Kolin blogi wordpressi

Tuli meelde. Kunagi tudengina elasin üürikoteris. Korteri suurusest olen varem kirjutanud, kuid sellest, et seal uksed ega aknad hästi ei avanenud, veel ei ole. Niisiis - ei avanenud. Kutsusin töömehe.
Töömees tuli.
Vaatas.
Lubas umbes homme tulla koos tööriistadega.
Mulle ei sobinud - üldse, koolis umbes katastroof, tööl apokalüpsis, koju jäämine ei tule kõne allagi.
Andsin tagavaravõtme, ütlesin, et jõuan kuueks, varem ei saa kuidagi.
- Pole probleemi, - ütles töömees, - Kui saab varem valmis, siis ootan, joon kohvi ja sirvin mõnda raamatut. Kui tohib?
- ...eee.
Tulen siis homme töölt.
Töömees suitsetab rõdul.
Raamatuga.
Lion Feuchtwanger "Juudi sõda"
Töömees vaatab mind korraks ja ütleb, umbes:
- Kuradi värdjas!
Ma seisan ja imestan, vaikselt, sest ootamatu või nii...
Lõpuks töömees täpsustab:
- Herodes, ma mõtlesin, ma olen kuulnud, et t..pea oli, aga et kohe selline..!
**
Reedel ütlesin oma meeskolleegile, et kui ta tahab mu peale karjuda, siis tuleb ja teeb seda minu kabinetis, mitte ei käitu rahvarohkes kohas nagu emotsionaalselt üles köetud naine.  Praegu istusin aias ja mõtlesin, et see väljend ajab mind segadusse. Emotsionaalselt üles köetud mina tasandab häält ja aeglustab kõne tempot.  Minu tugevaks küljeks peetakse seda, et ma ei lähe närvi kriitilistes situatsioonides. Oh, ma ju muidugi lähen, oksendamiseni. Aga et alandana end karjumiseni või kiiresti seosetuks muutuva sõimlemiseni - iuuu ja nii lõpmata piinlik. Pikalt kestvas tülis ma lähen lukku. Ei mingeid seletusi ega õigustusi. Kui peab - olen lõpmata jännis ja pean end kohutavalt kõigepealt veenma, seejärel sundima. Ma olen ära mineja.
Seejuures, mulle meeldib vaielda - aga siis argumenteeritult, mitte emotsiooni pealt.
**
St, tegelikult tahtsin öelda, et kolisin blogi wordpressi. Blogi lehekülg on veel poolik, puudu on nimekirjad ja leheküljed jms, kuid ma ei taha enam oodata, sest ei viitsi kahte blogi käsitsi sünkroonis hoida. Nii et see on selle blogi viimane postitus.
(Et teil oleks mugav mind armastada) fb leht jääb samaks, Bloglovin lehele lisasin uue blogi lingi.
Ma olen väga tänulik kõigile, kes oma blogis oleva lingi minu blogile ära parandavad.
Põhjusest ka: võimalus postitada parooli taha. Ikkagi. Kas ma seda ka kasutama hakkan, eks paistab. Erilisi saladusi mul pole, lihtsalt... Võimalik, et teadmist võimalusest varjuda parooli taha on mul hetkel rohkem vaja kui reaalselt varjumist..
 :)
Parooli küsige julgelt, jagan lahkelt.
Eriti vanadele lugejatele: kes mäletab vana blogi parooli, siis see jääb, aga loodan, et ütlete "tere".
UUE KOHA LINK:
https://tildajatarakanid.wordpress.com/
Bloglovin`
Näeme.

Naised saunas rääkisid..

Klara Ziegler como Medeia (Wikipedia)

Tulnud kord ühel lugupeetud daamil mõte avada era-lastehoid. Korjanud daam kokku hulga vajalike dokumente ja esitanud need asjakohasele ametiasutusele loa saamiseks.
- Ja mis te oma lastehoiule nimeks soovite panna?
- Oo, nime üle mõtlesin pikalt, see peab kaunis olema. Peale pikka kaalumist otsustasin, et minu lastehoiu nimeks saab "Medeia".
- Hmmm... eee... vaadake, Medeia ei ole ehk kõige sobivam nimi lastehoiuasutusele.
- Tõesti? Ja mis põhjusel?
- Vaadake, Kreeka mütoloogias oli Medeia lastetapja, tappis oma lapsed, mõistate?
- Ei mõista! Absoluutselt! Ta tappis ju OMA lapsed!

Vestlusi

- Jaaa, olid ajad... Mäletad, vanasti, kui mehed meid närvi ajasid, sõitsime alati spaasse. Nii lõõgastav, kõik need massaažid ja basseinid ja trennid ainult meie päralt. Kõikse, no sa ju mäletad? Ja õhtul siis veel baari... Mitte et täis, ei, lihtsalt et istuda ja lobiseda. Muusikat kuulata ja kõigile "ei"-sid jagada. See oli nii hea, tuju läks alati paremaks. Nüüd pole sada aastat enam käinud.
- No aga mis sind täna kinni hoiab? Spaasid on iga nurga peal...
- Ah, tead... ta ei aja mind enam närvi! Ei teagi, ma olen temaga nii harjunud, et... Ja nii sama, see pole see, ma korra ikka proovisin - üldse ei oli see...

