reede, 12. august 2016

Pöial-Liisist, fb-st ja punasest reedest

Väga väga naine kirjutas hiljuti, et numbritel on värvid. Mina jälle olen lapsest peale teadnud, et nädalapäevad on värvilised. Seda, et esmaspäev on sinine, teavad kõik. Pühapäev see eest on hele valkjas kollane, kolmapäev kindlalt särav mururoheline, reede intensiivne punane... reede muide, on särtsu täis, hoopis rohkem, kui nt laupäev. Töölgi nt, kõik on närvilised ja iga tunniga üha rohke - kõik ootavad ja ootamine on teadagi mis.

Muide, teisipäev ja neljapäev on kõige mõttetumad päevad. Ei liha ega kala, ei algus ega lõpp. Teisipäev nt - pole enam nii puhas leht nagu esmaspäev, aga väsimust veel ka ei ole. Või siis - nädalavahetuse väsimus enam ei tapa, kuid päris üle ka läinud ei ole. Neljapäev jälle  - põlv väsimusest vastu maad veel ei käi, samas esmaspäevasest värskusest on ka asi kaugel - ja... no te saite aru, eks.

*
Ma kulutasin kolm tundi tänasest päevast sellele, et luua blogile Facebooki leht  (staažikad blogijad kirjutasid, et peab). Uhh, HT.. - see kood ja fb üleüldse, eks, ei ole minu teema. Lehe sain. Lingi blogisse sain, aga et blogi automaatse postituse fb-i teeks, seda ei saanud. Eks ma kunagi üritan veel - haha, loll aga jäärapäine.

*
Tegelikult tulin praegu ütlema, et Pöia-Liisi on täielik tõbras. Laps juhtis tähelepanu. Tuli mõni aeg tagasi raamatuga ja küsis: "Miks Pöial-Liisi ema juurde tagasi ei läinud?"
Hmm. Tõepoolest! Miks ta ei läinud? See vaene naine, kes nuttis peaaegu et silmad peast veel enne Liisu sündimist! Laps oli oodatud ja armastatud ja hoitud (vt. pähklikoorest voodike jms.). Hea küll - ta rööviti. Aga hiljem, kui ta pääses kurja konna ja muti jne. käest. Ta oleksvõinud lasta end pääsukesel ema juurde viia aga tema võttis ja läks mehele! Ja oleks siis ema vähemalt pulmagi kutsunud! Miks, ah, sellised asjad juhtuvad (emadega)?

7 kommentaari:

  1. Veider, et lapsena mõtlesin ma Pöial-Liisi kohta umbes samuti.
    Miks see alles nüüd meelde tuli?
    Aitäh meenutamast!

    VastaKustuta
  2. See on nii armas, kuidas vähemalt viiesele on emme veel üle kõige, emme on terve maailm. Tingimusteta (mõnel juhul - kahjuks). Nii väga ilus ja armas ja natukene õudne ka.

    Vanemaks saades tekivad valikud.
    Ja äkki siis südamesse ruumi ka rohkemaks kui emme ja ok - kiisu tarvis vaja.
    :)

    VastaKustuta
  3. mina jällegi õhkasin nende tiibade järgi. siiani vaatan ja mõtlen ja unistan. pole üle läinudki!

    VastaKustuta
  4. Küllap Pöial-Liisi oli teismeline, ise maailma naba ja vanemad kõige ebaolulisemad tegelased üldse.
    Mulle nii meeldib su blogi, muudkui loeks ja loeks ja loeks aga kahjuks on vaja ühel hetkel asjalikuks ka hakata. Tänan meeldiva hommiku eest.

    VastaKustuta
  5. :) Alleaa, aitäh, ma nüüd istun ja muhelen siin.

    VastaKustuta
  6. Mul oli, ja on siiani, kahju sellest libikast, kes vööga lehe külge seoti ja seal ilmselt enam kunagi lahti ei saanud ja sinna suri

    VastaKustuta