 |
| Village Theater Chinese Folk Art Painting |
Käisin hommikul jooksmas, sain kokku teise tuttava jooksjaga. Me vahest jookseme koos ja arutame, maailmaasju.
Selgus, et minu jooksusõber tutvus naisega. Tavaline asi, nö - seal, kus minu jooksusõber - seal on ka naised. Ükskord, kui me arutasime tema mingit selgrooprobleemi ja süvenesime tekkepõhjustesse, ütles ta nii:
- Kullakene, saa aru, ma pole elus midagi oma riistast raskemat tõstnud.
No ühesõnaga. Mees tutvus naisega ja hakkas seksist mõtlema.
- Aga milles siis probleem? - ei saanud mina aru.
- Kullakene, sa saad ju aru küll, peale esimest kohtingut voodi ei minda! Ainult kohvikusse.
Mees, kõige järgi otsustades, kohvikusse ei taha. Pole huvitav. Pakun siis:
- No, ma ei tea, vii ta siis teatrisse, ma just nägin kuulutust...
- Kardan.
- Mida sa kardad??
- Millal sa viimati teatris käisid?
- Ma pole teatrisõber üldse, aga lasteetendustel käin siiski.
- No mine ükskõik millal teatrisse, saal on alati pooltühi. Ja koguaeg on ühed ja samad näod! Ühed ja samad! Kogu aeg! See on õudne! Tead, kes need on?
- Pensionärid? - pakun segaduses mina.
- Ei, mis pensionärid... need on kunstiteadlased. Kujutad ette? Nad on veel elus!
**
A muide, te EBA-st ikka osa võtate või?
Miks?
Ma ei suuda otsustada, kas mina peaks?
Ja kui, siis millise kategooria alla ma mahuks?
Muidugi võta osa!!! Kultuuriblogi!
VastaKustutaKultuuriblogi.
VastaKustutaSiit järeldub, et teater ongi elu.
VastaKustutaMuidugi pane kirja!!!!! Ma pakuks ka kultuuriblogi. Pöidlad pihku :-)
VastaKustutakas EBA kihlveokantor on ka avatud? ma teeks su peale panuse.
VastaKustuta:) Ma veetsin eile 6 tundi metsas mingi sportlik-hobi-millitaristliku ürituse raames ja ülejäänud päeva istusin selg vastu ahju, et kuidagigi sooja saada. Täna paari tunni pärast ma lähen lapsega koos kanuumatkale - vt ka aknast välja - millal siis veel, onju. Ja kui me siis ellu jääme, siis vastan kommidele.
VastaKustuta