Mina: "Ma pean endale uue jalgsi-käimise jope ostma, sel aastal tõesti pean. Ja ostan ka, ausalt!"
Sõbranna: "Mhm"
Ja igal kevadel midagi sellist:
Mina: "Ma jälle ei ostnud endale uut jalgsi-käimise jopet. Ma viskan nüüd vana ära, siis järgmisel aastal ma lihtsalt PEAN uue jope ära ostma."
Sõbranna: "Mhm"
Vaja oleks midagi umbes sellist nagu pildil, ainult, et peale mõne päeva tagust tõuguna voodist välja kukkumist otsustasin, et võiks siiski olla varrukatega mudel. Et turvalisem. Vaja on praegu peamiselt muusikakooli vahet käimiseks - vahemaa on täpselt paras ühildamaks lapse muusikalist kasvatust nii talle kui mulle kasuliku jalutuskäiguga värskes õhus.
Ma prooviosin eile selga kõik Tartus müügil olevad sarnased joped. Kuna Kaubamajas olid peamiselt vanaemadele sobivad mudelid ja igast firmapoodides peamiselt kalameestele mõeldud kaup, siis lõpuks, suurest meeleheitest, proovisin isegi spordipoes müüdavaid Didriksone. Olgugi, et nende populaarsus jääb mulle mõistatuseks. Ma käisin ükspäev lapsega Maantemuuseumis jõuluprogrammil ja märkasin, et sealsetel töötajatel olid need seljas - kõigil ühesugused. Ilmselt (arvan, ei tea) tööandja poolt ostetud vormiriietus. Ja see oli suht esimene koht, kus mu meelest olid need joped ka absoluutselt kohased - inimesed teevad tööd ja teevad seda iga ilmaga mh õues. Ma proovisin eile selga, sest tahtsin juba ammu teada, et järsku nad tekitavad seljas olles mõnd imelisemat sorti tunnet, millest mina siiani tahtagi pole osanud, aga ei - ma nägin neis (mitmes erinevas) välja nagu teetööline ja tunne oli mul ka täpselt teetöölise oma.
Ühesõnaga, ma proovisin teisi ka. Mõni oleks ehk sobinudki, aga oh üllatust, joped, mis muidu olid mulle igati parajad, olid mulle varrukatest kitsad. Mitte nii, et käsi sisse ei lähe, aga siiski tuntavalt. Ja mitte, et ma endal mõnd erilist sorti muskleid seal märganud oleks. Järeldus on mu meelest üks - käsivarred pekised. VEEL ÜKS PEKISTE KÄSIVARTEGA BLOGIJA! Ei teagi, mis peale hakata. Käin järgmised kümme aastat veel oma vana jopega. Lohutuseks käisime lapsega Grinchi vaatamas ja kooki söömas.
Mde, Grinch on kõige muhedam multikas, mis ma sel aastal näinud olen.
UPD: Ja Maantemuuseumi jõuluprogramm oli suurepärane, ajaliselt parajalt pikk - mitte liiga; väga hästi planeeritud - kiire, molutamiseta, mitmekesine - lapsed said nii hobusega sõita ja lõkke ääres imemaitsvat teed juua kui ka nt teetöölise kooki teha ja seda lisaks siis tavalisele programmile; töötajad - sõbralikud, aktiivsed, valmis vastama ka (minu) kõige napakamatele küsimustele. Ühesõnaga, kiidan väga. Ja olgu veel öeldud, et paar aastat tagasi käisin Maantemuuseumis ühe teise laste grupiga ja ka jõuluürituse raames ja oli hoopis teine programm, kuid sama positiivne elamus. Nii et kes tulevikus lastega kuhugi minema peab - Maanteemuuseum on teema, mida kaaluda.
Minu kogemuse järgi on tootjatel modellideks kriipskäsivartega tündrid. Kui ma paar aastat tagasi omale jopet otsisin, oli suurem osa jopesid kerest hirmus laiad, aga käed ei läinud mõnel puhul varrukasse lõpuni sissegi. Täiesti arusaamatu.
VastaKustutaKusjuures enamuses väga pikkade kriipskäsivartega modellid :)
VastaKustutaProovisin eile samasuguses masendushoos Didriksone selga. No.. Paha oli! Kõik oli kange, krabises seljas ja varrukad rippusid põlvini. Mul on valida, kas võtan kaalus alla, et nr 38 selga läheks või kasvan 20 sentimeetrit pikemaks.
VastaKustutaA mis need Tartu kaupsi vanaemariided olid? Ma tõesti suht kõigega nõus juba.
Mingi kaubamärgivalik on seal täitsa olemas ja nt kui ma endale mantlit oleks tahtnud - oleksin ilmselt saanud. Aga mantel on mul ja isegi mitu, mul on vaja just jopet, kerget ja sooja ja pikka ja kapuutsiga ja seda tüüpi joped olid seal küll... tädilikud. No ma ei oska kirjeldada, mille poolest täpselt - klassikaline veidi taljesse töödeldud lõige, liiga paljude iluõmblustega ja täiesti ebapraktiliselt suur karv kapuutsi ääres :) Ja hinnad on seal ka muidugi hoopis teised kui spordipoes.
VastaKustutaSaladuskatte all võin kogenud jalakäijana - ja lugenud, et mantleid sul juba on - öelda, et mantliga on väga hea jala käia. Külma ilmaga pika mantliga, lögase ilmaga lühikese mantliga.
VastaKustutaKui kaltsukad on sinu jaoks OK, siis soovitan peale passida Kappahli riietele - neil on kuidagi täiskasvanud naise kohased lõiked, mitte teismeliste. Uute riiete Kappahli poodi meil kahjuks ei ole.
st Kappahl teeb jopesid ka, kui mantliga ikkagi ei taha.
KustutaSiin on väike arusaamatus nimetamisega. Mantli all mõtlesin mõnd sellist villa(segu)semat isendit, millega käib sall ja saapad ja mida igast sademete eest vähemalt vihmavarjuga kaitsma peab. Sellistega ma käin töö ja kohvikus, kus vahemaa piirdub toast autosse ja parklast kontorisse. Sellega juba ei spordi.
KustutaSee, mida osta tahan, peab ka mantel olema - st pikk, aga mõnest sellisest sordist, nagu neid praegu kantakse - läbi tepitud kilejam kangas - vee ja tuulekindel. Kindlasti kapuutsiga, aga karvata selle äärel. kaalult kerge. Ja et sobiks sporlikuma lumejalatsiga. Ma siiani talvel olen nö jalutanud (ja me üldiselt kõnnimegi iga ilmaga) suusakostüümis - jope ja suusapüksid. Kuid pean last muusikakoolis või mõne trenni ukse taga tihtilugu ootama ja suusapükstega pole üldse mõnus. Pika jope või mantli saab seljast visata, aga suusapükse keset keset kooli ju maha ei kisu. Ja siis veel see, tihti teeme sinna või tagasi teel põikeid poodi või raamatukokku ja suusapükstega no... käigu nooremad. Ma hoiaks need puhtalt suusamäe või metsaretke tarvis.
Mõni Luhta mudel meeldis mulle täitsa hästi, aga nendega oligi vist see varrukate teema. Kaltsukad ei ole teema, ma ei jaksa seal ehku peale šopata. Aga Googeldan hiljem pakutud firmat, aitäh, notsu.
KustutaMinagi pean mantli all silmas villast riideeset, aga kõik villased mantlid ei karda üldse nii kangesti sademeid. Ma käin kogu aeg talvel mingi villase mantliga (olenevalt ilmast õhema või paksemaga) ja vihmavarju ei kasuta peaaegu kunagi. Väiksem vihm jääb ümmarguste veepisaratena villa peale seisma, mitte ei imbu sisse. Suurem padukas võtaks ka jopest läbi (ise olen kogenud, kuidas õlad läbi vettivad, kui just päris lateks või kummiülikond seljas ei ole).
