Margaret Atwood "Teenijanna lugu"

Viimase raamatupostituse all oleva kommentaari peale vaatasin Goodreadsist (üks ütlemata tore koht, soovitan kõigile, kel seal kontot veel ei ole. Mõttes, mitte konto loomist vaid ka reaalselt lugemispäeviku pidamist (Goodreadsis on mugav). Ma ei saa aru, kuidas ilma üldse elada saab :))... Vaatasin Goodreadsist, et olen Margaret Atwoodi "Teenijanna lugu" hinnanud viie tärni vääriliseks. Ma siis ilmselt hop-emotsiooni (see on see, mis juhtub otsekohe, kui raamatu kaane kinni paned) pealt ja võimalik, et väikest viisi mingisugustest massipsühholoogias kirjeldatavatest protsessidest tingitult - kõik ütlesid, et hea raamat on.

Ja no - ongi. Atmosfääriline, väga, kõike seda traagikat ja õudust ja igapäevasete uudiste taustal (Karl, nagu ütles VVN, nad valisid Trumpi presidendiks!) lugemise ajal kuklas valusalt taguvat mõistmist olukorra teoreetilisest võimalikkusest on raske kirjeldada.

Suured plussid stiili eest. Täpsemini kahe kasutatud ja teineteisest üsna hästi eristuva stiili eest. See, kuidas peategelase argipäevad on kirjeldatud mingit erilist, ei oska nimetada... meditatiiv-poeetilist stiili kasutades, samas kui sama tegelase mälestused, meenutused emast ja sõbrannas ja üldse elust enne revolutsiooni, seda ei ole. Neis leidub ebatsensuursusi, äkilisi väljaütlemisi, ebakindlust ja ka miskit vabaduse hõngu - on muljet avaldav, võimas. 

Aga kui nüüd raamatu mõtte üle mõtlema hakata (see on see, mis juhtub peale hop-emotsiooni, kui raamat on hea, halbade raamatute puhul seda üldiselt ei juhtugi), siis...
Raamat algab tsitaadiga I Moosese raamatust:  

Kui Raahel nägi, et ta ei toonud Jaakobile lapsi ilmale, siis Raahel kadestas oma õde ja ütles Jaakobile: „Muretse mulle lapsi, muidu ma suren!”
Aga Jaakobi viha süttis põlema Raaheli vastu ja ta küsis: „Kas mina olen Jumala asemik, kes sulle ihuvilja keelab?”
Ja Raahel vastas: „Vaata, seal on mu orjatar Billa. Heida tema juurde, et ta sünnitaks lapsi mu põlvede peale ja minagi saaksin nõnda temalt järglasi!”

I Moosese raamat 30:1–3

Ja tõepoolest, Piiblis on lugu kahest tülitsevast õest, Raahelist ja Least, kes armuvad samasse mehesse, Jaakobisse. Ning kes, olles taibanud, et ise Jaakobile lapsi sünnitada (Raahel vist vanuse tõttu ja Lea muudel nimetamata põhjustel - ma väga kindel ei ole), ei suuda, saadavad tema juurde oma ümmardjad, kes siis sünnitavad nii, et ... et neid saab palju. Minu meelest on see lugu, arvestades aega ja kombeid, arusaadav. Kui mitte arvestada väikest intsidenti Haageri ja Ismaeliga, suurt vägivalda loos ei ole. Kõik osapooled on suhteliselt õnnelikud - sest lapsi sünnib, vereliin jätkub ja see on kõige olulisem. Järglased on tähtsad, nendeta ei ole midagi.

Atwood kirjutas loole kaveri, mis minu meelest on tervitatav, mulle sellised asjad meeldivad. Ainult, et erinevalt Piiblist pärit loost on see minu loogika seisukohtalt arusaamatuks. Palju asju jääb seletamata.

Endisel USA territooriumil on riik nimega  Gilead. Karmi korraga ühiskonnas on elanikud jagatud kastidesse: mehed: komandörid, korrakaitsjad/ valvurid ja töölised. Naised on abikaasad, teenijannad või töölised. Naistelt on võetud kõik õigused, sh õigus omada nime. Teenijannasid kutsutakse komandöri nime järgi, seejuures kui naine vahetab omaniku (oh, muidugi mitte omal soovil), vahetub ka tema hüüdnimi. Lisaks on tehtud naistele põhjalik ajupesu. Teenijanna, kel õnnestub komandörile laps sünnitada, on õnneseen ja kadestamist väärt. Teenijanna, kes x aja jooksul seda ei suuda, saadetakse pikka eluiga välistavale sunnitööle.

Ma saan aru, et kirjanik kirjeldas naiste vaimustust seesuguse asja korralduse üle selleks, et näidata ajupesu ulatust. Kuid mind siiski häiris, kas see mitte ei pehmenda naiste orjuse ja allasurumise fakti?

Minu kõhklusi toetab asjaolu, et peategelane, Offred, unistades ajast enne revolutsiooni, unistab eelkõige mitte nt oma lemmiktööst, mitte lemmikraamatutest (naistele on lugemine keelatud) või võimalusest istuda autosse ja sõita mere äärde nt või metsa. Offred unistab kõige rohkem õigusest teha aborti, õigusest lasta end steriliseerida ja õigusest alastusele kogu ausa rahva ees. Ma kohe ei tea. Mu meelest üks asi on abort ja erootika kui valik ja võimalus. Ja hoopis teine asi on see, kui inimene sunnitakse orjusesse ja peamine, millest ta seal puudust tunneb, on võimalus teha aborti ja alasti pilte endast. No - ei usu.

Seejuures, mehed on ka õnnetud. Vaimulikke tapetakse nagunii - uus režiim ei toeta endisi usundeid ja eriti raevukalt ei toeta kristlasi (samas on ikkagi tegemist kaveriga Piiblist pärit loost). Õnnetud on isegi komandörid, neile on lubatud palju, kuid mitte kõik, ka nende tegevus ja elu olu on rangelt piiratud. Küll, ma ei saanud kordagi aru, kelle poolt? Mis seal siis ikkagi juhtus? Hea küll, kliimamuutus ja viljatusprobleemid, kuid miks ja kuidas jõuti just sellise režiimini? Ja kes seda kõike dirigeerib? 

Mul ei õnnestunud sellest maailmast aru saada. Paraku. Võtin tähekese vähemaks. Ühe, sest tegelt oli hea.
:)

Teisi arvamusi:
loterii
Sandra
Triinu
Kiiks

Kes lõpuni jõudis lugeda, võib võtta piparkooki.