Timo Maran "Metsloomatruudus"

Mul pole elu sees õnnestunud kasvatada ilusaid astreid. Proovinud olen palju aga alati kiratsevad või räsib tuul ära või... Sel aastal on mul astreid nii palju, et võiks turule müüma minna. Kahtlustan, et nipp on ajastuses - külvan alati liiga hilja. Sel aastal said seemned paprikaga koos külvatud ja näed siis.

*
Timo Maran "Metsloomatruudus", ilus looduslähedane lembeluule. Või lembesugemetega loodusluule. Vahet ei ole vist. Igatahes väga august. Ja siis veel rebased, eks. Tundub, et ta on üks neist, kes näeb...
:)

Tulen su poole
mööda une ja
ärkveloleku piiri
nagu jälgi ajav rebane,
üks külg pimedas,
teine valges.
Tulen su poole,
et nuhutada su unistusi,
lugeda kokku tedretähed,
sattuda samale tänavanurgale,
jah, seda ma oskan,
otsida sind üles sellest
pimedast linnast,
leida sind sellest
hämarast ajast.
Suruda end su jalgade vastu
ja vaadata kurva
kiskjapilguga
otse su silmade sügavusse.
Linnarebased, libarebased
ja nende lihtne
metsloomatruudus.

**
Mulle meeldib see rahu, juua teed ja mõelda sinust
ilma mingi südamevärinata,
kire või kahetsuseta. Samas
tunda, kui lähedal sa oled.
Talvekülmusesse olen kirjutanud
su nime ja see jäi seisma
klaasjasse õhku, ootama uusi
kevadeid ja kohtumisi.
Nii vabastav on mõelda sulle
siin aeglases lumesajus - see rahu,
kus kõik on ühteaegu valmis
ja veel olemata. 

Õhtu

Võimalik, et august on mu lemmikkuu. Inimesed on juba riides ja õhtuti on pime. Ritsikad ja ploomid. Mul on sel aastal tohutult ploome. Praegu on lillad ja roosad, hiljem tulevad kollased ja veel mingid tumelillad. See eest mustsõstraid ja pirne ei ole üldse. Külm võttis kevadel õied ära.
Laupäevaõhtu, ma ilmselt magaks juba, aga laps ostis endale uue suure LEGO – nüüd keeldub magama minemast enne kui kokku saab.
Poes LEGO riiuli ees seistes meenub mulle alati üks sõbra räägitud lugu, kuidas tema kontoris ükskord üks tõsine täismees, suure pere isa, ühel heal päeval selle asemel, et tavapäraselt tõõkaaslastega lõunale minna, tõstis oma lauale tohutu suure ja uhke LEGO komplekti ja seda ilmselgelt suure põnevusega avama hakkas. Töökaaslased imestasid, kõik nägid juba enne lõunat seda karpi tema laua juures maas ega imestanud üldse – ju siis mõnel lapsel on sünnipäev. Aga ta avas karbi ja hakkas sealt pakikesi välja tõstma. Lõpuks, kui mees nägi töökaaslaste imestunud pilke, seletas emotsionaalselt, et aga mida te vahite! Ma käin tööl, umbes eluaeg ja kas ma siis ei või endale kordki elus lubada päris oma suurt ja uhket komplekti? Ja üldse, minge sööma, ma olen siin, ma ei saa seda kodus teha – lapsed võtavad käest!
Ma peale seda juttu katsun LEGO riiuli ees alati oma hinge ka läbi – tahaks? No… mitte nii väga siiski.
Ostsin täna endale puudripärlid ja lõhna. Aga lõhn vist ikka ei ole minu. Näis.
Väsinud olen. Mitte halvasti väsinud, kuid siiski, peavaluni. Tööl on praegu pingeline, igal sõna loeb, iga sõna on vaja kaaluda ja rääkida seejuures palju. Õhtuti tulen koju seisvate silmade ja keeva ajuga. Ja mul on huvitav ja kõik, aga kodus ei jõua midagi. Viisin aiast täna neli pangi kurki komposti. Sest ei viitsi. Käin jooksmas. Ja siis veel laps. Oh. Mõni päev tagasi sain märkuse (kirjaliku!) lapse sõbra vanemalt selle kohta, et lapsed ei pea iga päev kohvikus käima. Lapsed peavad sööma kodus!
Noh. Muidugi võiks süüa kodus. Aga mul ei ole kodus süüa. Sest mind ei ole kodus, sest ma käin tööl ja söön ise ka kohvikus. Ja annan raha lapsele, et ta tuleks/läheks (kuidas kunagi) ka kohvikusse sööma. Ja kuna nad hängivad kahekesi – annan kahe jagu. Sest neile meeldib kahekesi kohvikus käia, pealegi teise lapse kodus pakutakse tihti minu omale ka süüa.
Ma ei saa aru probleemist ja ma ei jaksa ja ei viitsi ja ei taha sellega tegeleda. St, me lähme magama, pool LEGO jääb homseks.

