esmaspäev, 12. september 2016

Väljas on jälle mingi kuradi suvi.

Väljas on jälle mingi kuradi suvi. Ma nii rõõmustasin, kui augustis ööd pimedaks läksid. Eile öösel istusin maja trepil ja kase lehed pudisesid pähe. Otsisin juba sügismantli välja, kuid hommikul jätsin siiski nagisse. Sest - vt. posituse esimest lauset.

(Mõned viited on pikemad, kui asja tuum, aga...)

Tegelt ma olen väsinud ja täna olin tubli ka. Külastasin e-panka ja tutvusin oma tulude ja kuludega. Üllatusin, positiivselt. Helistasin perioodika tellimiskeskusesse ja muutsin ära kodu aadressi. Postitädi hoiatas, et ta läheb varsti pensionile ning uus postiljon ei oska mulle tellimusi loomulikust intelligentsist õigesse kohta edastada. Kohendasin tellimusi: LR, Vikerkaar ja Looming on mul umbes alati käinud, kuid umbes aasta tagasi otsustasin, et ei jõua kõike lugeda ja jätsin ainult LR-u. Nüüd tellisin Vikerkaare tagasi, sest... ma tunnen, et ma olen väheinformeeritud, teemadel, mis huvitavad. Tegelt peaks Loomingu ka tellima jälle.

Lapsele oli tellitud TEA kirjastusest "Lapse oma raamatukogu" ja "Loomalood lastele". Esimene sari on nii hea, et kui laps seda enam lugeda ei viitsi, tellin vist endale. Suht eranditult kvaliteetne lastekirjandus kaunilt vormistatud köidetes - soovitan kõigile. "Loomalood..." tellimuse tühistasin nüüd ära. Mu omale jääb juba titekaks ja üldse, sarja mõte on hea aga teostus, just teksti osa, on üsna nõrk. Asemele tellisin "Tähekese" ja "Hea Lapse" - nagunii juba ostame.

Veel panin paar arstiaega kirja. Nüüd peaks välja mõtlema, mida arsti juures kaevata siis. Perearstile rääkisin telefonis, et ma ei saa elada, kui mul vererõhk mingitel hetkedel lambist kaob. Arst ütles, et madal vererõhk on parem, kui kõrge ja et sporti tuleb teha ja kohvi juua nt. Ütlesin, et veel rohkem sporti ja kohvi ei ole võimalik. Näis. Väsinud olen ja see kuradi suvi, eks.

Ma väsin ära, kui mul ei ole aega olla. Istuda ja ilma vaadata. Vaadata, kuidas kase lehed pudisevad. Või kuidas kass ämbliku tapab. Või kuidas muru kasvab.
Või...
Mõelda.
Seedida.
MITTE - TORMATA.
Mitte teha tööd.
Mitte lugeda.
Mitte vaadata filme.
Mitte suhelda.
Mitte suhelda.
Mitte suhelda.

Ma tean, et ok-funkamiseks on mul vaja palju omaette olemise aega aga kust seda võtta, seda ei tea.
Või kuidas sundida end mittemidagi tegema. Nt öösel eriti, no miks vahtida lakke, kui saab lugeda. Aga lugemine võrdub emotsioonid võrdub mõtted võrdub veel vähem und. 

Ja siis kaob uni ja see on üks hirmsamaid asju, mis inimesega juhtuda saab.
Mu uni on viimasel ajal katkendlik olnud ja see on nii hirmutav, et ma ei saa magada, sest ma kardan, et ma ei saa magada, sest...

Siit õppetund: puhkusel ajal tuleb puhata.
(Puhata saab mitmeti). 
Täie tõsidusega kaalun kuu ajalist haiguslehte, ennetavat, hirmust.

A muidu, üks ööse hakkasin lugema Vilde "Mäeküla piimameest". Ei oska seletada, miks ma sest sõnagi ei mäleta - kindlasti on kunagi loetud, igatahes praegu meeldib väga. Raamatukogust tõin mh Nikolai Baturini "Oaasi" - :) see vist ei ole päris see, mida soovitaja silmas pidas, kuid vaheldumisi Vildega - Eestimaa karge loodus ja sünge aeg ("Mäeküla piimamehes" kirjeldatud aeg, see saksa parunite ja kohalike saunike aeg, eks, näib mulle eranditult süngena, üks süngemaid aegu Eesti ajaloos) ja Baturini kõrbe hoopis teistmoodi kargus ja kasinus, lehmad ja kaamelid vaheldumisi on kuidagi... kuidagi see, mis hetkel on hea :)

(Mde, Anu Raua asemel küsisin raamatukogust Anu Lampi (hoidjatädi imestas väga - räägin ju, et väsinud) ja Õnnepalu on valdavalt loetud. Aitäh, kenad inimesed ja soovitage veel eestlasi, ilusaid või siis vähemalt väga häid :)

(A tegelt hakkasin kirjutama sellest, et ma täiega vihkan igasugust asjaajamist, aga eks ma teine kord vingun edasi).




2 kommentaari: