Matthew Walker "Miks me magame. Une ja unenägude vägi"

„Teadlased on avastanud uue revolutsioonilise mooduse eluiga pikendada. See parandab mälu ja lisab loovust, annab atraktiivsema välimuse, hoiab keha saleda ja vähendab söögiisu. See moodus kaitseb teid vähi ja dementsuse eest ning hoiab ära külmetushaigused ja gripi, lisaks vähendab teie infarkti-, insuldi- ja diabeediriski. Suureneb teie õnnetunne ning vähenevad rusutus ja ärevus. Pakub huvi?“

Olgem ausad, pakub küll.

Tsitaat on pärit raamatu „Miks me magame. Une ja unenägude vägi“ tagumiselt kaanelt ja raamatu autor, California Berkeley ülikooli neuroteadlane, tunnustatud teaduse populariseerija, professor Matthew Walker ütleb, et selline moodus on olemas ja kättesaadav kõigile. Ja nimelt, imeravimiks on uni, kvaliteetne ja piisav.  

Ma olen aastaid olnud magamisega hädas. Proovinud kõike, mida sellistel juhul proovitakse, lõpuks läbi teinud ka mitme aasta pikkuseks veninud unerohu kuuri. Mu meelest on maailmas vähe koledamaid asju, kui krooniline magamatus, kui unegraafik pole enam mitte paigast ära, vaid seda ei olegi, see eest aga on igikestev väsimus, mäluhäired ja totaalne võimetus puhata muud moodi kui retseptiravimeid kasutades.

Seoses olen lugenud päris mitu uneteemalist raamatut ja ausalt, mitte ühtegi nii head. Sellest, et raamat on täis üllatavaid fakte ja silmi avavaid näiteid, mida on põnev lugeda ka hästi magaval inimesel, on teised blogijad juba kirjutanud (vt postituse all olevaid linke).

Ma omalt poolt tooks välja Walkeri  erakordse oskuse anda oma teadmised edasi ka nö ette valmistamata, eriteadmisi mitte omavale lugejale. Teeb seda nauditavalt, kohati isegi elegantse huumoriga.

Raamatu ülesehitus on loogiline. Tekst on jagatud neljaks osaks, osad peatükkideks. Kõik osad ja peatükid on loetavad iseseisvalt - võtad raamatu kätte, loed paar lehekülge, tukastad ja oled jälle natuke targem. Sisukord on olemas ja see on arusaadav. Lisaks vormilisele korrektsusele, tundub, et autor on kõvasti vaeva näinud ka keelelise poolega.  Raamat on lihtsalt loetav, ülikeerulisi erialaseid termineid on vähe.

Autor alustab kaugelt, täpsemalt päris algusest. Räägib kõigepealt unerütmist ja selle kujunemisest. Kas meie eelased magasid nii nagu meie või on midagi muutunud? Puu otsas magamine on selgelt turvalisem, miks me alla tulime? Seejärel unest, mis see on ja kuidas tekib. Mille poolest erineb inimese uni mõne teise eluka omast? Mulle väga meeldis peatükk sellest, kuidas uni muutub inimese kasvades ja vananedes. Ma pole selle peale varem mõelnud, nt, et miks on nii, et noored eelistavad uinuda pigem hilistel õhtutundidel, vanemad inimesed aga magavad vähem kui nende alles keskikka jõudnud liigikaaslased.

Teises osas uurib autor, kuidas uni mõjutab inimese heaolu. Mis toimub magamise ajal ajus, kuidas magamine või mittemagamine mõjutab keha. Närvisüsteemi, südame-veresoonkonda, kehakaalu, immuunsussüsteemi jne. Walker on veendunud, et mida vähem und, seda lühem eluiga. Selles osas tõestab autor ka vist kogu raamatu kõige õudsema teesi ja nimelt, et magamata või vähe maganud inimesed hindavad end/ oma võimeid alati üle, nad ei taipa, kui väsinud (hajameelsus, reageerimiskiiruse oluline aeglustumine, jne) nad tegelikult on. Statistika näitab, et kõige rohkem liiklusõnnetusi põhjustavad mitte alkohoolikud või muud sõltuvushaiged, vaid väsinud, liiga vähe maganud inimesed.

Raamatu kolmas osa on unenägudest. Mis toimub ajus, kui me näeme unenägu? Unenägude tekkemehhanismid, otstarve ja tähendus. Kas hommik on õhtust targem? Mitmed maailmakuulsad muusikud on tunnistanud, et on näinud oma teoseid kõigepealt unes – on see võimalik? Kas me filmi valida saame? Mõjutada seda, mida näeme, juhtida unenägu? Olles selle peatüki läbi lugenud, ma tean, kuidas seletada oma seitsmeaastasele lapsele, miks ta mõnikord õudusunenägusid näeb.

Neljanda osa teema on unehäired. Autor kirjeldab veenvalt, millist kahju vähene magamine tekitab. Inimesele eelkõige, inimese tervisele, aga ka suuremas plaanis -  firmale, kus inimene töötab, ühiskonnale jms.

Ja lõpuks autoripoolsed soovitused une koguse ja kvaliteedi parandamiseks. Muu hulgas leiab Walker, et unekoolitustega tuleks alustada juba koolis, edasi võimaldamaks inimestel magada rohkem, tuleb reformida töökohti ja tööaegu, viia läbi avalikke teavituskampaaniaid ja palju erinevaid, mulle enamasti meeldivaid mõtteid.

Raamatu lõpus on lisa „12 võtet tervisliku une jaoks“, mida lugedes rõõmustasin. Olles nüüdseks oma unerütmi enam vähem paika saanud, vähemalt mingi elamist võimaldava piirini, tabas mind mitme punkti juures selge äratundmisrõõm. Ja pisike kahjutunne – oleks ma seda raamatut varem lugenud, oleks minu jaoks kõik kindlasti lihtsamini läinud.  

Aitäh, Triinule ja kirjastusele Argo võimaluse eest lugeda esimeste seas.

Teised lugesid ka:
Triinu
Vahel ma kirjutan ka...
Manni lugemisblogi
Jaan-Juhan Oidermaa

Lisaks on raamatut kiitnud sellised arvamushiiglased hiiglased nagu The Guardians, People, Financial Times, New York Times, jnpe.