Mööda minnes...

Mul on pikad nimekirjad asjadest, mida ma oma lähedaste või tuttavate kohta teada ei taha. Erineva lähedusastmega inimeste puhul on need nimekirjad erinevad, kuid nad alati on. Täna avastasin veel ühe punkti, mida varem selgelt sõnastanud ei ole. Ma ei taha näha tuttavate patsiendiportaalis olevat retseptide ajalugu. Aitasin just ühel tuttaval mingeid dokumente vormistada ja nägin. Nüüd on paha tunne. Ja segadus - võtta teemaks või mitte. Oh, üldsegi mitte asjata ei ole mõned isikuandmed konfidentsiaalsed. Vastik ja käed värisevad. Üüüü...

Armastuse teed,...V

Ella, raamatupidaja edukas firmas, rahulik ja viisakas, isiklik elu - puudub. Kõik oleks justkui hästi, aga midagi ei klappinud. Nagu tohutu puslekomplekt, ainult, et ilma juhendita.
 Kuni ühel üleeelmise aasta päikeselisel märtsihommikul. Ella jalutab tööle. Sametised saapad põlvedeni, uus lumivalge mantel, Hermès siidist sall (ostetud täiesti mõeldamatu, eelarvesse kaugelt mitte mahtuva hinnaga) lehvib sõbralikus kevadtuules. Meik, soeng ja õnnetunne hinges teadmisest, kuidas sõbralikud kolleegid ahhetavad ja kadestajad turtsuvad.
Ella läheneb vöötrajale. Samal ajal kihutab mööda mingi lollakas ja kogu lomp - kogu! suur! lomp! - tõuseb korraga õhku ning maandub tema valgele mantlile, sametistele saabastele, Hermès siidist sallile. Meigile ja soengule, pestes maha kogu õnnetunde hingest, väikseimate tundevarjunditeni välja.
Kõikehõlmav ja järsk üleminek plussilt miinusele. J
a oleks siis veel vihmavesi. Vikerkaarevärvilise õli sisaldus võimalik et 50%.
Ella sai kohe aru, et kurjust tuleb karistada.

Teodor K., noor ja palulubav tõsiste teaduste doktor sõitis ka tööle. Kuulas Queeni ja mõtles õhtul loetud artiklike ajakirjast Nature Physics pääses veel viimasel hetkel mööda foorist, kuid pidi 10m eemal ummiku tõttu ikkagi kinni pidama.
Vaatamata ummikule on Teodor K. elus kõik hästi, kevad ja päike ja huvitav töö ootamas.
Kuni korraga muutub kõik ja tema lemmiku, Bohemian Rhapsody vahele hakkavad kostma sellele üldse mitte iseloomulikud põntsud ja kiunumine. Teodor märkab põlevate silmadega naist tema auto kapotti rusikate ja kotiga tagumas.
Teodorile meenus hoobilt mitu kuud tagasi meedias kajastust leidnud lugu naisest, kellele Hääl tema peas andis teada, et ühes sinises autos hoitakse kinni süütut naist ja et kui see naine välja ei pääse juhtub apokalüpsis ja seda viivitamata. Naine võttis haamri ja läks inimkonda päästma. Kuna auto numbrit Hääl ei teatanud, said kannatada paljud ja mitte ainult sinised.
Teodor sai kohe aru, et vaeseke lasti haiglast enne aega tulema ning tellis kiirabi ja politsei, kohe, sõidukist väljumata.
Abi saabus kiiresti.
Asjaolud selgusid.
Kiirabi töötajad naersid nagu haiged hüaanid.
Politseinik ütles lahkelt:
 - Kohtu kaudu, muidugi, saab, aga on kallis, ehk lepite omavahel kokku. Ja andis Ellale telefoni numbri juhuks, kui tõsiste teaduste doktor nädala jooksul kahju ei korva.
- Palju see sall maksis? - küsis politseinik üle. - Tõsiselt? Inimesed on ikka täitsa segaseks läinud!
*
Nädala pärast helistas Teodor emale ja teatas, et tuleb laupäeval külla, pruudiga.
Ella tulevane ämm tundis viisakalt huvi:
- Ellakene, ja kuidas te siis Teodoriga tuttavaks saite?
- Oo, täiesti juhuslikult! Ta kutsus mulle kiirabi, et see mu hullumajja viiks!
*
Teodori emale Ella meeldib.
Kuid hoiab ikka silma peal.
Nii - igaks juhuks.

Tee I
Tee II
Tee III
Tee IV