neljapäev, 28. veebruar 2019

Armastuse teed..., IV



Kolmekümnendaks eluaastaks oli Tiina anamneesis üks kirglik romaan Jaanusega, tüütu jutustus Kaleviga ja kolm lühikest kuid jutustusega võrdselt mõttetut novelli Oskari, Mihkli ja Martiniga.
Aa, ja siis Kaseorg, nii umbes Twitteri säutsu ulatuses.
Ülelugemise soovi ei olnud.
- Ja mis siis ikka, - mõtles Tiina. Tõmbas ketsid jalga ja lahkus kirjandusest.
Pani end kirja kudumise kursustele ja sõitis loomade varjupaika tõelist sõprust otsima.

- Te ei tea, millist te tahate? - täpsust varjupaiga tädike. - No vaadake ringi, küll te aru saate, on teie koer või ei ole.
Tiina vaatas üle kõik puurid ja aedikud. Süda ei liigahtanud.
- Rohkem ei ole? Üldse mitte kedagi? Aga see seal kasti taga?
- Ah, see. See on meie Lucy, teda te nagunii ei taha. Lucy! Lucy, tule siia, tule Lucy, ära karda!

Karbi tagant ilmus Lucy, pruunikas-hall pustade täppidega, veidralt küürakas, hirmuäratava lõustaga, kõndiv õudus seitsmendas astmes, mitte koer. Vaatas Tiinat ja saba puudumise tõttu hakkas tagumiku väristama.
- Lucy on hea südamega, aga näete ise, paar korda on siit minema viidud, kuid siis paari päeva pärast jälle tagasi toodud, ütlevad, et häbi õues jalutada, jaaah, Lucykene, sa meie õnnetuse hunnik, pole sind vaja kellelegi.
- Nagu mindki, - mõtles Tiina ja ütles, - Tule Lucy, lähme, me sobime küll, kas maksta on ka midagi vaja?


- Oi, - ehmatas Tiina naabrinaine. - Kes see on? Varjupaigast? Issand, kas seal inimlikumaid  koeri ei olnud?!
Poiss kolmandalt korruselt küsis Tiinalt, et kas ta naerda ikka oskab. -  Ma nägin ükskord loomafilmis, et nad naeravad! Ema, vaata! Võtame endale ka hüääni! Tahan hüääääääniii!!

Elu muutus rahulikuks.
Hommikul koer korraks välja, siis tööle, õhtuti pikad jalutuskäigud.
Varjupaigas ei valetatud - inetu Lucy osutus sõbralikuks ja hästi kasvatatud korraks. Tõsi, võõraid ei armastanud, uurides, kaitses Tiinat võimaliku rünnaku eest. Joodikust Kaseorul tõmbas püksid lõhki ja oleks peaaegu hambad kintsugi löönud.
- Sa, Tiina, oled ikka loll, - röökis solvunud Kaseorg, - ja peni on sul ka lollakas!

Kudumise kursuse juhendaja ütles, et õpitud on juba küllalt, on aeg oskused ette näidata.
- Kuu aja pärast ootan valmistöid,  teeme demonstratsiooni ka, modelliks olgu see, kellele koote.

Tiina mõtles alguses iseend õnnelikuks teha, kui varraste otsast pudenes käkk. Siis otsustas Lucyle kuue kududa. Sügis ikkagi, kaugel see külmgi.

- No mis siis ikka, - ütles juhendaja püüdes kõigest väest Lucyt mitte vaadata. - Ma näen, et sa püüdsid.
Roosa kuuega Lucy muutus hoobilt linnajao täheks. Inimesed jäid seisma ja vaatasid teda pikalt, üks memm lõi ristigi ette. Tiina ei lasknud end häirida.
 - Vahtigu, peaasi, et koerake ei külmeta.
Ja kudus Lucyle veel ühe, erelilla. Vahelduseks.

Ükskord õhtul  koeratoitu järgi minnes sidus Tiina Lucy poe sissepääsu juurde. Poest väljudes märkas Lucy kõrval koera huviga jälgivat meest.
- Andke mu uudishimu andeks, - naeratas mees, - kas see on selline tõug?
- Ei, see on selline koer, - nähvas Tiina, - kui ei meeldi, ei ole vaja vaadata! Teil on muidugi ilusat vaja, aga mis inimese või koera hinges on, ei huvita teid kunagi!
- Teie küll välimuse üle kurtma ei pea, - toibus ikka veel naeratav mees hetkega, - ja teie koer meeldib mulle väga. Noh koer, kas saame sõpradeks?
- Ettevaatust, ta hammustab, - hoiatas Tiina.
Aga ei hammustanud. Käe otsast närimise asemel hakkas Lucy hoopis oma sabatut tagumiku liputama.

- Tubli kutsu, tubli, näe olemegi sõbrad. Mul jääb nüüd veel ainult su perenaisega sõbraks saada.
Ei pääsenud Tiina  kirjandusest.
Viies aasta läheb juba.
Viies köide pooleli...

:)
Tee I
Tee II
Tee III

Heas mõttes hull töönädal ja lapsevaba õhtu. Trükkisin telefonis istudes esiku põrandal, tagumik jäi valusaks. Aga kuidagi väga vaja oli. Kohe  võtan saapad jalast ja ... :)
... lähen magama, loomulikult.

6 kommentaari:

  1. Ilusad on need õnnelikud lõpud - ja sa kirjutad nii hästi lühikesse loosse kõik vajaliku täpsete sõnadega sisse, nii lahe lugeda!

    VastaKustuta
  2. Vahel internetil veab, et nutitelefonid leiutati :)

    VastaKustuta
  3. Lähen... mmm.. tähendab ei lähe, aga kõiki koeri vaatan edaspidi respektiga.

    VastaKustuta
  4. Tiina-puritaan:D
    Aga lood loomadest ja naistest on mulle alati meeldinud!

    VastaKustuta