reede, 2. august 2019

Armastuse teed,...V

Ella, raamatupidaja edukas firmas, rahulik ja viisakas, isiklik elu - puudub. Kõik oleks justkui hästi, aga midagi ei klappinud. Nagu tohutu puslekomplekt, ainult, et ilma juhendita.
 Kuni ühel üleeelmise aasta päikeselisel märtsihommikul. Ella jalutab tööle. Sametised saapad põlvedeni, uus lumivalge mantel, Hermès siidist sall (ostetud täiesti mõeldamatu, eelarvesse kaugelt mitte mahtuva hinnaga) lehvib sõbralikus kevadtuules. Meik, soeng ja õnnetunne hinges teadmisest, kuidas sõbralikud kolleegid ahhetavad ja kadestajad turtsuvad.
Ella läheneb vöötrajale. Samal ajal kihutab mööda mingi lollakas ja kogu lomp - kogu! suur! lomp! - tõuseb korraga õhku ning maandub tema valgele mantlile, sametistele saabastele, Hermès siidist sallile. Meigile ja soengule, pestes maha kogu õnnetunde hingest, väikseimate tundevarjunditeni välja.
Kõikehõlmav ja järsk üleminek plussilt miinusele. J
a oleks siis veel vihmavesi. Vikerkaarevärvilise õli sisaldus võimalik et 50%.
Ella sai kohe aru, et kurjust tuleb karistada.

Teodor K., noor ja palulubav tõsiste teaduste doktor sõitis ka tööle. Kuulas Queeni ja mõtles õhtul loetud artiklike ajakirjast Nature Physics pääses veel viimasel hetkel mööda foorist, kuid pidi 10m eemal ummiku tõttu ikkagi kinni pidama.
Vaatamata ummikule on Teodor K. elus kõik hästi, kevad ja päike ja huvitav töö ootamas.
Kuni korraga muutub kõik ja tema lemmiku, Bohemian Rhapsody vahele hakkavad kostma sellele üldse mitte iseloomulikud põntsud ja kiunumine. Teodor märkab põlevate silmadega naist tema auto kapotti rusikate ja kotiga tagumas.
Teodorile meenus hoobilt mitu kuud tagasi meedias kajastust leidnud lugu naisest, kellele Hääl tema peas andis teada, et ühes sinises autos hoitakse kinni süütut naist ja et kui see naine välja ei pääse juhtub apokalüpsis ja seda viivitamata. Naine võttis haamri ja läks inimkonda päästma. Kuna auto numbrit Hääl ei teatanud, said kannatada paljud ja mitte ainult sinised.
Teodor sai kohe aru, et vaeseke lasti haiglast enne aega tulema ning tellis kiirabi ja politsei, kohe, sõidukist väljumata.
Abi saabus kiiresti.
Asjaolud selgusid.
Kiirabi töötajad naersid nagu haiged hüaanid.
Politseinik ütles lahkelt:
 - Kohtu kaudu, muidugi, saab, aga on kallis, ehk lepite omavahel kokku. Ja andis Ellale telefoni numbri juhuks, kui tõsiste teaduste doktor nädala jooksul kahju ei korva.
- Palju see sall maksis? - küsis politseinik üle. - Tõsiselt? Inimesed on ikka täitsa segaseks läinud!
*
Nädala pärast helistas Teodor emale ja teatas, et tuleb laupäeval külla, pruudiga.
Ella tulevane ämm tundis viisakalt huvi:
- Ellakene, ja kuidas te siis Teodoriga tuttavaks saite?
- Oo, täiesti juhuslikult! Ta kutsus mulle kiirabi, et see mu hullumajja viiks!
*
Teodori emale Ella meeldib.
Kuid hoiab ikka silma peal.
Nii - igaks juhuks.

Tee I
Tee II
Tee III
Tee IV

8 kommentaari:

  1. Väga hea puänt, tõesti. :D

    VastaKustuta
  2. No ma jään endale kindlaks, et kyskilu pokw kinni võtta, kõik on justkui bro, aga sa meeldid mulle siiski palju rohkem tundmatu blogija, kui kirjanikuna. Kirjanikuna oled väga hea, agaxliialt toimetatud ja destilleeritud:) mina jumaldan su argipäeva, vat nii!

    VastaKustuta
  3. Ja mul on endiselt paksud näpud, kehv nägemine ja kärsitu loomus, väga vabandan!
    Vigade parandus: 1. Kuskilt 2 pole 3. Aga liialt.

    VastaKustuta
  4. Kadunud Kaamost meenutab, või vastupidi?
    Igatahes geniaalsed püandimeistrid mõlemad.
    Publik on ka vastavas meeleolus ja lojaalne:
    Rents ilma Atuta, ja ilma sihita elus,
    kohe esimeses reas kaasa elamas...

    VastaKustuta
  5. Puänt my ass
    niipalju tahtsin vaid lisada
    neile kes kõik nokkivad sõna kasutuse üle.

    VastaKustuta
  6. Hea. Midagi Tildas on. Kirjanduslikku ambitsiooni? Aga miks mitte.

    VastaKustuta
  7. Mul on sinine auto. /kohkunud/
    Pakiruumis kedagi praegu vähemalt kinni ei olnud.
    Mis edasi saab - ei tea.

    VastaKustuta