Hommik

Foto autor: Cody Eichelberger

Hommik algas komplimendiga minu unikaalsusest. Ma tavaliselt nõustun, ma olen sellest kusagil juba kirjutanud, ma usun siiralt, et paar-kolm minu klooni ei teeks maailmale paha. Ma neid enda lähedale elama pigem ei soovi, aga nii suures plaanis, eks.  

Edasi voolas mõte ojadena ja kogunes lõpuks üheks jahedaks lombiks.

Ja nimelt, neist, kes on mulle suure vaimustusega silmis õhanud, umbes:
- No sa oled ikka üks mõrd/ uss/ nõid - st kõik see, mis inglise keeles mahub sõna bitch alla - võib luua pisikese, no nt vallasisese, tusase ja kindlasti remmelgatega ääristatud surnuaiaks. Seejuures, välimuselt - ma olen ju jänku, vaid karvakasv on hõredam. Enda jaoks seletan seda fenomeni umbes nii, et inimestele meeldib sõbrustada draakoniga ja kui juhtub, et nende varrukale sattub end soojendama pisike kollasesilmne sisalik, mõeldakse mürgised küünised ja reaktiivne tulelont sedamaid juurde.
Mul pole midagi selle vastu, kui inimesed flirdivad oma egoga, kuid siin on üks pisitillikene "aga". Ja nimelt - kaotajaks jään ikkagi mina. Inimesed hirmutavad end ära  ja käituvad siis _minuga_ vastavalt oma veendumustele: tõmbavad kätte asbestist kindad ja kuulutavad välja sõjaseisukorra, koos märatsemise ja vägivallaga, Viini konventsiooni täieliku eiramiseni välja. Neile tundub, et varsti neid siin petetakse või solvatakse ja nii nad ruttavad tegema seda esimestena. Ma mõnikord ei saa arugi, kui juba on tulemöll lahti ja ma seisan kõige keskel, räbalais, ühe soki ja peata nukuga käes. Ja mulle räägitakse, et mina olingi see, kes nukul pea küljest kiskus.

Ei noh, võimalik. Kuid see on ka kõik, kuid katastroofi suurus ületab kahju miljoni kordselt. Mina, nagu ma olen, reflekteeriv introvert suure karbi eneseparandust lubavate tablettidega, kaldun otsima põhjuseid endas.

Võimalik, et ma annan mingeid valesid signaale. Nt ükskord ma tahtsin teha kingituse kolmele heale tuttavale ja ostsin igaühele pudeli "Rattenkillerit" - Hamelni liköör, mis legendi järgi kaitseb rotikatku eest. Mulle tundus, et väga stiilne.
 - Rotimürk? Sõbrannadele? No sa oled ikka üks...

Aegamööda ma olen leppinud, et mul on kohati omapärane arusaam ilust ja suhtun ise ka endasse suure ettevaatlikusega. Aga ikkagi, ikkagi... ma võtan nüüd oma konna ja me läheme mäele - päike on täna erakordselt ere. Mh on prgrammis piknik lõkke, tee ja vinkudega.

Ja muide, ma heegeldasin laudlina, terve laudlina, otsast lõpuni valmis.