, et käisin täna poes ja ostsin kaks komplekti päevitusriideid ja ühed rannaplätud. Sest järgmine umbes kuu aega ma kavatsen kanda päevitusriideid. Ainult, st kohtadesse, kuhu bikiinidega minna ei sobi, ma minna ei kavatsegi. See selleks.
Veel käisin täna koos lapsega ühe tuttava vanaproua 80. aasta juubelil. Mina, viisakas inimene nagu ma olen, läksin selleks kellaajaks, milliseks kutsuti. St, me sattusime 80 +/- natuke inimeste sünnipäevalauda. Oli... noh, ma naeratasin palju. Kõik laua taga olevad vanahärrad jäid magama kohe, kui kõhu täis said. Vanaprouad olid palju vintskemast puust, magamise asemel lõbustasid üksteist õudusjuttudega erinevatest vanadekodudes. Nad rääkisid nii veendunult ja õuduste suurusega üksteist üle trumbata püüdes, et isegi minu ülijutukas seitsmene (minust rääkimata) pidas targemaks maha vaikida, et minu ema töötab vanadekodus, me nö omame mõningast siseinfot. Aa, ja televiisoris olevat näidatud saadet, kus öeldi, et maakera võib pooleks minna.
- Ja jah, jäämägede vahel on juba mõra sees! Ei tea, mis need inimesed selle pooliku maakeraga siis teevad. Ma usun, et minu silmad seda enam ei näe.
Sünnipäevalt tagasi, päikeseloojangu suunas sõites hakkas laps arutama, umbes:
- Mõtle, emme, kui tulevikus on veel parem elu kui meil praegu. Vanasti ju ei olnud midagi, poes ei olnud midagi ja arvuteid ei olnud ja telefone. Aga meil on praegu nii hea ja ilus elu! Ja tulevikus on kõik veel parem! Missugune siis elu on? No mis saaks veel parem olla kui praegu? No jah, me ei saa päris iga päev Kvartalis sushit söömas käia...
Ja rohkem ta välja ei mõelnudki, ka minu utsitamise peale mitte.
- Tädi (nimi) ütles, et pastakad olid küll vanasti paremad.
Sõitsime järve äärde, laps läks ujuma, mina istusin kaldal, Triinu raamat peos, kavatsesin lõpuni lugeda, aga vahtisin selle asemel päikesesse ja mõtlesin. Igasuguseid asju mõtlesin. Ja seda ka, et ainuke asi, mis minu lapse meelest tema elus veel parem olla saaks, on see, et saaks sushit tihedamalt. Oh. Hästi on.
Nii tore kui on hästi :) Ma mõtlen alati, kui kuulen kuidas teised kurdavad, et mul on elus vedanud ja kurtmiseks pole põhjust.
VastaKustutaMulle jällegi tundub, et on hästi, aga nö liiga hästi. Umbes nagu Õnnepalu kunagi kirjutas, et meie probleem seisneb täna selles, kas valida poes rohelise, kollase või punase õuna vahel. Kui ma saaks, siis vist elaksin enne Teise maailmasõja eelses Eestis:). Ühesõnaga läheksin sammukese tagasi, kindlasti mitte edasi.
VastaKustutaVõinuks sattuda elama Valentinana seal enne II maailmasõda.
Kustutahttps://ekspress.delfi.ee/areen/valentine-nolvak-ellujaaja-malestused?id=69138799
Väga-väga hea raamat.
Keegi teine tarkur kirjutas või rääkis, et inimene pole kunagi rahul sellega, kui tal on kõik hästi vaid ta tahab, et läheks paremaks.
VastaKustutaMa arvan, ta ei tundnud kõiki inimesi.
Kustuta