KustutaVbla mul on muidugi õnnestunud mingid eriliselt sportlikud, iga ilma jaoks mõeldud villamantlid soetada, aga igatahes näitab mu kogemus, et sellised on olemas.
Mitte kõige külmema ilma mantlid on mul põlveni või poolde reide; jalad hoian soojas pikema seelikuga (kui on porine/lobjakane, siis mitte päris maani). Mõnikord panen pikema seeliku õueskäimise ajaks lühema seeliku peale ja kuhugi sisse minnes, kus peab kauem olema kui toidupoes ja on riidehoid vms, tõmbangi selle pealt ära ja riputan koos mantliga nagisse. Soojendusseelik käib seljast palju kergemini ära kui suusapüksid.
A muidu: mulle tundub, et Eestis olevatest kettidest pakub kõige täiskasvanuma figuuriga inimesele riideid Lindex. Päris Kappahli tasemel siiski ei ole.
ma pean kunagi hakkama kaltsuka-šoppamiskaaslase või personaalostja teenust pakkuma. mulle kangesti meeldib seal jahti pidada. Kõik ürgsed küti-korilase instinktid saavad rahuldatud. Ja ma leian kogu aeg midagi. päris sageli just selliseid ägedaid asju, mis endale ei sobi või mida endale pole vaja.
KustutaAinult üks asi on, mis sportlikumalt ringi liikudes villasele mantlile tõesti laastavalt mõjub, ja see pole mitte vihm, vaid seljakoti kandmine. Seljakott nühib mantli kõigepealt topiliseks ja seejärel kulutab viledaks, nii et kude kulub pehme pinna alt välja. Mantlid, mida ma liiga palju seljakotiga kannan, jäävad tasapisi seljakoti kandmise kohast kiilaks. Aga väike vihm ei tee neile midagi.
KustutaSeeliku jutt on väga lahe
KustutaMa saan sellest teha ainult järelduse, et mul tuleb oma kulunud vanadele narakatele mantlitele truuks jääda, neil on kapuutsid ja isegi natuke taskuid ja puha. Olgugi minuga juba piinlik tänaval kõrvuti käia.
VastaKustutaHahahha, mul umbes sama teema. Muidu ehk ei muretsekski, aga tuttavad ei julge varsti enam "Tere" öelda.
VastaKustutaMa olen mõelnud, et kui ma oma kõige narakamat ja soojemat mantlit natuke kaunistaksin, näiteks värviliste aplikatsioonide ja kantidega, kas ma siis digimoonduksin lõplikult hulluks kassimammiks, või omandaksin desiqualiku moeka välisilme?
KustutaZara poest Kvartalis ehk leiad sobiva.
VastaKustutaMa käin isegi jooksmas talvel mantliga (no poolmantliga, ok =P).
VastaKustuta:)
KustutaMinul on villase mantliga tuulise ilmaga külm. Mu mantel pole 100% vill kah muidugi.
VastaKustutaA mul on veel selline riideese nagu jopeseelik. Maani jopematerjalist must seelik, mille tõmban pükste v tavalise seeliku peale. Väga mugav ja soe ka. Müügil kuskil pole näinud, sekkarist kunagi leidsin.
Mu kõige soojem villane mantel (vateeritud voodriga, puhvis varrukatega, alt laienev ja küllalt jäigast riidest, et ei liibu päris libamisi mööda jalgu, peaaegu pahkluudeni pikk) on nii soe, et paar viimast talve pole ma teda selgagi saanud panna. Ükskord -20 kraadiga, kui ma õhema mantliga külmetasin, küll kaalusin isegi seda, et tõmbaks selle sooja mantli homme õhema mantli PEALE - sest kuna ta on selline jäik ja avar, siis mahuks küll. Aga siis läks ilm juba soojemaks.
Kustuta